JU,S Jurídico Social Consultoria

JU,S Jurídico Social Consultoria JU,S hanesan empreza sosiál atu apoiu hametin direitu umanu no Estadu Direitu iha Timor-Leste

JU,S is a legal consulting service in the form os a social enterprise focusing on the Social Side of the Law
Social enterprise to support strengthened protection of human rights and rule of law in Timor-Leste and other developing contexts

19/05/2026

Youth of Timor-Leste takes action!

A UN General Assembly resolution, led by Vanuatu and a cross-regional group of States, aims to turn the International Court of Justice’s climate ruling into real-world action. This is about:
✔️ Respecting international law
✔️ Turning legal clarity into climate action
✔️ Delivering climate justice
Our youth has formally petitioned the Ministry of Foreign Affairs to vote YES and co-Sponsor.

The roadmap exists.Timor-Leste, will you follow?

Congratulations to Asosiasaun Juventude Hakbiit Justisa Timor-Leste (AJHJTL), Alumni Parlamentu Foin-Sa’e Timor-Leste (APFTL), Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL), GERHANA “Explora & Preserva Natureza Timor-Leste”, JusMentor Academia, Juventude Hadomi Natureza (JHN), Laudato Si’ Movement Timor-Leste, Lenuk-Tasi Rescue and Conservation Center (LTRCC), RYLA Timor-Lorosa’e, Timor-Leste Youth for Peace (TLFYP).

[Portugés iha kraik]✍️Karta hosi Vítima Krime Seksuál komete hosi Sr. Daschbach ba Exia. Sr. Prezidente kona-ba Indultu1...
14/05/2026

[Portugés iha kraik]
✍️Karta hosi Vítima Krime Seksuál komete hosi Sr. Daschbach ba Exia. Sr. Prezidente kona-ba Indultu
13 Maiu 2026

Ohin vítima sira aprezenta ona karta aberta ida ba Exia. Sr. Prezidente Repúblika, ne'ebé liuhosi reprezentante legál ba vítima na'in sanulu-resin-lima hosi abuzu seksuál ne'ebé komete hosi Sr. Richard Daschbach. Liuhosi komunikasaun ida-ne'e, sira espresa sira nia opozisaun maka'as ba indultu ruma, komutasaun ba sentensa, ka medida kleménsia seluk ba Sr. Richard Daschbach.

Karta, ne'ebé asina hosi vítima sira nia advogadu, Olivio Barros Afonso, fó hanoin katak krime ne'ebé komete hosi kondenadu hanesan krime sira ne'ebé halo ho forma prolongadu no sistemátiku hasoru labarik-feto sira iha situasaun vulnerabilidade grave, no halo hosi ema ida ne'ebé iha devér moral hodi proteje sira, no krime sira ne'ebé lori konsekuénsia sira profunda no, iha situasaun barak, nunka bele kura.

Vítima sira mós fó hanoin hikas katak, iha tinan kotuk, Prezidente Repúblika hasoru malu pesoál ho sira no rona diretamente hosi sira-nia pozisaun kona-ba potensiál libertasaun ba kondenadu Sr. Daschbasch, no mós impaktu ne’ebé desizaun indultu ka komutasaun kastigu sei iha ba sira-nia seguransa emosionál, sira-nia dignidade, no prosesu rekuperasaun naru'uk ne’ebé sira sei hala’o hela.

Vítima sira subliña katak, to'o ohin loron, Sr. Richard Daschbach nunka hatudu arrependementu loloos, nia nunka rekoñese publikamente gravidade hosi nia asaun sira, nunka rekoñese sofrimentu ne'ebé nia kauza ba labarik-feto, no nunka husu deskulpa ba labarik sira ne'ebé nia abuza. Iha sirkunstánsia sira-ne'e, atu fó kleménsia ba kondenadu ida ne'e sei reprezenta violénsia ida tan hasoru vítima sira, no sei haruka mensajen katak krime sira-ne'e la vale no haree katak hamate sentidu justisa molok iha rekoñesimentu ba responsabilizasaun hosi hahalok kriminozu nian.

Vítima sira rekoñese kompeténsia konstitusionál na'in Prezidente Repúblika nian kona-ba kleménsia, maibé husu atu sentidu umanidade Estadu nian labele fó benefísiu de’it ba autór krime, hodi haluha vítima sira ne’ebé hetan terus. Vítima sira fó tan hanoin ba Exia. Sr. Prezidente katak ema barak iha sosiedade Timor nian mós iha pozisaun no opiniaun hanesan vítima sira-nian.

Bainhira Exia Sr. Prezidente la fó kleménsia ba kondenadu Sr. Richard Daschbach, tuir hakerek iha karta ne'e, sei reprezenta afirmasaun klaru katak krime sira abuzu seksuál hasoru labarik sira nu'udar problema sériu no katak vítima nia lian no sentimentu iha folin ka valór.

