JU,S Jurídico Social Consultoria

Ligar Como chegar Website Contactar a organização

JU,S Jurídico Social Consultoria JU,S hanesan empreza sosiál atu apoiu hametin direitu umanu no Estadu Direitu iha Timor-Leste

JU,S is a legal consulting service in the form os a social enterprise focusing on the Social Side of the Law
Social enterprise to support strengthened protection of human rights and rule of law in Timor-Leste and other developing contexts

PortuguêsSistema eletrónico dos CAJ: mais qualidade no acesso à justiça na Guiné-Bissau ⚖️ 🇬🇼A JU,S Jurídico Social dese...
21/10/2026

Português
Sistema eletrónico dos CAJ: mais qualidade no acesso à justiça na Guiné-Bissau ⚖️ 🇬🇼
A JU,S Jurídico Social desenvolveu o novo sistema eletrónico de gestão de casos e dados estatísticos dos Centros de Acesso à Justiça (CAJ) da Guiné-Bissau. Nos dias 8 e 9 de outubro, a nossa equipa formou em Bissau os técnicos de assistência jurídica e os responsáveis administrativos dos CAJ na utilização do sistema desenvolvido.

🔹 O que são os CAJ?
São serviços públicos do Ministério da Justiça e dos Direitos Humanos de Guinea Bissau que prestam informação, orientação e assistência jurídica gratuitas aos cidadãos, sobretudo às pessoas em situação de maior vulnerabilidade, nas várias regiões do país. São, muitas vezes, a primeira porta de entrada no sistema de justiça.

🔹 Porquê um sistema eletrónico?
O sistema permite aos CAJ registar e acompanhar cada caso de forma organizada, do primeiro atendimento ao encerramento. Permite também produzir dados fiáveis sobre o seu trabalho: quantas pessoas atendem, que tipo de problemas chegam e quanto tempo demora a resolução. Melhor gestão significa melhor serviço. Com dados de qualidade, é possível planear, prestar contas e defender mais recursos para o acesso à justiça.
Uma equipa multidisciplinar da JU,S conduziu todo o processo, do diagnóstico das necessidades dos CAJ ao desenho e desenvolvimento do sistema e à formação das equipas. O sistema está agora na fase final, e a experiência dos técnicos na formação vai contribuir para a versão definitiva.

🔹 Um compromisso que continua
Este trabalho resulta de um compromisso de quase um ano com os CAJ. Em 2027, a JU,S vai continuar a apoiar a implementação e implantação do sistema, bem como a formação do pessoal técnico de gestão e das equipas de TI na Guiné-Bissau.

Este trabalho integra o Projeto Justisa pa tudo djintis, implementado pelo PNUD e financiado pela União Europeia, em parceria com o Ministério da Justiça e dos Direitos Humanos da Guiné-Bissau.

Aproximar a justiça das pessoas, com mais qualidade, transparência e responsabilidade. 🤝


Tetun
Sistema eletróniku CAJ nian: kualidade liu tan iha asesu ba justisa iha Guiné-Bissau ⚖️ 🇬🇼
JU,S mak dezenvolve sistema eletróniku foun ba jestaun kazu no dadus estatístiku ba Sentru Asesu ba Justisa (CAJ) sira iha Guiné-Bissau. Iha loron 8 no 9 Outubru, iha Bissau, ami-nia ekipa fó formasaun ba tékniku asisténsia jurídika no responsável administrativu sira husi CAJ kona-ba oinsá uza sistema ne'e.

🔹 Saida mak CAJ?
CAJ mak servisu públiku husi Ministériu Justisa no Direitus Umanus Guinea Bissau nian. Sira fó informasaun, orientasaun no asisténsia jurídika gratuita ba sidadaun sira, liuliu ema ne'ebé vulnerável liu, iha rejiaun oioin iha rai laran. Dala barak, CAJ mak odamatan dahuluk ba populasaun atu bele asesu justisa.

🔹 Tanba sá mak sistema eletróniku?
Sistema ne'e ajuda CAJ atu rejista no akompaña kazu ida-idak ho organizadu, husi atendimentu dahuluk to'o kazu taka. Nia mós ajuda atu prodúz dadus konfiável kona-ba sira-nia servisu: ema hira mak sira atende, problema saida de'it mak mosu, no tempu hira mak presiza atu rezolve. Jestaun di'ak liu signifika servisu di'ak liu. Ho dadus ne'ebé iha kualidade, bele planeia, presta kontas no hetan rekursu liu tan ba asesu ba justisa.
Ekipa multidisiplinár JU,S nian mak hala'o prosesu tomak: husi identifika nesesidade CAJ sira-nian, dezeña no dezenvolve sistema, to'o formasaun ba ekipa sira. Agora sistema ne'e iha faze ikus, no esperiénsia tékniku sira iha formasaun sei kontribui ba versaun finál.

🔹 Kompromisu ne'ebé kontinua
Servisu ne'e rezultadu husi kompromisu kuaze tinan ida ho CAJ sira. Iha 2027, JU,S sei kontinua apoia implementasaun no instalasaun sistema ne'e, no mós formasaun ba pesoál tékniku jestaun no ekipa TI sira iha Guiné-Bissau.

