03/02/2026
Miks me loobusime linna tegevustoetusest?
Viljandi linna tegevustoetused on mõeldud organisatsiooni jätkusuutlikkuse tõstmiseks, arendustegevuste ja igapäevase põhitegevuse korraldamiseks ning muude kalendriaastaks planeeritavate tegevuste läbiviimiseks ja korraldamiseks.
MTÜ Headuse Taru on noor organisatsioon – loodud 2024. aasta mais. Selle sünni põhjuseks oli lihtne vajadus: linnas oli valdkondi, millega enam süstemaatiliselt ei tegeletud, kuid mida kogukond vajas. Lõimimine, rahvusvaheline koostöö ja suhtlus sõpruslinnadega olid just need teemad, kus tühimik oli selgelt tajutav. Nagu elus ikka – loodus tühja kohta ei salli – võttis kogukond initsiatiivi enda kätte.
Alguses tundus, et oleme linnale loogiline koostööpartner. Esimest korda saime tegevustoetust küsida alles 2025. aastaks. Viljandis on läbi aastate mitmeid avalikke teenuseid delegeeritud vabaühendustele ning see on olnud mõistlik ja jätkusuutlik lahendus: kogukondlikud organisatsioonid suudavad sageli väikese toetuse eest teha rohkem, kui palgaline süsteem. Ka seadusandlus võimaldab omavalitsusel keskenduda kohustuslikele teenustele ning toetada ülejäänut koostöö kaudu. Soovime rõhutada, et välismaalaste kohanemist ei saa taandada üheks ürituseks või ühekordseks tegevuseks. Kohanemine on alati pikaajaline protsess ja omavahel seotud tegevuste kogum, mis peab arvestama inimeste elus toimuvate muutuste ning laiemalt ümbritseva kontekstiga.
Lapsed kasvavad ning koos vanusega muutuvad ka nende vajadused, raskused ja ootused. Täiskasvanud rändetaustaga inimesed läbivad erinevaid lõimumise etappe: pagulase staatusest püsielaniku staatuse saavutamiseni, loovad peresid, saavad lapsi, omandavad keeleoskust, tõstavad kvalifikatsiooni, vahetavad töökohti ning suureneb nende vastutus ühiskonnas. Need protsessid eeldavad pidevat toetust ning paindlikku ja süsteemset lähenemist.
Lisaks jätkub sõda Ukrainas ning sellega seotud psühholoogilised, sotsiaalsed ja lõimumisprobleemid ei kao iseenesest. Vastupidi – aja jooksul omandavad need sageli uusi vorme. Seetõttu peab kohanemise käsitlus olema pikaajaline, terviklik ja lähtuma inimeste tegelikest vajadustest, mitte piirduma üksikute projektide või lühiajaliste algatustega.
Eelmine linnavalitsus toetas meid 2480 euroga. See võimaldas katta elementaarsed kulud: raamatupidamine, IT, sõidukulud, projektidega seotud haldus. Väikese organisatsiooni jaoks oli see eluliselt vajalik, kuid samas väga tagasihoidlik tugi.
Kogukond laiemalt aga ei näe sageli, mida sellise toetuse abil tegelikult tehakse. Minu abilinnapea töö ajal ma olin kindlal seisukohal, et suhtlus sõpruslinnadega peab olema tihedam, kasu toov mõlemale osapoolele ja mõlema linna inimesi kaasav. Sõpruslinnade koostöö sisulise osa eest tänas Ternopili linnapea mind isiklikult linna tänuordeniga juba 2019. aastal, kusjuures olin esimene välismaalane ja naine, kes sellise tunnustuse osaks sai. Võin julgelt öelda, et Viljandi linna suhtlus nelja sõpruslinnaga käib aktiivselt minu ja meie MTÜ kaudu- Valmiera, Kretinga, Telavi ja Ternopil. Mis ei tähenda, et linn üldse ei suhtleks, asi kaugel sellest. Tean, et eelmiste linnapeade tasandil oli otsesuhtlus just Valmiera linnapeaga. Mul on hea meel, et selline inimeste tasandil suhtlus on lainenud peale Together Stronger projekti ja Ukraina teema saabki seetõttu rohkem kõlapinda, sest on lisandunud inimlik ehk sõbra tasand. Kõik, kes otsivad raekojalt lippude mahavõtmise reageerimises ja Tenopili erakorralises aitamises ainult ja ainult kellegi poliitilisi ambitsioone on valel teel ja mõtlevad nagu ikka, oma rikutuse tasemelt.
MTÜ Headuse Taru on koostööpartneriks Viljandi linna poolt Pagulasabi MTÜga. Korraldasime koostöös põgenike taustaga noortele kohanemise kursuse MindSpring, mille eesmärk, on aidata traumeeritud noorel mõista kuhu ja miks ta on tulnud, leida endas jõudu vastu panna rasketele uudistele, mis tulevad kodumaalt ja seada eesmärke uuel kodumaal ja kodulinnas, Viljandis. Noored peale MindSpring koolituse läbimist oskavad ja soovivad seada omale sihte ja olla edaspidi tublid maksumaksjad või hoopiski tööandjad. Siinkohal suur tänu Viljandi Kutseõppekeskusele ja Ülle Kramerile, kes oli suureks abiks. Pagulasabiga korraldasime koostöös ka seminari Viljandi maakonnas erinevatele sihtrühmadele põgenike ja immigratsiooni teemal. Kahjuks need, kes karjuvad kõige rohkem valesid väiteid immigratsiooni ja põgenike olemasolu, arvu ja tuleviku osas, ei osalenud sellel seminaril.
