07/05/2026
𝐌𝐨𝐯𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐒𝐨𝐬𝐢𝐞𝐝𝐚𝐝𝐞 𝐒𝐢𝐯í𝐥 𝐎𝐫𝐠𝐚𝐧𝐢𝐳𝐚 𝐑𝐞𝐟𝐥𝐞𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐌𝐞𝐧𝐮𝐭𝐮 𝐈𝐝𝐚 𝐇𝐚𝐤𝐦𝐚𝐭𝐞𝐤 𝐁𝐚 𝐒𝐚𝐮𝐝𝐨𝐳𝐮 𝐉𝐨𝐡𝐧 𝐌. 𝐌𝐢𝐥𝐥𝐞𝐫
Kalan Reflesaun Solidariedade ba Saudozu Jhon M. Miller nu’udar Ativista Solidariedade Internasionál no Defensór Direitus Umanus, hodi hanoin no relembra hikas suadozu nia didikasaun no kontribui iha tempu rezisténsia solidariedade ba Timor-Leste nia kauza iha internasionál.
Reflesaun ne’e hetan partisipasaun masimu husi Xefi Estadu Dr. Jose Ramos Horta, Fundador, Ex-Primeiro Ministro no atual Secretario-Geral FRETILIN Dr. Mari Alkatiri, Membru Parlamentu, no Foinsa'e sivista akademiku sira .
𝐁𝐈𝐎𝐆𝐑𝐀𝐅𝐈𝐀 𝐒𝐀𝐔𝐃𝐎𝐙𝐔 𝐉𝐎𝐇𝐍 𝐌. 𝐌𝐈𝐋𝐋𝐄𝐑
(Ativista Solidariedade Internasionál no Defensór Direitus Umanus)
John M. Miller nu’udar ativista solidariedade internasionál husi Estados Unidos Amérika, ne’ebé dedika ninia moris tomak ba promosaun paz, justisa, direitu umanu no autodeterminasaun ba povu sira iha mundu, liuliu povu Timor-Leste.
Nia ko-fundadór no Koordenadór Nasionál East Timor and Indonesia Action Network, organizasaun ida ne’ebé iha papel importante iha mobilizasaun solidariedade internasionál dezde tinan 1991 até agora.
Orijen no Formasaun Ativismu John M. Miller moris iha tinan 1955 iha Estados Unidos Amérika. Dezde joven, nia envolve iha movimentu paz no justisa sosiál, liuhusi kampaña kontra armamentu nuklear no movimentu não-violénsia.
Nia partisipá iha organizasaun pasifista War Resisters League, ne’ebé sai hanesan baze ideolójiku ba ninian kompromisu ba solidariedade global, anti-militarizasaun no direitus umanus.
Nia kria Foreign Bases Project atu kampaña kontra militarizmu husi EUA iha nasaun sira seluk.
𝐏𝐚𝐩𝐞𝐥 𝐢𝐡𝐚 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐧𝐢𝐚𝐧 𝐋𝐮𝐭𝐚✊
Iha tinan 1991, depois masakre Santa Cruz, Saudozu John M. Miller ho kolega sira harí’i ETAN, hanesan resposta ba governu EUA nian apoiu ba Suharto no violasaun grave direitus umanus iha Timor-Leste. Liuhusi ETAN, nia lidera no partisipá iha atividade estratéjika sira hanesan:
• Kampaña informasaun iha nivel komunidade
• Edukasaun públiku liu filme, publikasaun, média no speaking tours
• Mobilizasaun sosiedade sivíl iha idade 30 iha EUA tomak
• Liga ho organizasaun barak
• Advokasia polítika ba governu Estados Unidos Amerika
• Interasaun ho Nasoins Unidas
• Partisipa iha rede solidariedade internasionál
Nia kontribuisaun ajuda amplifika rezisténsia Timor-Leste nian lian iha arena global no influencia diskusaun polítika kona-ba direitu autodeterminasaun no umanu.
𝐋𝐢𝐝𝐞𝐫𝐚𝐧𝐬𝐚 𝐧𝐨 𝐊𝐨𝐧𝐭𝐫𝐢𝐛𝐮𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐈𝐧𝐭𝐞𝐫𝐧𝐚𝐬𝐢𝐨𝐧á𝐥🌍
Durante dékada barak, John M. Miller serve nu’udar Koordenadór Nasionál ETAN (2001–2026), lidera organizasaun atu kontinua envolve iha debate internasionál kona-ba direitu umanu no justisa.
Nia mós envolve iha:
• Observasaun internasionál ba referendu Timor-Leste 1999
• Kampaña ba responsabilizasaun krime kontra umanidade
• Inisiativa kontra militarizasaun global (inklui Foreign Bases Project)
• Solidariedade ba povu sira seluk hanesan Papua Oeste
𝐑𝐞𝐤𝐨ñ𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮 𝐡𝐮𝐬𝐢 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫-𝐋𝐞𝐬𝐭𝐞 🇹🇱🎖️
Kontribuisaun John M. Miller no ETAN hetan rekoñesimentu husi Estadu Timor-Leste:
• 2003 – Ordem de Timor (Ho ETAN nian naran)
• 2012 – Ordem de Timor-Leste, iha okaziaun tinan 10 Restaurasaun Independénsia
Rekoñesimentu ne’e reflete apresiasaun Estadu Timor-Leste ba ninian papel iha luta libertasaun nasionál.
Karater no Estilu Lideransa John M. Miller koñesidu nu’udar:
• Lider ho humildade
• Ativista ne’ebé servisu ho kalma
• Ema ne’ebé estratéjiku, matenek, konsistente no persistente
• Defensor forte ba justisa
Nia kontribui liu husi servisu iha parte ne’ebé ema barak la haree, maibé iha impaktu boot iha mudansa sosial no polítika.
𝐅𝐚𝐥𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐧𝐭𝐮🕊️
John M. Miller mate iha Nova Iorque iha Abril 2026, ho idade tinan 70, husik hela legadu ida ne’ebé boot iha movimentu solidariedade internasionál.
𝐋𝐞𝐠𝐚𝐝𝐮 𝐧𝐨 𝐒𝐢𝐠𝐧𝐢𝐟𝐢𝐤𝐚𝐝𝐮
Legadu John M. Miller reflete katak solidariedade internasionál bele sai forsa transformadora bainhira organiza ho evidénsia, estratéjia no kompromisu.
Nian kontribuisaun parte husi istória koletiva luta Timor-Leste nian — ne’ebé envolve lideransa nasionál hanesan FRETILIN, rezisténsia FALINTIL, rede klandestina, diplomasia internasionál no apoiu global.
Ninian moris hanorin katak:
Ema sira ne’ebé iha liberdade atu ko’alia, liu-liu nia Governu kontra povu nian diretu, iha responsabilidade atu halo asaun.
𝐊𝐨𝐧𝐤𝐥𝐮𝐳𝐚𝐮𝐧
Ba povu Timor-Leste, John M. Miller la’ós de’it belun — saudozu parte husi istória luta ba ukun rasik-an.
Solidariedade la mate.
Memória la lakon.
Ita sei kontinua la’o iha dalan justisa.
As lutas Continuam.✊
Dili , 06 Maiu 2026
Kampaun HAK, Farol
Presidência da República Democrática de Timor-Leste
Media Dr. Mari Alkatiri
FB J de Oliveira