----
[Tetum iha leten]
✍️Carta das Vítimas de Crimes Se***is cometidas pelo Sr. Daschbach sobre o Indulto para Excia. Sr. Presidente
13 de maio de 2026

Foi hoje submetida ao Senhor Presidente da República uma carta aberta, em representação de quinze vítimas dos abusos se***is cometidos pelo Sr. Richard Daschbach, manifestando a sua firme oposição à concessão de qualquer indulto, comutação de pena ou outra medida de clemência ao condenado.

A carta, subscrita pelo advogado das vítimas, Olivio Barros Afonso, recorda que se trata de crimes praticados de forma prolongada e sistemática contra meninas em situação de extrema vulnerabilidade, por quem tinha o dever moral de as proteger, e cujas consequências permanecem profundas e, em muitos casos, irreparáveis.

As vítimas recordam ainda que, no ano passado, o Senhor Presidente da República se reuniu pessoalmente com elas e escutou diretamente, da sua voz, a posição que assumem quanto a uma eventual libertação antecipada do condenado, bem como o impacto que tal decisão teria sobre a sua segurança emocional, a sua dignidade e o longo processo de recuperação que ainda percorrem.

As vítimas sublinham que, até hoje, o Sr. Richard Daschbach nunca demonstrou arrependimento verdadeiro: nunca assumiu publicamente a gravidade dos seus atos, nunca reconheceu plenamente o sofrimento que causou e nunca pediu perdão às crianças que abusou. Nestas circunstâncias, qualquer medida de clemência seria vivida como uma nova violência e transmitiria a mensagem dolorosa de que estes crimes podem ser relativizados antes mesmo de existir um reconhecimento de responsabilidade.

As vítimas reconhecem os poderes constitucionais do Presidente da República em matéria de clemência, mas apelam a que, num caso desta gravidade, a humanidade do Estado não recaia apenas sobre quem cometeu o crime, esquecendo aquelas que o sofreram. A posição expressa é, recordam, partilhada por amplos setores da sociedade timorense.

A não concessão de clemência será, lê-se na carta, uma afirmação clara de que os crimes de abuso sexual contra crianças são tratados com a máxima seriedade e de que a voz das vítimas possuem valor.

PRESS RELEASEJuventude Lidera Inisiativa Foun ba Justisa Klimátika iha Timor-LesteDili, 29 Abril 2026 – Iha Kios Matenek...
05/05/2026

PRESS RELEASE
Juventude Lidera Inisiativa Foun ba Justisa Klimátika iha Timor-Leste
Dili, 29 Abril 2026 – Iha Kios Matenek, Manleuana, Dili, lansa ona inisiativa foun ida atu promove justisa klimátika iha Timor-Leste, liuhosi estabelesimentu Grupu Referénsia Juventude ne’ebé lidera hosi organizasaun juventude sira iha área ambientál, legál no lideransa.

Atividade ne’e mós konvida reprezentante hosi entidade governu hanesan Ministériu Turizmu no Ambiente, Provedor dos Direitos Humanos e Justiça, no hetan prezensa hosi UNICEF iha Timor-Leste nu’udar parseiru apoiu.

Inisiativa ne’e hetan apoiu hosi JU,S Jurídico Social, ho objetivu atu hametin papél juventude hodi ezije sira-nia direitu atu garante resposta ba dezafiu mudansa klimátika. Programa nia atividade sei inklui dezenvolvimentu Matadalan Legál Justisa Klimátika, halo formasaun ba foin-sa’e hamutuk 100 hosi Dili no Lautém liuhosi faze tolu (kuadru legál ambiente no direitu fundamental, troka esperiénsia justisa klimátika, no dezenvolvimentu planu asaun), no inklui reprezentasaun legál ba juventude hodi utiliza mekanizmu hanesan petisaun, pedidu informasaun públika, asaun protesaun ambiente hosi Estadu no kazu indemnizasaun ba estragu ambiente. Liuhosi programa ida-ne'e sei kontribui atu asegura katak juventude iha koñesimentu, kbiit no ferramenta prátika atu defende no promove justisa klimátika iha nível komunidade, nasional no internasionál.

Durante lansamentu, realiza mós asinatura Akordu Kooperasaun Téknika entre JU,S Jurídico Social Consultoria, Asosiasaun Juventude Hakbi’it Justisa Timor-Leste (AJHJTL) no JusMentor Academia, ne’ebé foka ba dezenvolvimentu kapasidade profisionál ba estudante Direitu iha área justisa klimátika.

Iha momentu hanesan, hala’o mós asinatura Termu Referénsia (ToR) hosi organizasaun juventude sira ne’ebé ativa iha área ambientál no lideransa, ne’ebé marka inísiu ofisiál ba Grupu Referénsia Juventude ba Justisa Klimátika.

