04/10/2026
Arusaamatuks jääb, miks otsitakse ÜHTAINSAT lahendatavat probleemi? Hea küll, vaesusesse langemise võimalikkust võib selleks nimetada, sest kodanikupalk lahendab selle otseselt, luues toimetulekuturvaliuse, aga probleeme, mida lahendab või kõrvaldab toimetulekuturvalisus, on õige mitu, sest toimetulekuturvalisuseta olek on mitme probleemi allikas. Peamine neist on sündimuskriis.
Meelis Kitsing: "Eesti tööturgu kujundavad praegu vähemalt sama tugevalt mitmed muud protsessid, mis AIga otseselt ei seondu. Kõige olulisem neist on demograafia. Vananev tööjõud ja tööealise elanikkonna kahanemine on Eestis struktuurne surve, mis eksisteerib täiesti sõltumatult AIst – ning see surve pigem süvendab tööjõupuudust teatud sektorites, kui et AI seda leevendaks."
"Kodanikupalga üle käib laiem rahvusvaheline debatt, kuid faktipõhiselt on oluline eristada kaht asja: kodanikupalka kui vastust laiaulatuslikule struktuursele tööpuudusele – milleks praegused andmed veel alust ei anna – ja kodanikupalka kui süsteemset heaolupoliitika reformi. Väikeses, madala maksukoormusega ja suhteliselt madalate keskmiste palkadega majanduses nagu Eesti oleks universaalse, piisava kodanikupalga rahastamine ilma maksukoormuse olulise kasvuta riigi eelarvest äärmiselt keeruline.
See nõuaks kas olemasoleva sotsiaalkaitsesüsteemi (pensionid, töötuskindlustus, peretoetused) põhjalikku ümberkorraldamist või olulist maksubaasi laiendamist. Piloodid, näiteks Soome 2017–2018 katse, näitasid pigem positiivset mõju heaolule, kusjuures tööhõivele oli mõju piirantud. Paratamatult tekib küsimus, mis probleemi soovitakse kodanikupalgaga lahendada. Minu meelest oleks otstarbekam kõigepealt tugevdada elukestvat õpet, kui peamine mure on AI asendusefekt tööjõuturul."
Poliitökonoomia professor ja EBSi rektor Meelis Kitsing ennustab, et kõige kindlamini säilivad tööd, kus väärtus tuleneb ainulaadsest kontekstitundlikkusest, usaldusest või füüsilisest kohalolust.
