Isandulelo
Mthwakazi ka Ndaba ngiyethula phambi kwenu inhlangano yo Mhlahlo we Sizwe sika Mthwakazi.Le inhlangano ukubuyisela umbuso kaMthwakazi ,ukuqoqa,ukulondoloza imbali,amasiko lolimi lukaMthwakazi. Lomnyaka ka 2009 sekwedlule iminyaka engu 87 umbuso ka Lo bengula watshabalala uchithwa yi B.S.A.C ngaphezu kwalokhu lonyaka yiminyaka engamatshumi amathathu (30) abelungu bafaka uMthwakazi ngapha
nsi ko hlelo lwe Zimbabwe. Injongo le Nhloso yo Mhlahlo yikuguqula isisekelo sombuso wamangisi obizwa uthiwe yiMatebeleland Order in Council eka1894 'Rule by Conquest ' kusitsho ukuthi umuntu wesindebeleni wonke kufuzwe abuswe njengomuntu owehluliweyo angabi lamalungelo afana lawabanye abantu. Ngamafitshane kuthe igolide seliswelakele emashonaland abelungu bakhanda icebo eFort Victoria ngoAugust ka1893 ukuzohlasela isizwe , lesi sivumelwane sabizwa ngokuthi yiVictoria Agreement .Okuqukethwe yisivumelwane lesi yilokhu , ukuthi banganqoba bazabelana isizwe basenze amapulazi , babelane inkomo zesizwe , njalo bathathe okhokho labokhulu bethu babasebenzi nzima behola intshintshi 'cheap labour'. Yangena impi sachitheka isizwe ngempi yegadade leyetshangane inkosi uLo bengula yasinyamalala. Njengoba abelungu babesazi umthetho basebe senza isisekelo sombuso iconstitution bayibiza ngokuthi yi Matebeleland Order in Council le constitution yayibhalwe inyathela phezulu kwesivumelwano seVictoria , sebenqobile phela abelungu kodwa kwakudingeka ukuthi kube le legal document ezabavikela lokubanika amandla okusisebenzisa nge cheap labour , njalo bazinike ama gold claims angu 15 baphinde bazinike inkomo zethu zesizwe ezazingu 600 000 . Bakwenza lokhu sekusemthethweni abazikhandela wona okuthiwa yiMatebeleland Order in Council. Kenginike umfanekiso lokwenzakala lapha ekhaya eZimbabwe .Angithi uR Mugabe ,loM Tswangirai lo A Mutambara bemele inhlanganiso zabo iZanuPF , MDC T . MDC benze isivumelwano okuthiwa yi GPA ngo september 15 nyakenye esathi uTswangilayi uzakuba nguPrime Minister kodwa iconstitution yeZim/Lancaster House yayingela sikhundla esinjalo bahamba ephalamende benza isengezelelo esengu number 19 yikho ke uTswangilayi esekwazi ukubusa laye kancane lapha ngoba umthetho usumvuma .Labelungu labo benza njalo bathatha isivumelwane sokusiqgilaza ese Victoria basenza umthetho welizwe. Yikho ke UMhlahlo ulwela ukuthi lesisisekelo sisuswe ngoba singasuswa ubuzwe bukaMthwakazi buzabe sebuvunyelwe. Sekuke kwabalemizamo yokusisusa lesisisekelo sombuso kodwa akubangalempumela enhle. Ngo 1918 umntanenkosi uNyamande lezinduna zesizwe zathumela igqwetha kuPrivy Council ye Britain ukuyamangalela inkampani kaRhodes iBSAP eyiyo eyayisibusa ngaleso sikhathi njalo yayi bhaliswe ebritain ileRoyal Charter kusitsho ukuthi ngokomthetho yayingaphansi kwengilandi . Isigwebo sathi umbuso wethu lo i ndlovukazi yengilandi uqueen victoria ofuna ukuvumelana lawo sewatshabalala sekwafakwa umbuso olohlonzi ongcono omumethwe yiMatebeleland Order in Council . Kanti iMateleland order in council imumetheni .Imumethe ukuchithizwa kwenotho izinkomo , ukusebenza ngenje cheap labour layo yonke inyakanyaka eyayi vumela abelungu basitshaphaze. Kutheke ngo 1980 abelungu babhala esinye isi sekelo sombuso esasilamalunga ephalamende angu 100 , 20 ayengawabalungu 20 engawethu 60 engawempumalanga . Longazaziyo isamu uyabona ukuthi isizwe sethu sahle sagqitshelwa ngaphansi kwesinye isizwe.Kanti owayethe thina inani lethu lilingana labelungu ngubani? Ngakhoke Mahlabezulu uMhlahlo ingaphandle kokuthi lindaba ilungisiswe sizakhala zize zome. UMhlohlo kazibuye emasisisweni lamathole azo kusukela ngo1894 owazidlayo kazilethe. Sifuna izwe lethu lakho konke okwalo . UMhlohlo ukhala ngomngwcele kaMdandane Dlodlo ,lake labona ngaphi umbango womngwcele kungela mazwe amabili .Sithi wafelani uDlodlo engaphindiseli na kwakule Boundary ebizwa kuthiwe yiJameson Line . Kukanti le esiwela ngayo uNgulukudela eBeitbridge yafakwa yinkosi uLo bengula ngo 1888 evumelana lo P Kruger owayebusa iTransvaal , le esiwela uRamaquebane sisiya eBotswana wayibhalisa ngo1889 lamangisi kusathiwa yiBechuanaland Protectorate , umasiwela uGwembe eVic Falls lawo wayi bhalisa lamangisi kanye leye Botswana. Imingcwele le emithathu iyahlonitshwa lalamuhla yabhaliswa kumazwe omhlaba ngemuve kwe Berlin Conference ka 1884 . Wazo bhalisa lale eyabulalisa uMgandane Dlodlo ngo1891 layo futhi yahanjiswa yayabhaliswa .Iziwe zomhlaba zithe sezisungula iLeague of Nations eyandulela iUnited Nations le imingcwele ysizwe yabhaliswa .Ngakhoke thina njengoMthwakazi asibangisani lomuntu sifuna okungokwethu. Asiqoqaneni Mazinyane eslilo sohlanga uMzilikazi kaMatshobana , lina Mthwakazi Omuhle Ondlela Zimhlophe , Mawundlu kamalandela , Mafelandawonye. UMhlahlo weSizwe Sika Mthwakazi awusiyo nhlanganiso edinga ukubusa isizwe sikaMthwakazi . it is not a political party .Wonke umuntu olenkaba yakhe ikoMthwakazi , oloSobhuku okoMthwakazi , oloMlisa leNduna ekoMthwakazi , buya mntanesizwe sisebenze lapha okhona uqakathekile sidinga ulwazi lwakho , losekelo lwakho ,lamandla akho , lothando lwakho. Liyazi bakithi izimvu zenkosi uMzilikazi ziphose zatshabalala ezandleni zeGukurahundi. Kuyadingeka sazisaneni ngoba sonke linto yasiphatha kubi kakhulu , sonke sidinga uncedo .Kuyadingeka siqoqane siqale ukuncedana .We are all victims one way or the other direct or indirect . Asithandaneni sonkeni singabukelani phansi .iGukurahundi ayizange ikhethe yayitha abadala , abampofu labanothileyo , yayithatha ikhalanga , umvenda , umsuthu, umtonga, lomtungwa, lomnala lenzula , lomsuthu . Asithandaneni sencedisane kulo umsebenzi. Sizabe sisazisana ngezehlakalo kuleliqembu, abalemibuzo izaphendulwa kuforumn. Siyabonga