Organizasaun sira ne’ebé partisipa iha inisiativa ida ne’e mak:
• Asosiasaun Juventude Hakbi’it Justisa Timor-Leste (AJHJTL)
• Alumni Parlamentu Foin-Sa’e Timor-Leste (APFTL)
• Conservation Environment Timor-Leste (CETL)
• Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL)
• Foinsa’e Muachau Tutuala
• GERHANA “Explora & Prezerva Natureza”
• Girls Alliance
• JusMentor Academia
• Juventude Hadomi Natureza (JHN)
• Laudato Si’ Movement Timor-Leste
• Lenuk-Tasi Rescue and Conservation Center (LTRCC)
• RYLA Timor-Lorosa’e
• Timor-Leste Youth for Peace (TLYFP)
• Underwater Cinema

Organizasaun sira ne’e hatudu kompromisu hamutuk atu promove justisa klimátika, proteje ambiente, no haforsa lideransa juventude iha Timor-Leste.

Grupu Referénsia ne’e sei funsiona hanesan plataforma konsultivu no estratéjiku, lidera hosi joven sira rasik, hodi identifika prioridade sira no hametin advokasia legál ba justisa klimátika iha Timor-Leste.

Lansamentu ida-ne’e marka pasu importante ida atu asegura katak lian no lideransa juventude sai parte sentrál iha prosesu desizaun, no reforsa kolaborasaun entre organizasaun juventude no parseiru sira atu promove Timor-Leste ne’ebé saudavel liu ba timoroan tomak.

[Tetum iha leten]

PRESS RELEASE
Youth Lead New Initiative for Climate Justice in Timor-Leste

Dili, 29 April 2026 – At Kios Matenek, Manleuana, DIli, a new initiative has been launched to promote climate justice in Timor-Leste, through the establishment of a Youth Reference Group led by youth organizations with missions in the area of environmental protection, access to justice and youth leadership.

The activity also invited representatives of government entities such as the Ministry of Tourism and Environment, the Ombudsman for Human Rights and Justice, and counted with the presence of UNICEF in Timor-Leste as a support partner.
This initiative is supported by JU,S Jurídico Social, with the objective of strengthening the role of youth in demanding their right to ensure an effective response to the challenge of climate change. The program's activities will include the development of a Climate Justice Legal Guideline, training of 100 young people from Dili and Lautém through three training modules (environmental legal framework and human rights, exchange of climate justice experiences, and development of action plan), and include legal representation for youth using mechanisms such as public petitions, environmental protection requests, access to public information from the State and formal protection order and compensation cases. Through this program efforts are being made to contribute towards increased youth knowledge, skills and practical tools to defend and promote climate justice at the community, national and international levels.

During the launch, a Technical Cooperation Agreement was also signed between JU,S Jurídico Social, Youth Association to Strengthen Justice Timor-Leste (AJHJTL) and JusMentor Academia, which focuses on professional capacity development for law students in the area of climate justice.
During the same event, youth groups signed the Terms of Reference (ToR) marking the official beginning of the Youth Reference Group for Climate Justice in Timor-Leste.

The organizations participating in this initiative are:
• Timor-Leste Youth Association to Strengthen Justice (AJHJTL)
• Alumni of the Timor-Leste Youth Parliament (APFTL)
• Conservation Environment Timor-Leste (CETL)
• Timor-Leste University Student (EUTL)
• Muachau Tutuala Youth
• GERHANA “Explore & Preserve Nature”
• Girls Alliance
• JusMentor Academia
• Youth Love Nature (JHN)
• Laudato Si’ Movement Timor-Leste
• Lenuk-Tasi Rescue and Conservation Center (LTRCC)
• RYLA East Timor
• Timor-Leste Youth for Peace (TLYFP)
• Underwater Cinema

These organizations have shown a shared commitment to promoting climate justice, protecting the environment, and strengthening youth leadership in Timor-Leste.
The Reference Group will function as a consultative and strategic platform, led by young people themselves, to identify priorities and strengthen legal advocacy for climate justice in Timor-Leste.

This launch marks an important step to ensure that youth voice and leadership are central to the decision-making process on climate change mitigation and environmental protection, and strengthens collaboration between youth organizations and partners to promote the right to a healthy environment in Timor-Leste and to contribute to climate justice internationally.

[Foto Diligente Timor-Leste]

23/04/2026

Reportajen Isac no Silvino Tribunal Judisial Primeira Instansia Dili (TJPID) kinta feira loron 23/04 realiza julgamente ikus ba kazu maus-tratus neebe komete husi arguido antigu Sekretariu Estadu Arte Kultura Teofilo Caldas ba nia kaben Levenita Maria iha tinan 2021, nune’e dezisaun tribunal nian ...

⚖️ Natureza Públika Prosesu Judisiál - Kazu KrimeProsesu kriminál sai públiku hahú hosi Ministériu Públiku hatama akuzas...
21/04/2026

⚖️ Natureza Públika Prosesu Judisiál - Kazu Krime
Prosesu kriminál sai públiku hahú hosi Ministériu Públiku hatama akuzasaun (artigu 75, n. 1 Kódigu Prosesu Penál).