Servisu ne'e parte husi Projetu Justisa pa tudo djintis, ne'ebé implementa husi PNUD no hetan finansiamentu husi Uniaun Europeia, ho parseria ho Ministériu Justisa no Direitus Umanus Guiné-Bissau nian.

Hakbesik justisa ba povu, ho kualidade, transparénsia no responsabilidade. 🤝

Parabéns a todas as candidatas e candidatos admitidos à terceira fase do concurso para o 1.º acesso a juiz do novo Tribu...
19/10/2026

Parabéns a todas as candidatas e candidatos admitidos à terceira fase do concurso para o 1.º acesso a juiz do novo Tribunal de Recurso!

Dezassete (17) candidatos passam à entrevista profissional, dos quais oito são mulheres, quase metade. Há, assim, candidatas em número suficiente para assegurar a igualdade de género deste tribunal. 🥰

Desejamos a todas e a todos muita força, serenidade e boa sorte.

Esperamos que o novo Tribunal de Recurso nasça com um verdadeiro equilíbrio de género, porque uma justiça mais representativa é uma justiça mais forte para Timor-Leste. 💪⚖️

Atenção: há dois processos de recrutamento para o STJ e para o Tribunal de Recurso! Resultado do exame escrito para o Supremo Tribunal de Justiça encontra-se aqui: https://www.facebook.com/share/p/1JL3yuA5e4/?mibextid=WC7FNe

KOMUNIKADU BA IMPRENSADíli, 19 Outubru 2026Juís sira la nega kompeténsia Konsellu atu determina movimentu juís sira, mai...
19/10/2026

KOMUNIKADU BA IMPRENSA
Díli, 19 Outubru 2026
Juís sira la nega kompeténsia Konsellu atu determina movimentu juís sira, maibé ezije respeitu ba Konstituisaun, lei no prosedimentu

Kona-ba informasaun ne'ebé sirkula iha públiku kona-ba deliberasaun Konsellu Superiór Majistratura Judisiál (KSMJ) atu transfere juís na'in-haat husi Tribunál Distritál Díli, juís sira hakarak klarifika pontu sira tuir mai:

1. La loos katak juís sira lakoi servisu iha tribunál sira la’ós iha Dili. Juís na'in-haat ne'e durante sira-nia karreira sempre hatudu padraun étika no integridade aas: sira hotu nunka hetan prosesu dixiplinár ruma, no sira-nia avaliasaun dezempeñu sempre ho kualidade di'ak.

2. Kestaun ne'ebé hamosu la'ós hala'o servisu iha fatin seluk, maibé legalidade hosi transferénsia juis sira. Konstituisaun hatete katak tribunál sira independente no hakru’uk de'it ba Konstituisaun no lei (artigu 119.º), no katak juís sira, iha sira-nia knaar, independente no hakru’uk de'it ba Konstituisaun, lei no sira-nia konxiénsia (artigu 121.º, n.º 2). Majistratura judisiál la'ós estrutura ierárkika: juís ida la simu orden husi juís seluk, inklui husi Prezidente Tribunál ka husi Juís Administradór.

3. Desizaun ida ne'ebé viola ho grave lei la'ós automátiku legál tanba de'it Konsellu Superiór Majistratura Judisiál mak foti.

4. Konstituisaun mós garante katak juís sira inamovivel: sira labele transfere, suspende, reforma ka demite, exetu iha kazu ne'ebé lei prevee (artigu 121.º, n.º 3). Lei estabelese prosedimentu no rekizitu ba movimentu juís sira, tanba transferénsia nunka bele sai meiu ida atu hado’ok juís husi prosesu ne'ebé sira kaer hela — tamnba ne'e sei sai violasaun grave ba independénsia juís sira.

5. Juís na'in-haat ne'e kaer prosesu oioin ho interese públiku boot, inklui prosesu ne'ebé envolve figura públika. Tanba ne'e, movimentu juís sira presiza kumpre lei: kumprimentu ba lei mak garantia ba sidadaun hotu katak justisa sei la sujeitu ba manipulasaun hodi fó kazu ba juis espesífiku balun ka hadook husi kazu balun juis sira ho integridade a'as.

6. Timor-Leste halo ona movimentu juís sira dala barak, tuir lei determina. No nunka iha problema, tanba KSMJ sempre hala'o movimentou juís tuir enkuadramentu legál no prosedimentu. Problema movimentu juís foin ba dalahuluk mak hamosu iha Prezidénsia Dr. Afonso Carmona nian.

7. Kona-ba kestaun legál relasiona ho deliberasaun KSMJ transferénsia juis sira-nian:
– Desizaun KSMJ la determina prazu ba transferénsia. Juís sira husu ona ba KSMJ atu revoga nia desizaun tanba ilegalidade, ka alternativu atu la ezekuta desizaun refere ka opsaun ikus atu klarifika prazu ba implementasaun deliberasaun nian. To’o agora KSMJ seidauk hato’o buat ruma.
– Prezidente Tribunál Rekursu, mesak, sein deliberasaun husi KSMJ hanesan órgaun koletivu, determina prazu ida ne'ebé KSMJ rasik la determina. Ida-ne'e usurpasaun ba kompeténsia KSMJ nian. Juís sira hatama ona impugnasaun administrativa kontra desizaun ne'e, ne'ebé, tuir lei, suspende kedas nia efikásia.
– Juís sira husu ona ba tribunál liuhosi rekursu kontensiozu atu halo suspensaun efikásia ba desizaun transferénsia KSMJ nian.
– Turnu foun ne'ebé Juis Administradór Tribunál Dili halo, ne'ebé hasai juís sira hosi turnu fin-de-semana no feriadu, seidauk hetan aprovasaun hosi KSMJ. Ho nune'e, tenke aplika nafatin turnu KSMJ aprova tinan kotuk se la’e tribunál komete ilegalidade.
– Instrusaun hosi Prezidente Tribunál Rekursu atu ninia eskoltu intervein hodi hasai sasán husi juis sira nia kantór iha Tribunál ilegál no kriminál. No juis sira halo ona keixa dixiplinár hasoru PTR no Juis Administradór no sei prepara hela keixa krime

