Eesti Kalastusklubide Liit

Eesti Kalastusklubide Liit Katuseorganisatsioon Eesti harrastuskalastajate klubidele .

🚫🎣 Pliiraskusi varsti enam Euroopa Liidus ei müüda!👉
08/10/2026

🚫🎣 Pliiraskusi varsti enam Euroopa Liidus ei müüda!

👉

Pliiraskused kaovad ELis müügilt, kalastuskastis olevaid võib edasi kasutada. Euroopa Liit piirab pliid sisaldavate raskuste, lantide ja pliitraadi müüki. Üldist plii kasutamise keeldu kalapüügil siiski ei kehtestata, nii võib varem ostetud pliist raskuseid ka pärast müügipiirangu jõust...

🦅 Kormoranijaht on avatud kuni 30. novembrini!Kormoran on Eestis jahilind ja teda võib küttida 1. augustist 30. novembri...
29/09/2026

🦅 Kormoranijaht on avatud kuni 30. novembrini!

Kormoran on Eestis jahilind ja teda võib küttida 1. augustist 30. novembrini. Hooaeg on käimas, aga aega on vähe.

Aidake meil kormorane leida! 👀
Kui näete kormorane, kirjutage kommentaari:
📍 koht (küla, laht, jõgi, järv)
🔢 ligikaudne arv
🕐 mis ajal nad seal olid.

Nii teame, kus on neid hetkel kõige rohkem ning jahimehed saavad nende arvukust piirama minna.

⚠️ Laske ainult seal ja siis, kus see on lubatud. Kehtiva jahipidamisõigusega, jahipiirkonna kasutaja loal ning väljaspool kaitse- ja hoiualasid, kus jaht on lubatud.

Miks kormoran on probleem?
🔹 Kormoranide arvukus on plahvatuslikult kasvanud. 2023. aastal pesitses Eestis umbes 41 000 paari, mis on peaaegu kolm korda rohkem kui 2008. aastal.
🔹 Hinnanguliselt sööb kormoran Eestis umbes 9000 tonni kala aastas. Suurim surve on kudeajal, kui kalad on koondunud ja haavatavad. Näiteks Pärnu jõel on see ohuks vimmale ja tindile.
🔹 Suured kolooniad hävitavad puid ja tõrjuvad laidudelt välja teisi linde. Liivi lahe laiudel pesitseb üle poole Eesti kormoranidest.
🔹 See on üleeuroopaline mure. Kormoranid pesitsevad Läänemere piirkonnas ja talvituvad Kesk-Euroopas, mistõttu ei lahenda probleemi ükski riik üksi. Eesti on koos teiste riikidega palunud Euroopa Komisjonil anda liikmesriikidele selgemad ja paindlikumad võimalused kormoranide arvukuse ohjamiseks.

Jagage postitust edasi, et info jõuaks nii jahimeesteni kui ka kaluriteni! 🎣

🎣 𝗛𝗮𝗿𝗿𝗮𝘀𝘁𝘂𝘀𝗸𝗮𝗹𝗮𝘀𝘁𝘂𝘀 𝗲𝗶 𝗼𝗹𝗲 "𝗹𝗶𝗵𝘁𝘀𝗮𝗹𝘁 𝗵𝗼𝗯i," 𝘀𝗲𝗲 𝗼𝗻 𝗺𝗮𝗷𝗮𝗻𝗱𝘂𝘀𝗵𝗮𝗿𝘂Kutseline kalandus müüb kala. Harrastuskalastaja toetab k...
22/09/2026

🎣 𝗛𝗮𝗿𝗿𝗮𝘀𝘁𝘂𝘀𝗸𝗮𝗹𝗮𝘀𝘁𝘂𝘀 𝗲𝗶 𝗼𝗹𝗲 "𝗹𝗶𝗵𝘁𝘀𝗮𝗹𝘁 𝗵𝗼𝗯i," 𝘀𝗲𝗲 𝗼𝗻 𝗺𝗮𝗷𝗮𝗻𝗱𝘂𝘀𝗵𝗮𝗿𝘂

Kutseline kalandus müüb kala. Harrastuskalastaja toetab kalastamas käies tervet majandust ostes: varustust, paate ja mootoreid, kütust, majutust, toitu, transporti ja püügiõigusi.