🧩 1. Públiku iha direitu atu asesu Audiénsia judisiál iha prosesu kriminál ho natureza públiku → “pertense ba povu”
• Audiénsia judisál sira regra jerál asesu públiku.
• Ida-ne'e signifika katak:
o ema hotu bele tuir
o mídia bele fó sai saida maka akontese

👉 Ho nune'e:
✔ bele iha kobertura meiu komunikasaun
✔ bele deskreve, hakerek, fó-sai informasaun, inklui identifikasaun ba arguidu no dadus sira seluk

🚫 2. Maibé imajen husi Tribunál laran no dokumentu sira hosi Tribunál LA’ÓS livre de’it atu fó-sai
Ida-ne'e mak diferensa importante:
• La hó autorizasaun tribunál nian, jornalista labele:
o Halo filmajen
o Hasai foto
o Gravasaun (ka rekam) áudiu
o Reprodús ka fó-sai dokumentu prosesuál iha mídia

👉 Karik jornalista ruma hakarak halo gravasaun ba audiénsia ka fó-sai parte hosi dokumentu prosesuál husi kazu refere, jornalista tenke husu autorizasaun husi juiz (artigu 75, n. 3 no artigu 77, n. 3 Kódigu Prosesu Penál).

🔑 3. Tanba saida maka diferensa ida-ne'e?
👉 Audiénsia (= saida mak akontese)
→ na'in mak públiku → haree ba nesesidade atu garante transparénsia / kontrolu demokrátiku ba prosesu judisiál no responsabilizasaun ba Estadu nia podér atu akuza ema

👉 Imajen ka gravasaun sira iha audiénsia laran, no dokumentu sira hosi Tribunál
→ "na'in" mak Tribunál no juiz mak iha podér atu kontrola ninia publikasaun → protesaun ba ema no ba prosesu judisiál

📰 Haree ba prátika jornalístiku:
✔ Mídia sira bele halo kobertura ba prosesu ho natureza públiku
• “tribunál rona sasin sira, inklui viziñu/maun… ne'ebé fó-sai katak .... ”
• “arguidu Sr./Sra. .... deklara katak…”

Jornalista sei presiza autorizasaun husi Tribunál atu:
• Publika foto sira hosi audiénsia laran
• Fó-sai dokumentu sira hosi kazu
• Halo gravasaun iha sala julgamentu laran

Atensaun 1: informasaun kona-ba vítima labele fó-sai ho livre tanba aplikasaun ba prinsípiu interese públiku no protesaun ba ema nia privasidade. Arguidu mak sai alvu ba prosesu penál, la’ós vítima! Tanba ne’e, étika jornalístika ezije konsentimentu hosi vítima ka sira-nia família atu publika vítima nia identidade no foto.
Atensaun 2: Kazu balun Juiz determina taka ba públiku (ka limitasaun publisidade), inklui kazu natureza seksuál, vítima labarik ka razaun seluk determina hosi Juiz. Iha kazu sira ne'e mídia sei bele halo kobertura de'it ba leitura desizaun!

[English below] KOMUNIKADU IMPRENSAJU,S Jurídico Social no JSMP Husu Mudansa Kedas ba Prátika Mídia nian iha Reportajen ...
21/04/2026

[English below]
KOMUNIKADU IMPRENSA
JU,S Jurídico Social no JSMP Husu Mudansa Kedas ba Prátika Mídia nian iha Reportajen Krime ne'ebé Viola Lei iha Timor-Leste
Dili, Timor-Leste — 21 Abril 2026
JU,S Jurídico Social no Jsmp Timor Leste, liuhosi komunikasaun ba meiu komunikasaun sosiál sira, hato’o preokupasaun sériu kona-ba prátika ida ne’ebé akontese beibeik iha kobertura mídia nian kona-ba kazu kriminál sira iha Timor-Leste ne’ebé kontra fali ho prinsípiu báziku sira prosesu penál nian.

Mídia sira ho beibeik LA FÓ-SAI identidade hosi arguidu ka kondenadu - maski iha ona akuzasaun formál ka desizaun judisiál - enkuantu iha tempu hanesan fó sai fali informasaun ne'ebé identifika vítima sira, inklui vítima nia naran no imajen sira.

PRÁTIKA IDA-NE'E LAIHA BAZE LEGÁL.

Tuir Kódigu Prosesu Penál, prosesu iha natureza públiku bainhira akuzasaun iha tiha ona, ho exesaun ba kazu balun bainhira relasiona ho krime seksuál sira, vítima nu'udar labarik sira, no kazu espesífiku sira seluk tuir desizaun hosi tribunál. Limitasaun ba publisidade hosi prosesu krime, tuir lei, ho intensaun atu proteje vítima — la'ós arguidu. Prátika atuál hosi kuaze mídia hotu halo ka kontráriu ba regra ida-ne'e.
Konsekuénsia hosi prátika mídia grave loos:
• Vítima sira-nia direitu sai violadu fali, liuhosi publikasaun ne’ebé la nesesáriu no risku ba re-vitimizasaun;
• Transparénsia judisiál laiha liu, haree katak kapasidade monitorizasaun hosi públiku menus;
• Konfiansa públiku nian ba sistema justisa sai fraku.