To'o ohin loron la iha desizaun legál no efetiva ruma ne'ebé determina bainhira juís na’in 4 sira tenke sai husi Tribunál Distritál Díli. Juís sira seidauk transfere ho efetivu, no sira iha devér atu kontinua hala'o sira-nia knaar tuir lei. Asaun husi Prezidente Tribunál Rekursu ka husi Juís Administradór Tribunál Distritál Díli atu obriga juís sira sai, la iha baze legál no labele produz efeitu.

6. Juís sira prontu atu halo diálogu no esplika kestaun hotu ba autoridade sira, inklui Exia Prezidente Repúblika no Exia Primeiru Ministru, maibé sira sei nafatin halo ezijénsia atu garante kumprimentu ba lei liuhosi prosesu legál aplikável — tanba independénsia juís sira la'ós priviléjiu ida ba sira-nia an, maibé garantia ida justisa nian ba povu tomak.

- rohan-

[Imajen halo ho apoiu hosi IA]
Bele kontaktu: Dra. Maria Agnes Bere ka Dr. OIivio Barros iha +670 78281118

⭐️ Parabéns ba kandidatu no kandidata hotu ne’ebé konsege liu ba etapa ikus husi prosesu selesaun ba Supremu Tribunál Ju...
12/10/2026

⭐️ Parabéns ba kandidatu no kandidata hotu ne’ebé konsege liu ba etapa ikus husi prosesu selesaun ba Supremu Tribunál Justisa Timor-Leste!

Ami fiar katak júri no Konsellu Superiór Majistratura Judisiál (CSMJ) sei iha kandidatu no kandidata sira ho kualifikasaun no esperiénsia relevante atu hala’o funsaun importante hirak-ne’e.

Ami hakarak fó parabéns ein espesiál ba Dra. Bárbara Oliveira , ami-nia ko-diretora, no ba juíza sira ne’ebé konsege to’o etapa ida-ne’e. Ami espera katak kompozisaun futuru Supremu Tribunál Justisa sei garante kompozisaun bazeia ba igualdade jéneru.

Ami deseja susesu ba kandidatu no kandidata hotu iha etapa ikus ida-ne’e!

JU,S Jurídico Social sei kontinua akompaña ho atensaun prosesu selesaun ida-ne’e no halo buat hotu ne’ebé iha ami-nia kapasidade atu promove transparénsia, integridade no respeitu ba prinsípiu sira ne’ebé tenke orienta selesaun juís no juíza sira ba Supremu Tribunál Justisa.

Timor-Leste sei hetan benefísiu husi Supremu Tribunál Justisa ida ne’ebé independente, íntegru no reflete diversidade profisionál sira ne’ebé kontribui ba konstrusaun Estadu de Direitu.

—-
⭐️ Parabéns para todos os candidatos que passaram para a última fase do processo. Acreditamos que o júri e o CSMJ terão bons candidatos/as.

Parabéns em especial à Dra Bárbara Oliveira, nossa co-diretora, e às outras juízas. Esperamos que o STJ consiga ter uma igualdade de gênero na sua composição.

Boa sorte para a conclusão do processo. A JU,S Jurídico Social está monitorando de perto todo o processo e iremos fazer tudo no nosso alcance para promover um processo transparente e íntegro até o final. Timor-Leste irá beneficiar de um Supremo com uma diversidade de profissionais.

⚖️ Juís sira TJPI Díli nian kumpre hela lei: orden atu muda tribunál iha oras 24 nia laran suspensu hela no eskala turnu...
06/10/2026

⚖️ Juís sira TJPI Díli nian kumpre hela lei: orden atu muda tribunál iha oras 24 nia laran suspensu hela no eskala turnu «foun» ba fin-de-semana la iha validade
📍 Díli, 7 Outubru 2026

📢 JU,S Jurídico Social, mandatária ba Juís Direitu na’in-haat husi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPI Díli) ne’ebé sai alvu husi deliberasaun transferénsia Konsellu Superiór Majistratura Judisiál (KSMJ) nian, hato’o klarifikasaun ba públiku kona-ba asaun sira ne'ebé akontese iha loron 5 no 6 Outubru.