𝗘𝘂𝗿𝗼𝗼𝗽𝗮𝘀
🔹 Ainuüksi merekalastuses osaleb hinnanguliselt 𝟴,𝟳 𝗺𝗶𝗹𝗷𝗼𝗻𝗶𝘁 inimest.
🔹 Otsekulutused on umbes 5,9 miljardit eurot, kogumõju umbes 𝟭𝟬,𝟱 𝗺𝗶𝗹𝗷𝗮𝗿𝗱𝗶𝘁 eurot aastas.
🔹 See toetab ligi 𝟭𝟬𝟬 𝟬𝟬𝟬 𝘁𝗼̈𝗼̈𝗸𝗼𝗵𝘁𝗮, kutselises kalanduses on neid EL-is umbes 120 000
** Numbrid on teaduslikud hinnangud, sest EL ei kogu harrastuspüügi kohta ühtset statistikat

𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶𝘀
🔹 Keskmine harrastaja kulutas 2022. aastal oma hobile umbes 323 €, kokku umbes 𝟱𝟮 𝗺𝗶𝗹𝗷𝗼𝗻𝗶𝘁 eurot aastas.
🔹 Harrastajate saak oli mõni tuhat tonni (ahven 738 t, haug 714 t, särg 578 t). Kutselised kalurid püüdsid 2024. aastal kokku 𝟲𝟮 𝟱𝟬𝟬 𝘁𝗼𝗻𝗻𝗶.
🔹 Sisevetest püütud kala koguväärtus kutselisele kalurile oli 2024. aastal umbes 𝟴 𝗺𝗶𝗹𝗷𝗼𝗻𝗶𝘁 €.

𝗠𝗶𝗱𝗮 𝘀𝗲𝗲 𝘁𝗮̈𝗵𝗲𝗻𝗱𝗮𝗯?
Harrastaja ei osta kala, vaid kalastamiskogemust. Iga püütud kala taga on paadid, kütus, varustus, majutus ja toit ning suur osa sellest rahast jääb just maapiirkondadesse ja rannikuäärsetesse küladesse.

Kalavarude majandamisel, olgu see püügipiirangud, kvoodid või kaitsemeetmed, peab harrastuskalastus olema võrdväärne kutselistega, mitte tagaplaanile jäetud kõrvalhuvi. Harrastaja huvi on elujõuline kalavaru ja suured kalad, mitte tonnid.

𝗠𝗶𝗱𝗮 𝘀𝗶𝗻𝗮 𝗮𝗿𝘃𝗮𝗱? 👇

⁉ Mis sina arvad, kas Eestigi peaks ka hakkama piirama merest püütavate röövkalade koguseid ning kehtestama ka kaladele ...
20/09/2026

⁉ Mis sina arvad, kas Eestigi peaks ka hakkama piirama merest püütavate röövkalade koguseid ning kehtestama ka kaladele ülemmõõdu⁉

Rootsi tahab suuri röövkalu: üle 35 cm mereahven tuleks vabastada. Rootsi mere- ja veemajanduse amet tegi ettepaneku Läänemere ranniku ahvena-, haugi- ja kohapüüki senisest rangemalt piirata. Ettepaneku järgi tohiks harrastuskalastaja päevas kaasa võtta kuni kümme ahvenat, ühe haugi ja ....

🎣🐟 VABASTA SUUR HAUG! 🐟🎣Hea uudis kõikidele kalastajatele! 🎉Kutsume ellu tagasi kampaania „Vabasta suur haug!“ 💪Nii tead...
17/09/2026

🎣🐟 VABASTA SUUR HAUG! 🐟🎣

Hea uudis kõikidele kalastajatele! 🎉
Kutsume ellu tagasi kampaania „Vabasta suur haug!“ 💪

Nii teadvustame suurte haugide tähtsust meie veekogudes. 🌊
Suured haugid annavad kõige rohkem järglasi ning nende vabastamine aitab populatsiooni hoida tugevana! ♻️❤️

Liitu kampaaniaga (algus 01.09.2026) ja aita hoida meie veekogud tervena! 🙌



Reeglid:
https://docs.google.com/document/d/1BA9y6EygCUaQdMhIE-JO0Xwzx-Lp9FZ9o59v-IHmBFA/edit?usp=sharing