JU,S no JSMP klarifika ba mídia sira katak bainhira Ministériu Públiku nia akuzasaun iha ona, ne’e halo iha Estadu nia naran no bazeia ba evidénsia ne’ebé sufisiente. Hahú hosi tempu akuzasaun, prosesu ne'e públiku, no bele halo ona identifikasaun ba arguidu. Karik arguidu ikusmai hetan absolvisaun, rezultadu tribunál mós sei hetan kobertura mídia nian. Ida ne’e mak prátika mós iha nasaun barak loos, hosi Portugal to’o nasaun CPLP sira seluk, Reinu Unidu, Thailandia, no seluk tan.

JU,S no JSMP subliña katak antes akuzasaun, tenke metin ba padraun konfidensialidade—no identidade arguidu nian labele publika sai.

JU,S no JSMP iha sira nia komunikasaun ba meiu komunikasaun sosiál husu atu halo kedas mudansa iha prátika atuál:
• Kumpri prinsípiu publisidade nian hosi prosesu krime, no publika identifikasaun kompletu ba arguidu bainhira prosesu sira iha natureza públika;
• Hapara divulgasaun informasaun ne'ebé identifika vítima, exetu iha konsentimentu espesífiku hosi sira hodi bele publika sira-nia informasaun.

Justisa labele proteje arguidu nia identidade enkuantu divulga fali vítima nio identidade.

Prátika ida-ne'e tenke para.

Atu hetan informasaun kompletu favór kontaktu:
Maria Agnes
Diretora JU,S
Diresaun e-mail : [email protected]
Telefone : (+670) ‪+670 7828 1118‬
Website: www.jus.tl | [email protected]

Ana Paula Marçal
Diretóra Ezekutiva JSMP
Diresaun e-mail: [email protected]
Telefone: (+670) 33238883 | 77040735
Website: https://jsmp.tl - [email protected]

[Tetun iha leten]

PRESS RELEASE
For Immediate Release
JU,S Jurídico Social and JSMP Call for Immediate Correction of Media Practices in Criminal Case Reporting
Dili, Timor-Leste — 21 Abril 2026

JU,S Jurídico Social and JSMP in a written communication to media outlets raised serious concern regarding a recurring pattern in media coverage of criminal cases in Timor-Leste that contradicts basic principles of criminal procedure.
Media outlets are systematically omitting the identity of accused persons — even after formal charges or judicial decisions — while at the same time disclosing information that allows the identification of victims, including victim's names and images.

This practice has no legal basis.

Under the Criminal Procedure Code, proceedings become public once indictments are filed, with some exceptions when dealing with sexual crimes, victims are children and other specific cases as decided by a judge. Any restriction on publicity is intended to protect the victim — not the accused. The current approach reverses this logic.

The consequences are serious:
• Victims’ rights are violated, through unnecessary exposure and risk of re-victimization;
• Judicial transparency is weakened, as public scrutiny is reduced;
• Public confidence in the justice system is undermined.

JU,S no JSMP have clarified to media outlets that when the Public Prosecutor files charges, it does so in the name of the State and based on sufficient evidence. At that stage, the process is public, and the identification of the accused is lawful, and recommended. If the accused is later acquitted, that outcome must be reported with equal visibility. This is the practice also in most of the countries, from Portugal to other CPLP countries, UK, Thailand, and others.

JU,S and JSMP reminded that before indictment, confidentiality applies — and the identity of the accused must be protected.

JU,S and JSMP in their written communication calls for immediate correction:
• Compliance with the principle of publicity, including the full identification of accused persons once proceedings are of a public nature;
• Immediate end to the disclosure of any information that may identify victims, unless there is expressed consent from them.

Justice cannot protect the accused while exposing the victim.
This practice must stop.

For further information:
Maria Agnes
Director JU,S
e-mail : [email protected]
Telephone : (+670) ‪+670 7828 1118‬
Website: www.jus.tl | [email protected]

Ana Paula Marçal
Executive Director JSMP
e-mail: [email protected]
Telephone: (+670) 33238883 | 77040735
Website: https://jsmp.tl - [email protected]

👶 Bebé sira iha Prizaun iha Timor-Leste (Lei Ezekusaun Penál)📌 1. Regra JerálLei permite daduur feto ida atu lori sira n...
20/04/2026

👶 Bebé sira iha Prizaun iha Timor-Leste (Lei Ezekusaun Penál)
📌 1. Regra Jerál
Lei permite daduur feto ida atu lori sira nia oan ho sira iha prizaun bainhira labarik hosi bebé to'o mázimu tinan 3.
➡️ Baze Legál: Artigu 15, § 2, par. m) husi Lei Ezekusaun Penál

⚖️ 2. Kondisaun Obrigatóriu
La'ós automátiku katak bebé sei atu ba hela iha prizaun ho inan. Ida-ne'e akontese de'it bainhira:
✔️ Iha autorizasaun husi inan-aman seluk
✔️ Iha kondisaun adekuadu iha prizaun laran
✔️ Konsidera katak hela iha prizaun reprezenta labarik nia interese di'ak liu