📌 1. Agora dadaun órrden oras 24 husi Prezidente KSMJ suspensu ho forsa lei nian
Ohin, loron 6 Outubru, juís sira simu despaxu husi Prezidente KSMJ, ho data 5 Outubru, ne’ebé haruka sira muda tribunál iha oras 24 nia laran. Iha loron hanesan, juís sira hatama ona ba Plenáriu KSMJ pedidu impugnasaun administrativa nesesária hasoru aktu ne’e (artigu 187.º no 188.º Estatutu Majistradu Judisiál – EMJ).
Artigu 188.º, n.º 1, EMJ hateten: «Impugnasaun administrativa nesesária sira suspende efeitu husi aktu ne’ebé impugna.» Suspensaun ne’e automátika no la depende ba desizaun ruma hosi KSMJ. Prazu oras 24 la la’o ona no orden ne'e la bele iha konsekuénsia ruma ba juís sira.

📌 2. Eskala turnu fin-de-semana Tribunál Díli nian, ne’ebé komunika iha 21 Setembru, ilegál
Juís administradór mak prepara mapa turnu sira, maibé mapa ne’e iha validade de’it depois KSMJ aprova (artigu 21.º, n.º 3, no 176.º, alínea d), EMJ). Eskala turnu ne’ebé aprovadu no aplika ba Tribunál Díli mak eskala aprova iha 2025 nian.
Eskala foun Juís Administradór nian, ne’ebé hasai ami-nia kliente sira husi turnu, KSMJ nunka hetan aprovasaun hosi KSMJ, tan ne’e la produz efeitu. Juís sira kontinua kumpre eskala ne’ebé vigora hela.

📌 3. Prezidente KSMJ no Juís Administradór la bele hadau podér hosi KSMJ
Transferénsia juís sira nian mak kompeténsia KSMJ nian nu’udar órgaun, no depende de’it ba deliberasaun husi ninia Plenáriu, inklui kona-ba ninia prazu aplikasaun (artigu 128.º, n.º 1, Konstituisaun no artigu 48.º, n.º 1, EMJ). Prezidente Konsellu bele deside de’it tuir ninia kompeténsia rasik ka kompeténsia ne’ebé delega ba nia (artigu 176.º no 177.º EMJ); determinasaun prazu atu ezekuta transferénsia juís la’ós kompeténsia legál hosi Prezidente Konsellu.
Juís Administradór propoin turnu sira; sé mak aprova mak KSMJ. Se autoridade ida deside mesak buat ne’ebé kompeténsia eskluzivu Plenáriu KSMJ, nia hala’o asaun sein kompeténsia, no ida ne’e mak usurpasaun podér.

📌 4. Transferénsia ba juís na’in-haat ne’e sei kontesta hela liuhosi dalan legál sira
Juís sira uza ona dalan legál oioin: hatama ona reklamasaun ba Plenáriu KSMJ hasoru deliberasaun transferénsia iha 21 Setembru, no reitera fali iha 1 Outubru; hatama mós rekursu kontensiozu ba Tribunál Rekursu iha 1 Outubru, ho pedidu suspensaun efikásia. Maibé to’o agora seidauk iha desizaun ruma.
Deliberasaun KSMJ nian transferénsia iha lakuna ida, tanba la determina data ne’ebé transferénsia hahú produz efeitu.

📌 5. Eskala turnu ilegál sira lori risku ba prosesu sira no sidadaun sira-nia direitu asesu ba justisa
Eskala turnu ida ne’ebé la aprovadu tuir lei la bele determina juís ne’ebé mak intervein iha prosesu ida-idak.
Desizaun sira ne'ebé juís foti bazeia ba "turnu foun" ne'ebé KSMJ la aprova – prizaun preventiva, mandadu apreensaun no julgamentu sumáriu iha fin-de-semana – iha risku atu sai alvu ba dezafiu legalidade: arguidu sira bele husu nulidade, hatama rekursu no, iha kazu balun, husu habeas corpus. Bainhira implementa turnu ilegál aprova hosi Juís Administrador, ema ne’ebé lakon mak arguidu sira, vítima sira no komunidade ein jerál.

📌 6. Ami-nia kliente sira la viola lei ida
Juís sira kontinua asegura iha TJPI Díli prosesu liu 700 ne’ebé iha sira-nia responsabilidade, durante transferénsia seidauk produz efeitu no impugnasaun sira seidauk iha desizaun, no sira hein desizaun husi órgaun no tribunál kompetente sira.
Juís sira tenke obedese de’it ba Konstituisaun, ba lei no ba sira-nia konxiénsia, no la sujeitu ba orden ka instrusaun ruma (artigu 121.º, n.º 2, Konstituisaun no artigu 6.º, n.º 1, EMJ). Juís Administradór la’ós superiór ierárkiku ba juís sira iha ninia tribunál.

📣 7. Ami-nia pedidu
Ami husu:
✅ Atu Plenáriu KSMJ halibur-an no deside kona-ba reklamasaun, rekerimentu 1 Outubru nian no impugnasaun ne’ebé hatama ohin, la’ós husik kestaun sira ne’e atu sai alvu ba asaun unilaterál ilegál husi ninia Prezidente;
✅ Atu Tribunál Rekursu deside kona-ba pedidu suspensaun efikásia, ne’ebé lei fó natureza urjente (artigu 197.º EMJ);
✅ Atu juís hotu-hotu verifika baze legál husi eskala ka instrusaun ruma molok kumpre.

Komunikadu ne’e responsabilidade eskluziva husi juís sira-nia mandatáriu legál.