Koostöös Pagulasabiga korraldasime 2025 veebruaris koolituse Viljandis resideeruvatele põgenikele Viljandi muuseumis, 2024 aasta oktoobris Pagulasabi toel tutvustasime ukrainlastele meie suurepärast Viljandi Kunstikooli ja õpetaja Tatjana Anniko juhendas keraamikaringi, mis oli omakorda ka praktiliseks osaks eesti keele kursusele.
Oleme uhked eduka humanitaarabi kampaania eest, mida tegime koostöös linnavalitsusega täpselt aasta tagasi. Linlased nägid meid neljal laupäeval järjest raamatukogus abi vastu võtmas. Abi toojaid oli väga palju!
Oluline on märkida, et kui abikampaania on Ternopili ja Viljandi vahel, siis on garanteeritud, et saadetis jõuab abivajajani. Näiteks Viljandi Tervikumist saadetud voodid ja muu tehnika möödunud detsembris olid asendamatuks abiks Ternopili haiglale ja nende sõnul nii häid voodeid neil enne ei olnud. Viljandit esindasid, koormat saatsid ja olid üleandmise juures ka meie organisatsiooni esindaja Jekaterina Rachno kui ka Ternopili sõbrad Ando Kiviberg ja Age Merila (Alas).
Viljandi linnaraamatukogus on toimunud ukraina kogukonnale kohtumiste pärastlõunad laupäeviti ja Jekaterina Rachno on koolitajana läbi viinud koolitusi vaimse tervise toeks täiskasvanutele "Tasakaalu eluratas", mis aitab mõista rahulolu oma elu erinevate tahkudega, tähistada tänavusi kordaminekuid ja seada eesmärke järgmiseks aastaks.
Oleme koostööd teinud ja aidanud rahvusvahelise immigratsiooni organisatsiooni (IOM) töötajaid vajalike küsitluste läbiviimisel. Peame väga oluliseks, et kõik küsitlused ka statistika kajastaks ka just Viljandimaa olusid.
Oleme kirjutanud Viljandi linnavalitsuse sotsiaalkomisjonile 2025 aastal paar projekti ja saanud ka piisava rahastuse. Projektid on toetanud noorte pagulaste, kahe riigi seadusandluse halli ala tõttu (on 16-17 aastased ja keeleoskuse puudumise tõttu ei saa kooli astuda ega ka end töötuna arvele võtta) sotsiaalsest suhtlusest eemale jäänud ja vajavad vaimse tervise turgutust, toimus laste sotsiaalsete oskuste treeningu projekt, mis on saanud vanemate ja koolide poolt head tagasisidet.
Kahjuks üks projekt, mille rahastust arutas komisjon 2026. aastal eraldas taas sellise summa, et olime sunnitud eraldatud rahast ja projekti läbiviimisest loobuma.
Otsime pidevalt võimalusi erinevate tegevuste rahastamiseks väljaspoolt Viljandi rahakotti. Eriti uhked oleme Avatud Eesti Fondi vahendatud Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusega 2024. sügisel korraldatud Ternopilis elavate sisepõgenikest aga traumeeritud koolilaste ja nende juhendajate traumalaagrit Viljandis. Siin oli meile abiks Viljandi Jalgpalliklubi Tulevik treeningute ja Jane Snaith traumateraapia läbiviimisel.
See on osa meie tegevustest. Kas ja kuidas me aastal 2026 toimetame, ei tea. 300 euroga ei saa maksta ei raamatupidajale, piisab vaid paar korda Tallinnas käiguks kütust osta. Kogemus näitas, et ka projekte toetatakse sellises osas, et neid me linnale enam ei esita, sest pagulased, põgenikud ja immigrandid pole sihtgrupp, kellega Viljandis peaks arvestama. Samas koolid on hädas ukrainlaste õpimotivatsiooniga ja kaudselt ka nende laste vaimse tervise toetamisega. Sellest kogemusest järeldame, et tuhatkond inimest: pagulased, põgenikud ja immigrandid ning eelkõige nende lapsed ei ole Viljandis enam sihtgrupp, kellega süsteemselt arvestatakse
Palgatööna õpetan ukrainlastele Viljandis A2 tasemel eesti keelt. Mul on tõeliselt hea meel, et VMT gruppi juhivad eestimeelsed ja riigimeheliku suhtumisega mehed. Nad soodustavad muukeelse töötaja eesti keele õpet, maksavad selle isegi kinni ja seovad kursuse kohustusega kaks aastat töötada. Tulemuseks on väga lojaalne töötaja, kes rõõmuga tuleb peale tööd kella viiest kuni kaheksani kaks korda nädalas eesti keelt õppima ja on edaspidigi maksumaksja, keda meil on väga vaja ning unistab ettevõttes oluliselt pikemast karjäärist kui kaks aastat. Nii me ehitame üheksoos paremat Viljandit, et siin elavad muukeelsed õpivad keelt, on lojaalsed meie ettevõttele ja riigile ja pigem annavad meile kui võtavad.
On fakt, et 2025. aasta detsembri seisuga on seitsmesajast sõjapõgenikust töötuid vaid 42 inimest – enamik töötab, maksab makse ja panustab kohalikku majandusse.
Me ei loobunud linna tegevustoetusest kergel käel. Loobusime, sest 300 eurot ei ole toetus – see on sümboolne žest. Kui kogukondlikku tööd soovitakse päriselt toetada ja hinnatakse, peab toetus olema selline, mis võimaldab ka vastutust võtta.