🧒 3. Labarik nia Direitu
Maski labarik iha prizaun ho sira nia inan, tuir lei labarik sira iha direitu rasik:
🏥 Asesu ba kuidadu médiku
🎓 Atividade sira ne’ebé adekuadu ba sira nia idade no dezenvolvimentu
🧸 Protesaun ba sira nia moris di'ak no kresimentu saudavel
➡️ Baze legál: Artigu 15, n. 3 husi Lei Ezekusaun Penál

🏢 4. Estadu Nia Devér
Estabelesimentu prizionál sira tenke garante kondisaun adekuadu ba:
👩‍🍼 Inan isin rua
🤱 Inan sira ho bebé
👶 Labarik sira to'o tinan 3
➡️ Baze legál: Artigu 18, § 4 Lei Ezekusaun Penál Direitu Penál

⭐ 5. Prinsípiu Sentrál: Interese Di'ak liu ba Labarik
Desizaun hotu-hotu tenke bazeia ba labarik nia interese di'ak liu.
👉 Ida-ne'e signifika katak:
• Tenke halo avaliasaun kazu-ba-kazu
• Tenke tetu labarik nia dezenvolvimentu, moris-di'ak, no alternativa atu labarik iha ho ema seluk nu'udar mahein

🔎 6. Rekomendasaun husi Perspetiva Protesaun Labarik
👉 Atu garante prinsípiu sira hatuur iha lei, JU,S Jurídico Social rekomenda katak:
• Situasaun ne'e presiza hetan avaliasaun hosi Ofisiál Protesaun Labarik
• Tenke garante monitorizasaun kontínua
• Alternativa sira atu labarik la hela iha prizaun tenke esplora, no tenke konsidera bainhira di'ak liu ba labarik

🌍 7. Aliñamentu ho padraun internasionál no lei nasaun sira seluk nian
Regra sira iha Timor-Leste ne'ebé hatuur iha Lei Ezekusaun Penál aliña ho padraun internasionál, liuliu Regras Nasoens Unidas Bangkok (2010) (regra 52).
👉 Regra ida-ne'e estabelese katak:
• Labarik sira hela ha prizaun tenke deside tuir kazu ida-idak.
• Interese di’ak liu ba labarik mak tenke nu'udar matadalan ba desizaun
• Tenke iha kondisaun adekuadu ba labarik nia dezenvolvimentu
• Labele trata labarik sira ne'ebé hela hamutuk ho Inan-daduur nu'udar prizioneiru.

Nasaun sira ASEAN no CPLP nian sira kuaze hotu determina mós posibilidade atu labarik otas ki'ik hela ho Inan ne'ebé sai daduur iha prizaun.

Brazil mak iha regra oin seluk uitoan, ne'ebé fó preferénsia ba prizaun domisiliária ba inan sira ho oan to'o tinan 12, no depois labarik atinje idade ne'e no sei iha nafatin tempu ba prizaun hosi kastigu Inan nian, entaun tenke transfere Inan ne'e tama prizaun, no husik ema seluk haree labarik.

⚖️ Rezumu Finál
✔️ Lei iha Timor-Leste fó dalan ba bebé sira atu hela iha prizaun to’o tinan 3, nu’udar mekanizmu ida atu proteje labarik sira nia direitu
✔️ Desizaun depende ba labarik nia interese di'ak liu
✔️ Labarik iha direitu espesífiku balun ne'ebé tenke garante
✔️ Estadu tenke garante kondisaun ne’ebé adekuadu
✔️ Prátika di’ak: avaliasaun husi serbisu protesaun labarik nian
✔️ Sistema ne’e tuir padraun internasionál no reflete sistema sira iha nasaun seluk

⚖️ IHA DÚVIDA LEGÁL?📩 KO’ALIA HO AMI JU,S JURÍDICO SOCIALLei bele ajuda fó hatán ba problema barak iha moris.Dala barak,...
14/04/2026

⚖️ IHA DÚVIDA LEGÁL?
📩 KO’ALIA HO AMI JU,S JURÍDICO SOCIAL

Lei bele ajuda fó hatán ba problema barak iha moris.
Dala barak, ema la uza lei tanba la hatene karik problema ne’ebé hasoru bele hetan resposta hosi perspetiva legál.

Se ita-boot sei foin-sa’e ka joven (idade 16 to’o 25), ema ho defisiénsia ka membru komunidade LGBTQI, ami bele fó:

✅ akonsellamentu jurídiku gratuitu
✅ ajuda identifika problema hosi perspetiva legál
✅ esplika opsaun no dalan ne’ebé bele uza hodi hetan solusaun, inklui asaun ne’ebé joven rasik bele halo

Ita-boot bele kontaktu ami karik hasoru situasaun hanesan:

🏠 violénsia, kontrolu, ameasa, asédiu ka abuzu seksuál
📱 ameasa online ka divulgasaun imajen privadu
🏫 problema legál iha eskola ka universidade, inklui sansaun dixiplinár hanesan espulsaun ka diskriminasaun
💼 esplorasaun iha fatin servisu, falta saláriu ka tratamentu la justu
🤰 kestaun legál kona-ba isin-rua, apoiu ba labarik ka konflitu família
📄 problema ho dokumentu, identidade, eransa ka rai
💍 kazamentu obrigatóriu ka presaun hosi família
❓situasaun seluk ne’ebé halo ita hanoin: “Ha’u la hatene se ida-ne’e ilegál, maibé ha’u sente ida-ne’e sala.”