JU,S Jurídico Social ConsultoriaKOMUNIKADU BA IMPRENSADili, 1 outubru 2026Juíz sira-ne’ebé KSMJ transfere ilegalmente ha...
01/10/2026

JU,S Jurídico Social Consultoria
KOMUNIKADU BA IMPRENSA
Dili, 1 outubru 2026
Juíz sira-ne’ebé KSMJ transfere ilegalmente hatama rekursu ba Tribunál Rekursu no husu suspensaun deliberasaun

Dili, 1 outubru 2026 — Juíz António José Fonseca Monteiro de Jesus, Ana Paula Fonseca Monteiro de Jesus, José Gonçalves no Francisca Marques Cabral, ne’ebé deliberasaun Konsellu Superiór Majistratura Judisiál (KSMJ) transfere husi Tribunál Distritál Dili ba tribunál sira iha Suai, Oe-Cusse no Baucau, ohin hatama ba Tribunál Rekursu rekursu kontensiozu atu anula deliberasaun ne’e no rekerimentu atu suspende nia efikásia.

Majistradu sira foin hetan notifikasaun kona-ba deliberasaun transferénsia hosi KSMJ iha loron 29 setembru 2026. Iha tempu menus husi oras 48, majistradu sira, liuhusi sira-nia mandatáriu, prepara no hatama pedidu rua ne’e. Majistradu sira la hein to’o prazu legál loron 30 nian remata atu hatama rekursu: tanba sira konsidera katak deliberasaun ne'e tau iha risku nia laran tribunál sira-nia independénsia, no tanba sira konxiente kona-ba sira-nia devér atu garante komunidade sira-nia asesu ba justisa, ne’ebé labele hela iha insertéza nia laran tanba deliberasaun hosi KSMJ.

⚠️ Asaun legál saida mak halo ona
• 21 setembru: reklamasaun ba KSMJ, loron lima depois publikasaun deliberasaun transferénsia nian iha Jornal da República, no husu atu revoga deliberasaun no atu la ezekuta transferénsia sira. To’o ohin loron, seidauk iha desizaun.
• 1 outubru: rekerimentu foun ba KSMJ, reitera fila-fali reklamasaun no pedidu atu la ezekuta, no husu, subsidiariamente, katak, se deliberasaun ne’e mantein, Konsellu tenke klarifika data ne’ebé transferénsia sira produz efeitu no hatuur rejime tranzisaun relasiona ho prosesu pendente sira iha juis na'in 4 nia liman.
• 1 outubru: rekursu kontensiozu ba Tribunál Rekursu, husu anulasaun ba deliberasaun, no suspensaun ba efikásia atu transferénsia sira labele ezekuta durante prazu Tribunál seidauk deside.

❓ Tanba sá mak deliberasaun KSMJ kona-ba transferénsia juíz sira ilegál
Tuir pedidu sira submete iha juis na'in 4 nia naran deliberasaun KSMJ ne’e:
• viola garantia inamovibilidade juíz sira-nian, ne'ebé prevé iha Konstituisaun no artigu 8.º Estatutu Majistradu Judisiál (EMJ), no bandu atu juis sira hetan transferénsia fora husi situasaun sira-ne’ebé lei prevee;
• transferénsia la reprezenta movimentu judisiál formál — la iha anúnsiu préviu, la identifika vaga no la iha rekerimentu husi interesadu sira —, hanesan artigu 48.º no 49.º EMJ ezije;
• la prienxe vaga mamuuk: tribunál ida-idak lakon juís hanesan ho númeru ne’ebé nia simu, troka entre tribunál sira;
• desizaun halo la ho audiénsia préviu ba majistradu sira-ne’ebé afetadu no la ho fundamentasaun ne’ebé refere ba sira ida-idak nia situasaun espesífiku;
• la respeita kritériu legál sira ba kolokasaun no antiguidade, prejudika juis sira-ne’ebé antigu liu no proteje sira seluk ne’ebé foun liu.

🚫 KSMJ labele hasees an husi devér atu foti desizaun
Lei obriga KSMJ atu pronunsia an kona-ba pedidu sira-ne’ebé hato’o ba nia (artigu 7.º Prosedimentu Administrativu) no hatuur prazu loron 15 atu deside reklamasaun (artigu 74.º), ne’ebé remata iha semana oin. Maske prazu besik atu remate, Prezidente KSMJ deklara públikamente, iha loron 26 setembru, katak nia seidauk lee reklamasaun ne’ebé juis sira hatama ona.

Órgaun ida ne’ebé Konstituisaun hatuur knaar atu jere no dixiplina juís sira labele nonook ba reklamasaun ne'ebé majistradu sira husu relasiona ho desizaun ilegál ida ne’ebé afeta diretamente sira, no labele husik sira iha insertéza kona-ba bainhira mak sira tenke muda sai hosi tribunál sira-ida.

Deliberasaun KSMJ halo transferénsia juis sira hosi loron 21 agostu, ne’ebé publika iha 16 setembru no notifika iha 29 setembru, nu'udar desizaun Konsellu nian nu’udar órgaun públiku ida, la’ós asaun husi membru sira-ne’ebé vota a favór desizaun transferénsia. Tanba ne’e, deliberasaun ne’e kontinua válidu no iha risku atu hetan ezekusaun. Revogasaun husi Konsellu rasik ka anulasaun husi Tribunál Rekursu mak dalan atu hamate efeitu hosi deliberasaun.

