16/02/2026
🐱 STORY 2: Väike tiigrike JJ/Mäx sai endale sooja kodu 🏠✨
Mäletate meie armast lugu, kus pisike kassipoeg tuli Viru-Jaagupi koolimaja ette? Meie pisike tiiger on saanud endale sooja kodu ja armastava pere! 🥰 See jääb ilmselt kõige ehedamaks ja parimaks mälestuseks minu elus!!!
Tagasiside – Mäxi(JJ) lugu 👇
Pärast mitmeid värvikirevaid kuid on aeg anda tagasisidet.
Mäxi esimene päev oli ausalt öeldes veidi dramaatiline ja talle ilmselgelt väga stressirohke – p**k autosõit ei olnud tema teema. Juba esimesel kilomeetril suutis ta transpordipuuri oksendada. Tegelesime siis puhastusega ja jätkasime teekonda… mis paraku ei jäänud viimaseks korraks. Kokku tegime kolm peatust.
Koju jõudes suundusime otse vannituppa, kus Mäx sai oma elu esimese pooliku pesu. Ta ei saanud toimuvast suurt midagi aru, kuid võttis olukorra üllatava rahuga vastu – puges mulle sülle, jäi rätiku sees sõtkuma ja uinus. Pärast p**ki unetunde hakkas ta vaikselt uut kodu uudistama. Kõik oli võõras, aga saime ilusti hakkama. Ja nii see aeg vaikselt edasi läks.
Mida rohkem aeg möödus, seda selgemaks sai, et tegu on väga hääleka kassiga. Kõik, mis talle meeldib – ja ka see, mis ei meeldi – saab kohe kommenteeritud. Ta ei liigu kunagi vaikselt. Isegi oma lemmikmagamis- ja vaatluspostilt, milleks on aknalaud, tuleb ta alla häälekalt. Iga helistik on kuulda.
Kuigi talle sobib magamiseks sisuliselt iga koht – olgu see diivan, voodi, tool või isegi vannitoa põrand –, on tema absoluutne lemmiktegevus jutustamine. Raudne lemmikmänguasi on loomakliinikust kaasa saadud hiir. Ta on selle hiirega nii hoogu sattunud, et oleme pidanud neid juurde ostma, sest eelnevad on ribadeks näritud.
Mäx on kõike: ta jahib, ronib, möllab ja on tõeline professionaalne zoomie-meister. Arglikust kassist on asi väga kaugel – kõik külalised võtab ta häälekalt vastu. Ja kui keegi julgeb üle vaiba tulla nii, et talle pai ei tee, siis saab sellest kindlasti teada.
Nende kuude jooksul on väga selgelt näha, et kuigi ta võttis meid kiiresti omaks, on tema usaldus meie vastu eriti suur. Tavaliselt kassid ei maga väga sügavalt ega kõht taeva poole, aga Mäx teeb seda pidevalt… välja arvatud siis, kui külalised on.
Üks tema naljakamaid harjumusi on see, et tal on täiesti koeralikud kombed – kui talle hiirt visata, toob ta selle suure õhinaga tagasi. Sama kehtib ka pallide puhul, kuid hiirega töötab see kõige paremini. Kui mängu tuleb tema lemmikmaiustus Churu, oleme talle selgeks õpetanud ka istumise – muidu preemiat ei saa. Enamasti istub ta juba ise, teades täpselt, mis maitsev tasu teda ees ootab.
Toitumise osas on ta pigem gurmaan. Vahepeal pirtsutab isegi pehme toiduga, aga kui sinna veidi Churut hulka panna, läheb kõik ilusti. Krõbinaid sööb ta alati suure isuga. Oleme talle pidevalt andnud samu loomapoest soetatud täissöötasid ning pehme toidu puhul vahetanud vaid maitseid. Vahepeal tegin talle ka ise kõrvitsa- ja porgandipüreed, mida lisasime pehme toidu sisse – see osutus suureks hitiks. Kurgiviiludega katsetades selgus aga kiiresti, et kui koor peale jätta, kasutatakse seda pigem mänguasjana kui toiduna.
Meie igapäevaelu ei ole selle kassiga hetkekski igav – ta jutustab, askeldab ja hoiab kogu kodu elus. Lisaks kõigele tegeleme siiani ka ravimisega, sest loomakliinikus selgus, et saime tõelise jackpoti: Mäxil oli mitmeid tervisemuresid, millega asusime kohe tegelema. Praeguseks on jäänud veel üks pisiasi ning loodame selle lähiajal korda saada.
Hetk, mil mõistsime, et see kiisu on päriselt meie, tuli tegelikult üsna ruttu. Kõige meeldejäävam oli see siiski aastavahetusel, kui ütlesin elukaaslasele, et astume uude aastasse esimest korda koos lisa pereliikmega. 🥹
Me saime endale pereliikme ja oleme temaga väga rahul – vahel küll närvekõditav, aga peamiselt lihtsalt nunnu ja hellust täis. Iga päev, kui töölt koju tuleme, tervitab ta meid kordamööda. Kes enne jõuab, selle võtab vastu alguses unekoomas kass, kellest saab üsna ruttu täieõiguslik laulukoorilaulja.
Kui peaksin Mäxi ühe lausega kirjeldama, oleks see keeruline, sest ta on uskumatult värvikireva iseloomuga. Ta võib olla täielik loco, kes ronib ja möllab, või samas nunnupallist hellik, keda peab venitama ja sõna otseses mõttes üle oma õla viskama – sest talle meeldib kõrgel olla, esikäpad laiali üle su õla ja lihtsalt chillida.
Mäx ütleb kõigile kaasaelajatele “tsau” ja tema suust kõlaks ilmselt ka suur “aitäh”. Tema on oma sooja pesa ja koduga igatahes väga rahul. 🐈⬛