🐟🐟 𝗝Õ𝗘𝗙𝗢𝗥𝗘𝗟𝗟𝗜 𝗞𝗨𝗗𝗘𝗥𝗔𝗛𝗨! 🐟🐟📅 Alates 𝟭𝟱. 𝘀𝗲𝗽𝘁𝗲𝗺𝗯𝗿𝗶𝘀𝘁 kehtib jõeforellile püügikeeld, mis kestab järgmise aasta veebruarini...
16/09/2026

🐟🐟 𝗝Õ𝗘𝗙𝗢𝗥𝗘𝗟𝗟𝗜 𝗞𝗨𝗗𝗘𝗥𝗔𝗛𝗨! 🐟🐟

📅 Alates 𝟭𝟱. 𝘀𝗲𝗽𝘁𝗲𝗺𝗯𝗿𝗶𝘀𝘁 kehtib jõeforellile püügikeeld, mis kestab järgmise aasta veebruarini.

🎣 Jõeforelli tohib taas õngitseda 𝟭. 𝘃𝗲𝗲𝗯𝗿𝘂𝗮𝗿𝗶𝘀𝘁 2027.

⚠️ Ainus erand on Narva jõgi, kus võib jõeforelli püüda jätkuvalt!

👀 Kui märkad rikkumist, anna sellest kohe teada:
📞 𝗥𝗶𝗶𝗴𝗶𝗶𝗻𝗳𝗼 𝘁𝗲𝗹𝗲𝗳𝗼𝗻 𝟭𝟮𝟰𝟳

💚 Kuderahu tagab kalavaru – las kala koeb! 🐟

🎣🐟 VABASTA SUUR HAUG! 🐟🎣Hea uudis kõikidele kalastajatele! 🎉Kutsume ellu tagasi kampaania „Vabasta suur haug!“ 💪Nii tead...
31/08/2026

🎣🐟 VABASTA SUUR HAUG! 🐟🎣

Hea uudis kõikidele kalastajatele! 🎉
Kutsume ellu tagasi kampaania „Vabasta suur haug!“ 💪

Nii teadvustame suurte haugide tähtsust meie veekogudes. 🌊
Suured haugid annavad kõige rohkem järglasi ning nende vabastamine aitab populatsiooni hoida tugevana! ♻️❤️

Liitu kampaaniaga ja aita hoida meie veekogud tervena! 🙌



Reeglid:
https://drive.google.com/file/d/1oQFPMrcRx8YHmO7xlXgkb27FVCj3_0hc/view?usp=sharing

Meie klubi liige puhastab aktiivselt Reiu jõge. Kirjuta neile ning võta sinagi sellest osa! 👍
17/08/2026

Meie klubi liige puhastab aktiivselt Reiu jõge. Kirjuta neile ning võta sinagi sellest osa! 👍

🦞 𝐊𝐚𝐬 𝐬𝐚 𝐨𝐬𝐤𝐚𝐝 𝐞𝐫𝐢𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐩𝐨̃𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐣𝐨̃𝐞𝐯𝐚̈𝐡𝐤𝐢 𝐯𝐨̃𝐨̃𝐫𝐥𝐢𝐢𝐤𝐢𝐝𝐞𝐬𝐭?Eestis on ainus looduslik vähiliik jõevähk (Astacus asta...
07/08/2026

🦞 𝐊𝐚𝐬 𝐬𝐚 𝐨𝐬𝐤𝐚𝐝 𝐞𝐫𝐢𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐩𝐨̃𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐣𝐨̃𝐞𝐯𝐚̈𝐡𝐤𝐢 𝐯𝐨̃𝐨̃𝐫𝐥𝐢𝐢𝐤𝐢𝐝𝐞𝐬𝐭?

Eestis on ainus looduslik vähiliik jõevähk (Astacus astacus). See on meie veekogude väärtuslik osa – ilus, suure sõraga ja oluline ökosüsteemi lüli.

Alates 2008. aastast on aga meie vetest leitud mitmeid ohtlikke võõrvähiliike:
• signaalvähk
• ogapõskne vähk
• marmorvähk
• kitsasõraline vähk (Euroopa päritolu)

𝐌𝐢𝐤𝐬 𝐨𝐧 𝐧𝐞𝐞𝐝 𝐨𝐡𝐭𝐥𝐢𝐤𝐮𝐝?
Ameerika päritolu võõrvähid kannavad edasi vähikatku, millesse nad ise ei haigestu, kuid meie kodumaisele jõevähile on see peaaegu alati surmav. Nad on agressiivsemad, vastupidavamad, viljakamad ja võidavad konkurentsis elupaiga. Tulemus: jõevähk kaob paljudest veekogudest.

𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐧𝐞𝐢𝐝 𝐚̈𝐫𝐚 𝐭𝐮𝐧𝐝𝐚?
🟢 Jõevähk (meie oma)
Ühtlaselt punakaspruun, rohekas või sinakas. Suured ja tugevad sõrad, pealt karedad. Rindmikul on teravad naastud.
🔴 Signaalvähk
Sõra liigesekohas hele (valge/sinakas) laik – “signaal”. Rindmik täiesti sile, sõrad alt punased.
🟠 Ogapõskne vähk
Põskedel selged ogad (tunda sõrmega!). Sõrad alt heledad, lakal pruunikaspunased vöödid, tipud oranžid.
🔵 Marmorvähk
Kogu keha iseloomuliku marmorja mustriga. Värvus võib olla pruun, roheline või isegi sinine.
🟡 Kitsasõraline vähk
Sarnaneb jõevähile, aga sõrad on märgatavalt pikemad ja peenemad.

𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐚, 𝐤𝐮𝐢 𝐥𝐞𝐢𝐚𝐝 𝐤𝐚𝐡𝐭𝐥𝐚𝐬𝐞 𝐯𝐚̈𝐡𝐢?
📸 Tee foto (lähedalt, eriti sõradest ja külgedest)
📍 Märgi üles koht ja aeg
📧 Saada [email protected] või helista 1247
Võõrliikide elusate isendite transportimine, pidamine ja loodusesse laskmine on rangelt keelatud!
Ka püügivahendid tuleb pärast püüki desinfitseerida (päikese kätte, kuivatada või kuuma veega), et katk ei leviks.

Kasutatud pildid: Keskkonnaamet

Meelespea enne jõevähki püüdma minekut!
04/08/2026

Meelespea enne jõevähki püüdma minekut!

Soetasid kalaluba.ee lehelt loa jõevähi püügiks? 📌Mida pead enne püügile minekut kindlasti teadma?

🔹Jõevähi püügihooaeg kestab 1. augustist 31. augustini.
🔹Ühe kalastuskaardiga võib konkreetses veekogus püüda kuni
viie püügivahendiga.
🔹Püüa vaid vähimõrra või -nattaga. Käega püük ei ole lubatud.
🔹Ühe loaga võid püügilt kaasa võtta kuni 25 mõõdus vähki.
🔹Vähi alammõõt on 𝟏𝟏 cm. Sellest väiksemad vähid lase palun vette tagasi!

🦞 Võimalusel säästa potti panemisest emaseid suuri vähke! Need tunned ära laiema laka järgi, samuti pole neil kõhu all sigijalgu.

📌 Vähikatk ei ole kõigist meie veekogudest veel kadunud. Enne püüki desinfitseeri kõik oma püügiriistad. See on eriti tähtis, kui sul on luba võetud mitmesse maakonda või veekogusse.

Iga-aastaselt vähipüüdjaid kontrollivad inspektorid soovitavad:

◾ Tähista ja märgista oma vähimõrrad! Kontrollide käigus eemaldavad inspektorid püügilt kõik mõrrad, mille kalastuskaardi omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.
◾ Vähinattasid kasutades pole tähistus ja märgistus vajalik, kuid püügivahend peab kogu püügil oleku aja olema selle omaniku valve all. Nii ei teki ka inspektorite ilmudes segadust, kellele, kus ja milline vahend kuulub.

☎️ Võõrvähiliigi veekogus esinemise või võõrliigi pidamise kahtluse korral anna sellest teada riigiinfo telefonile 1247 või e-kirjaga [email protected].

Võõrvähkide elusate isendite importimine, transportimine, turustamine, pidamine, paljundamine ja loodusesse laskmine on RANGELT KEELATUD.

Address

Kesk 38a
Tartu
50114

Telephone

+3725230838

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Kalastusklubide Liit posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Eesti Kalastusklubide Liit:

Shortcuts

Share