🔒 Ita-boot nia komunikasaun sei simu ho respeitu, atensaun no ho KONFIDENSIALIDADE.

📩 Kontaktu ami liu husi Facebook Messenger ka WhatsApp 7828 1118

📢 Pedidu ba Kondenasaun no Prizaun Efetiva ba Eis Sekretáriu Estadu ba Krime Maus Tratus ba Kónjuje: Alegasaun Finál hus...
09/04/2026

📢 Pedidu ba Kondenasaun no Prizaun Efetiva ba Eis
Sekretáriu Estadu ba Krime Maus Tratus ba Kónjuje: Alegasaun Finál husi Família Vítima ho pozisaun nu’udar Asistente

Iha ámbitu prosesu judisiál ba maus tratus ba kónjuje, ho forma violénsia doméstika, iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli, família vítima, ne’ebé konstitui nu’udar Asistente, no reprezenta hosi advogadu JU,S Jurídico Social, aprezenta ona ninia alegasaun finál, hodi promove interpretasaun integrál no iha desizaun ne'ebé reflete fundamentu ba lei hosi faktu sira ne’ebé prova durante julgamentu.

📌Kona-ba kazu ne'e:
Arguidu, Sr. Teófilo Caldas, hetan akuzasaun ba hahalok violénsia doméstika ne'ebé akontese durante nia kazamentu ho vítima, ne'ebé mate ona, bazeia ba investigasaun kriminál ne’ebé loke iha Maiu 2021.

Faktu sira hatudu katak vítima mate tanba suisídiu, maibé autópsia hatudu marka fíziku sira ne'ebé reflete violénsia fízika nian.

Prosesu ne'e hahú hosi VPU PNTL nian, no investigasaun hala'o hosi Ministériu Públiku no konklui iha Janeiru 2022. Iha Marsu 2023, MP halo akuzasaun ba krime maus tratus ba kónjuje, tuir Artigu 154 hosi Kódigu Penál (pena prizaun hosi tinan 2 to'o 6) bazeia ba situasaun violénsia fízika ba dala tolu hasoru vítima iha 2021.

Iha momentu violénsia, arguidu hala’o hela nia kna’ar nu’udar Sekretáriu Estadu Arte no Kultura iha VIII Governu Konstitusionál. Mezmu nune'e, Ministériu Públiku la halo pedidu hodi suspende nia imunidade, no akuzasaun hatama de'it hafoin ezonera ona nu’udar membru Governu.

📌 Faktu sira ne'ebé hetan durante Julgamentu
Julgamentu loke ba públiku no hetan partisipasaun másimu hosi komunidade no mós mídia.

Evidénsia ne'ebé produz iha julgamentu hatudu katak vítima moris iha situasaun regulár violénsia nian ne’ebé halo hosi ninia kaben, ne'ebé karakteriza ho:
- akontesimentu oioin violénsia fíziku nian;
- kontrolu ba nia liberdade no desizaun pesoál sira;
- ho intensaun hanehan vítima iha dependénsia ekonómika;
- ambiente ida ne'ebé nakonu ho ta'uk, vulnerabilidade, no sujeita vítima ba kontrolu hosi arguidu;
- suisídiu (oho an) ne'ebé akontese nu'udar rezultadu hosi asaun violénsia tipu oioin ne'ebé ho regulár.

Vítima nia família argumenta katak elementu sira-ne'e hotu tenke analiza hamutuk , hodi reflete dinámika dominasaun hosi arguidu nu'udar la'en ne'ebé akontese kuaze ke hó permanente.

⚖️ 📄Enkuadramentu legál
Lei kontra Violénsia Doméstika rekoñese violénsia oioin, inklui ekonómika no psikolójika, no la limita ba violénsia fízika:
- Violénsia ekonómika nu'udar forma espesífiku violénsia doméstika tuir lei;
- Kontrolu finanseiru no hari'i situasaun dependénsia ekonómika sai hanesan instrumentu dominasaun no limitasaun liberdade vítima nian;
- Violénsia psikolójiku no ekonómiku tenke rekoñese nu’udar forma tratamentu aat ne’ebé relevante ba akuzasaun krime nian.

Nune'e, faktu adisionál sira ne'ebé prova iha julgamentu tenke hetan konsiderasaun hosi Tribunál, tuir regra prosesuál ne'ebé aplikável, no ho nune'e Assistente husu alterasaun ba faktu sira no kualifikasaun legál.

🔎 Kona-ba Relasaun entre Violénsia Doméstika no Vítima nia Mate
Pontu sentrál ida hosi pozisaun vítima nia família relasiona ho ligasaun entre kontestu violénsia no vítima nia suisídiu.