Bainhira deliberasaun KSMJ ne’e mantein, sei hatudu ona katak KSMJ bele transfere juís sira la tuir movimentu judisiál, la hó vaga, la hó konsulta ho juis no la hó kritériu legál. Presedente ne’e sei sai nódoa ba futuru independénsia tribunál. Tanba ne’e mak majistradu sira mós husu ba KSMJ atu lori fali legalidade ba ninia funsionamentu no desizaun.

❗️Tribunál Rekursu tenke distribui rekursu ho urjénsia no notifika Primeiru-Ministru
Distribuisaun prosesu sira-nian ne’e aktu ida ne’ebé lei regula, ho objetivu atu fahe servisu tribunál nian «ho igualdade no impesoalidade» (artigu 171.º Kódigu Prosesu Sivíl), la’ós desizaun husi ema ne’ebé prezide Tribunál. Iha Tribunál Rekursu, distribuisaun tenke halo liuhusi sorteiu, ho intervensaun husi Prezidente Tribunál Rekursu ka juís iha turnu no administradór judisiál, iha juís sira no funsionáriu sekretaria nian sira-nia prezensa (artigu 186.º no 188.º Kódigu Prosesu Sivíl).

Prezidente Tribunál Rekursu mós Prezidente KSMJ, no tanba ne’e mak juis sira iha sira-nia rekursu husu atu distribuisaun no kompozisaun koletivu nian tenke respeita rejime legál impedimentu nian, no, se presiza, halo distribuisaun la hó partisipasaun hosi Prezidente Tribunál Rekursu (artigu 189.º Kódigu Prosesu Sivíl). Mandatáriu legál sira hatudu katak Prezidente Tribunál Rekursu labele halo distribuisaun ne’e, tanba nia mak Prezidente KSMJ.

JU,S nota katak, iha rekursu kontensiozu seluk hasoru deliberasaun ida husi KSMJ, Prezidente Tribunál Rekursu ne'ebé mós Prezidente KSMJ rasik mak distribui kazu.

Estatutu Majistradu Judisiál fó kompeténsia atu deside rekursu hasoru desizaun KSMJ ba juíz konselleiru ida, nu’udar relatór, hosi Tribunál Rekursu (artigu 197.º no 198.º EMJ).

Primeiru-Ministru mós tenke hetan notifikasaun ho urjénsia, tanba nia mak iha kompeténsia atu nomeia mandatáriu legál ne’ebé sei reprezenta Estadu iha prosesu ne’e, tanba Ministériu Públiku labele reprezenta Estadu iha kazu ne’e (artigu 9.º, n.º 4, Estatutu Ministériu Públiku no artigu 4.º no 5.º Dekretu-Lei n.º 16/2012).

👨‍⚖️ Majistradu sira kontinua hala’o sira-nia funsaun
Durante tempu ne'ebé KSMJ seidauk deside reklamasaun hosi juis sira, no seidauk hatuur data atu produz efeitu transferénsia, majistradu na'in 4 sira sei kontinua hala’o funsaun iha tribunál sira-ne’ebé sira koloka ba iha Tribunal iha Dili. Sira halo ida-ne’e tanba devér legál: juís sira labele hasees an husi julgamentu (artigu 5.º, n.º 2, EMJ), no mós se husik prosesu pendente sira, la ho rejime tranzisaun ruma, sei fó prejuízu ba sidadaun sira no parte sira-ne’ebé hein hela desizaun. Mantein iha Tribunál Dili la’ós dezobediénsia, maibé kumprimentu ba lei.

«Ami-nia kliente sira halo prosesu legál oinoin ho tempu badak tebes. Agora KSMJ mak tenke kumpre nia parte: deside reklamasaun. Ba Tribunál Rekursu, ami husu atu kumpre lei: distribui rekursu kedas, liuhusi sorteiu no la ho intervensaun husi nia Prezidente, no deside pedidu suspensaun iha prazu badak ne’ebé lei hatuur. Juíz sira-nia independénsia la depende ba se mak iha Konsellu ohin; depende ba regra sira-ne’ebé hanesan ba ema hotu no aplika nafatin tuir lei loloos.» — advogadu sira husi JU,S Jurídico Social

— REMATA —

RESPONSABILIDADE "INFLUENSER" KA UZUÁRIU MIDIA SOSIÁL RELASIONA HO PROTESAUN LABARIK NO EMA SELUKIndivíduu barak hahú ke...
21/09/2026

RESPONSABILIDADE "INFLUENSER" KA UZUÁRIU MIDIA SOSIÁL RELASIONA HO PROTESAUN LABARIK NO EMA SELUK

Indivíduu barak hahú kestiona asuntu sosiál liuhosi Facebook. Importante duni atu hatudu solidariedade ho ema sira ne’ebé hetan violasaun ba sira-nia direitu.

Maibé influencer sira tenke KUIDADU no ATENSAUN bainhira iha mensajen apoiu/solidariedade ka ezije justisa halo referénsia ba ema nia identidade espesífiku ka publika ema nia imajen (hanesan foto ka vídeu) ka hatudu labarik sira.

💭Bainhira halo postajen hodi fó-sai atensaun ba problema sosiál no violasaun ema-nia direitu, karik hakarak atu uza ema-nia foto ka imajen 🎥📷importante:
1. Foto ka filme ema rasik mak publika? Se la’e, entaun tenke tetu didi’ak, tanba karik ema iha foto laran lakoi atu publika sai ninia imajen! Tuir Kódigu Sivil tenke husu konsentimentu ema nian atu publika sira-nia imajen (artigu 76 Kódigu Sivil), mezmu imajen espalla iha públiku ona
2. Foto halo iha fatin públiku no asesível ba públiku: foto ka gravasaun halo iha área públiku, pur lei, ein jerál iha natureza públiku bainhira ambiente públiku nian (hanesan iha dalan públiku, iha parke ida, iha semitériu públiku, ho ema iha sorin-sorin, sst), no karik bele publika; maibé ….
3. Se relasiona ho LABARIK, NUNKA bele fahe tutan foto ka imajen labarik sira-nian bainhira hatudu labarik iha situasaun vulnerável ka labarik iha risku ka perigu.

Se ita boot hakarak duni atu apoiu ema ida ne'ebé sofre violasaun ida, hodi bele influénsia komunidade, tenke halo de'it bainhira sei la viola ema seluk nia direitu. Se la’e, ita-boot nia intensaun di’ak halo a’at liután vítima nia moris no lori trauma boot liu ba vítima!

No mós bainhira influencer publika buat ruma nia tenke kontrola komentáriu sira hosi sira-nia follower. Se follower halo deklarasaun ódiu ka natureza diskriminasaun, entaun Influencer sei sai mós responsável ba sala hosi ema halo komentáriu tanba nia kontrola plataforma no ninia pájina ka perfil (nu'udar parte solidária iha prosesu indeminizasaun sivil ka mós nu'udar co-autor hosi krime insitasaun krime).

Influencer sira iha plataforma mídia sosiál hodi promove buat di'ak. Influencer mós iha responsabilidade tuir Lei nia matan.

Importante duni atu apoiu kauza sosiál no justisa! Maibé importante liu atu tetu vítima nia pozisaun, no se iha dúvida tanba la’ós vítima rasik mak publika ninia imajen, entaun JU,S rekomenda LALIKA publika ema nia foto no imajen no lalika identifika diretu ema vítima. Bele uza imajen seluk atu ko’alia-sai ita-boot nia preokupasaun no hatudu solidariedade ba asuntu no ba vítima.

Bainhira JU,S reprezenta ema balun, dala balun JU,S halo komunikasaun ho ema ne’ebé publika JU,S nia kliente sira-nia foto ka imajen, bainhira ema rasik la autoriza. Komunikasaun inisiál ho amizade no ho intensaun atu eduka no fahe preokupasaun hosi perspetiva legál no husu kooperasaun hosi ema publika sai foto ka imajen atu delete post ka hasai foto.

Maibé se hosi atividade “solidariedade” ka "ativizmu" lori violasaun tan ba vítima nia direitu, ninia privasidade, ninia onra no buat seluk tan, no depois JU,S komunika ona no husu kooperasaun no la iha rezultadu, entaun JU,S, bazeia ba pedidu hosi kliente sira, sei halo prosesu judisiál relevante, hanesan keixa sivil ba indeminizasaun, providénsia kautelar, ka, dala ruma, keixa krime.

Kuidadu halo post no publika foto ho intensaun di'ak, maibé ikus komete sala ka sai dalan atu ema seluk komete sala.

[Imajen: Asu ida ho oin midar lori bomba ida besik atu nakfera]

COMUNICADO DE IMPRENSA[Tetum iha kraik]Quatro juízes apresentam reclamação ao Conselho Superior da Magistratura Judicial...
21/09/2026

COMUNICADO DE IMPRENSA
[Tetum iha kraik]
Quatro juízes apresentam reclamação ao Conselho Superior da Magistratura Judicial contra deliberação de transferência
Díli, 21 de setembro de 2026

Quatro juízes do Tribunal Judicial de Primeira Instância de Díli apresentaram hoje (21 de Setembro), representados pelos advogados da JU,S Jurídico Social Consultoria, uma reclamação administrativa dirigida ao Plenário do Conselho Superior da Magistratura Judicial (CSMJ). A reclamação diz respeito à deliberação aprovada na 15.ª sessão extraordinária, de 21 de agosto de 2026, publicada no Jornal da República de 16 de setembro, que determinou a transferência de nove magistrados judiciais entre os tribunais de Díli, Baucau, Suai e Oecusse.

Os Reclamantes pedem ao Conselho que revogue a deliberação na parte que lhes diz respeito e que determine a não execução da deliberação enquanto a reclamação estiver a ser apreciada.

Foi sustentado que a deliberação não respeita a garantia de inamovibilidade prevista no Estatuto dos Magistrados Judiciais, pondo em causa a independência dos juízes. Segundo o Estatuto, as colocações fazem-se, em regra, através do movimento judicial, com anúncio prévio, publicitação das vagas e prazos próprios. Além disso, a transferência para outra área territorial exige sempre o consentimento escrito do juiz, ou razões excecionais de interesse público explicadas em comunicação prévia. Nenhum dos Reclamantes foi consultado, nem lhes foi feita qualquer comunicação prévia, e a deliberação não indica os fundamentos de cada transferência. Embora invoque como base legal a norma dos movimentos judiciais, a deliberação não seguiu nenhum dos passos que a lei exige para um movimento.