Asistente nia pozisaun argumenta katak:
- vítima hetan violénsia fíziku, psikolójiku, no ekonómiku beibeik;
- kontestu ida-ne'e hamosu estadu vulnerabilidade estremu, ne'ebé afeta nia autonomia no kapasidade foti desizaun;
- suisídiu labele analiza ho forma izolada maibé nu'udar rezultadu hosi ambiente violentu ne'ebé vítima moris loroloron.
Iha kontestu ne'e, família husu atu Tribunál konsidera aprosimasaun nu'udar situasaun "suisídiu forsadu" ne'ebé rekoñese ona iha rai seluk no relevante loos iha kontestu violénsia bazeia ba jéneru.

⚖️ Pedidu ba Tribunál
Bazeia ba faktu sira no enkuadramentu legál ne’ebé aprezenta, família vítima husu:
1️⃣Rekoñese violénsia ekonómika hanesan parte integrante hosi maus tratus, no nune'e halo alterasaun ba faktu sira hosi akuzasaun;
2️⃣Konsidera violénsia hosi ninia tipu oioin: violénsia fíziku, psikolójiku no ekonómiku;
3️⃣Rekoñese igualdade entre feen-la’en no abuzu arguidu nia podér nu’udar la’en;
4️⃣Haree katak violénsia rezulta vítima nia mate halo alterasaun ba klasifikasaun legál ba maus tratus ba kónjuje agravadu en, ne’ebé prevé iha artigu 154 no 156 Kódigu Penál nian hamutuk ho Lei kontra Violénsia Doméstika (prizaun husi tinan 5 ba tinan 15);
5️⃣Aplika pena prizaun efetiva ba tinan 6, nu'udar pena proporsionál ba kazu nia gravidade, tanba iha mós fatór agravante jerál hanesan ajente nia devér espesiál atu la komete krime, no krime bazeia ba sentimentu diskriminatóriu ba jéneru.

📌 Observasuan Ikus
Família hosi vítima espera katak kazu ida-ne’e sei reprezenta lisaun pozitivu ida iha kombate violénsia hasoru feto iha Timor-Leste.

Violénsia doméstika la limita ba forma sira ne'ebé ema hotu bele haree - hanesan fitar ka marka iha isin, maibé mós bele iha dimensaun sira ne'ebé dala barak subar, hanesan violénsia ekonómika no psikolójika. Tribunál presiza garante resposta legál ida ne'ebé reflete gravidade hosi violénsia ne'ebé laen halo hasoru ninia fe'en.

Iha Repúblika Demokrátika Timor-Leste, lei hatuur igualdade entre feen no la’en. Laen labele trata ninia fe'en nu'udar ninia propriedade no labele harii relasaun bazeia ba kontrolu no subordinasaun fe'en ba nia la'en. Família vítima mós haree katak iha kazu ida-ne'e, arguidu nia pozisaun hanesan membru Governu sai nu'udar intrumentu podér no opresaun hasoru ninia fe'en.

Kazu ida-ne'e iha potensiál atu haruka mensajen ida ne'ebé klaru: bainhira violénsia bazeia ba jéneru nia prevalénsia a'as loos — besik 60% — no feto sira oho-an, importante tebes atu analiza ho kle'an kontestu ba sira-nia desizaun susar ida-ne'e.

Instituisaun Estadu, hahú hosi polísia, Ministériu Públiku no tribunál, presiza investiga ho rigorozu karik suisídiu loloos nu'udar konsekuénsia hosi istória violénsia, kontrolu no submisaun ba tempu naru'uk, ka lae?

Importante mós asegura responsabilizasaun loloos bainhira envolve ukun-na'in sira, inklui membru Governu. Estadu tenke ezije padraun aas liu kona-ba legalidade, étika, no respeitu ba direitu fundamentál sira ema seluk nian bainhira arguidu ema ida ho pozisaun a'as iha sosiedade.

‼️Labele ignora realidade sira-ne'e! Se la'e Timor-Leste sei kontinua sasubar violénsia hasoru feto, no sei nafatin falla atu proteje feto sira hosi violénsia doméstika. 🇹🇱

-----
Karik ita sai v'itima ba violénsia doméstika ita bele hetan apoiu oioin. liuhosi asesu ba https://hamahon.tl/ #/organizations ☔️☔️

💕 Ita la mesak! La'ós vítima nia sala.

Endereço

Rua Karketu Mota-Ain, N. 58/Motael
Dili

Horário de Funcionamento

Segunda-feira 08:00 - 18:00
Terça-feira 08:00 - 18:00
Quarta-feira 08:00 - 18:00
Quinta-feira 08:00 - 18:00
Sexta-feira 08:00 - 18:00

Telefone

+67078281118

Notificações

Seja o primeiro a receber as novidades e deixe-nos enviar-lhe um email quando JU,S Jurídico Social Consultoria publica notícias e promoções. O seu endereço de email não será utilizado para qualquer outro propósito, e pode cancelar a subscrição a qualquer momento.

Entre Em Contato Com A Organização

Envie uma mensagem para JU,S Jurídico Social Consultoria:

Compartilhar