A reclamação lembra também que estão em curso os concursos para o Supremo Tribunal de Justiça e para o Tribunal de Recurso. Os resultados vão alterar a colocação dos juízes nos tribunais de primeira instância a curto prazo. Fazer agora as transferências obrigaria a reorganizar tribunais e processos duas vezes em poucos meses, com prejuízo para os cidadãos que aguardam decisões.

«A inamovibilidade não é um privilégio dos juízes. É uma garantia dos cidadãos de que os seus processos são decididos por juízes independentes», afirmam os advogados. «Estamos perante ilegalidades graves que devem ser remediadas. Confiamos que o Conselho irá repor a legalidade e responder com a urgência exigida para garantir a independência dos juízes e reaprecie a decisão à luz das garantias que o próprio Estatuto consagra.»

Contacto para a imprensa:
JU,S Jurídico Social Consultoria
Rua Karketu Mota-Ain, n.º 58, Motael, Díli
| [email protected]

KOMUNIKADU BA IMPRENSA
Juis na'in-haat aprezenta reklamasaun ba Konsellu Superior Majistratura Judisiál kontra deliberasaun transferénsia

Díli, 21 Setembru 2026

Juis na'in-haat husi Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli aprezenta ohin (21 Setembru), reprezenta hosi advogadu sira husi JU,S Jurídico Social Consultoria, reklamasaun administrativa ba Plenáriu Konsellu Superior Majistratura Judisiál (KSMJ). Reklamasaun ne'e kona-ba deliberasaun ne'ebé Konsellu aprova iha sesaun estraordináriu da-15, loron 21 Agostu 2026, no publika iha Jornál da Repúblika loron 16 Setembru. Deliberasaun ida-ne'e determina transferénsia majistradu judisiál na'in-sia entre tribunál sira iha Díli, Baucau, Suai no Oecusse.

Reklamante sira husu ba KSMJ atu revoga deliberasaun iha parte ne'ebé impaktu sira, no atu determina katak deliberasaun labele ezekuta durante períodu reklamasaun nia apresiasaun.

Reklamasaun promove katak deliberasaun Konsellu nian la respeita garantia juis nia inamovibilidade ne'ebé Estatutu Majistradu Judisiál prevee, no ida-ne'e viola independénsia juis sira nian. Tuir Estatutu, kolokasaun juis sira halo, iha regra, liuhusi movimentu judisiál, ho anúnsiu préivu, publikasaun ba vaga sira no prazu espesífiku ida. Aleinde ne'e, transferénsia juis ba área territoriál seluk presiza konsentimentu hakerek husi juis, ka tenke bazeia ba razaun esepsionál relasiona ho interese públiku nian ne'ebé esplika ona iha komunikasaun prévia ba juis relevante sira. Konsellu Superiór Majistratura Judisiál la konsulta reklamante ida, no la halo komunikasaun prévia ruma ba sira. Deliberasaun Konsellu nian mós la hatudu fundamentu ruma kona-ba nesesidade transferénsia. Maiske deliberasaun Konsellu refere ba norma jurídiku relasiona ho movimentu judisiál nu'udar baze legál, deliberasaun ida-ne'e la kumpre ho hakat ka pasu nein ida husi etapa sira ne'ebé lei ezije ba movimentasaun juis.

Reklamasaun mós refere katak agora daudaun sei la'o hela konkursu sira ba Supremu Tribunál Justisa no Tribunál Rekursu. Rezultadu husi konkursu sira-ne'e sei previsível muda kolokasaun juis sira iha tribunál primeira instánsia. Halo transferénsia juis agora sei obriga atu organiza fila-fali tribunál no prosesu judisiál sira dala-rua iha tempu badak, no ida-ne'e sei prejudika sidadaun nia direitu asesu ba justisa.

«Inamovibilidade hosi juis la'ós priviléjiu ba juis sira. Ne'e garantia ba sidadaun sira katak juis independente mak sei deside sira-nia prosesu», advogadu sira deklara. «Desizaun ne'e iha ilegalidade grave loos. Ami fiar katak Konsellu Superiór Majistratura Judisiál sei hatán ba reklamasaun ne'e ho urjénsia ne'ebé presiza atu garante independénsia hosi justisa, no sei haree filafali ninia desizaun bazeia ba garantia sira ne'ebé Estatutu Majistradu Judisiál rasik konsagra.»

Kontaktu ba imprensa:
JU,S Jurídico Social Consultoria
Rua Karketu Mota-Ain, n.º 58, Motael, Díli
+670 7828 11 18 | [email protected]

Endereço

Rua Karketu Mota-Ain, N. 58/Motael
Dili

Horário de Funcionamento

Segunda-feira 08:00 - 18:00
Terça-feira 08:00 - 18:00
Quarta-feira 08:00 - 18:00
Quinta-feira 08:00 - 18:00
Sexta-feira 08:00 - 18:00

Telefone

+67078281118

Notificações

Seja o primeiro a saber: enviamos-lhe um e-mail quando JU,S Jurídico Social Consultoria publicar novidades e promoções. O seu endereço de e-mail não será utilizado para nenhum outro fim e pode cancelar a subscrição a qualquer momento.

Contactar A Organização

Envie uma mensagem para JU,S Jurídico Social Consultoria:

Atalhos

Partilhar