Eesti Kultuurilooline Arhiiv

30/03/2026

Väljaanne „Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957–1979“ on müügil Eesti kirjandusmuuseumi veebipoes:

Esimene köide, 1957–1960 Teine köide, 1961–1979 Kaks kõvaköitelist raamatut kokku 50€ EKM Teaduskirjastus Tartu, 2025 Peatoimetaja ja projektijuht: Marin Laak Koostajad ja toimetajad: Kanni Labi ja Tiina Saluvere Annoteeritud nimeregister: ...

30/03/2026

27. märtsil tähistasime koostöös Underi ja Tuglase kirjandusinstituudiga Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis Marie Underi 143. sünniaastapäeva. Kirjandusõhtu keskmes oli kultuuriloolise arhiivi kogude põhjal valminud mahukas kaheköiteline väljaanne „Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957–1979“ (EKM Teaduskirjastus, 2025). Raamatut tutvustasid Marin Laak, Janika Kronberg, Aija Sakova ja Jaan Undusk (Janika Kronbergi vahendusel). Marie Underi ja Ivar Ivaski kirju lugesid Margus Kasterpalu ja Grete Jürgenson, klaveril musitseeris Martti Raide.

Hommikupoolikul tutvusime Maarja Vaino, Anneli Leinpere jt lahkel juhatusel A. H. Tammsaare remondieelse kortermuuseumi elu-oluga ning saime näituse „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ põhjal ülevaate Niguliste muuseumi tööst näituste korraldamisel ja publikuprogrammide väljatöötamisel, mida tutvustas meile Annika Teras.

Fotod: Kris Moor (kirjandusõhtu) ja Kristi Metste

23/03/2026

Kultuurilooline arhiiv kutsub 27. märtsil tähistama Marie Underi 143. sünniaastapäeva

13.30 ekskursioon Marie Underile ja Artur Adsonile koduks olnud majas Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi muuseumis aadressil Väikese Illimari 12, Tallinn

16/03/2026

https://www.erkf.ee/uudised/eesti-rahvuskultuuri-fondi-juurde-moodustati-rutt-hinrikuse-fond

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond toetab Eesti rahvuskultuuri rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu.

15/03/2026

Auhinnasadu kultuuriloolises arhiivis jätkub: Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2025. aasta esseistikaauhinna vääriliseks tunnistati meie vanemteaduri Eve Annuki artiklikogumik "Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023".

Palju õnne tunnustuse puhul!

Vt lähemalt https://kultuur.err.ee/1609967663/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastapreemiate-laureaadid

Foto: Siim Lõvi / ERR

20/02/2026

Kultuurilooline arhiiv on tänulik ja rõõmus: kallite kolleegide koostatud raamat "Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957–1979" valiti 2025. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka!

Žürii hinnangul on kahest mahukast raamatust moodustunud "stiilipuhas ja peenekoeline tervik. Väga puhta ja maitseka kujundusega – klassikaline kuldlõige, kus kõik on ideaalses paigas."

Sügav tänukummardus raamatu kujundajale Kalle Müllerile, koostajatele Marin Laagile, Kanni Labile ja Tiina Saluverele ning kõigile teistele, kes aitasid kaasa raamatu ilmumisele!

Raamatut saab osta kirjandusmuuseumi e-poest: https://pood.kirmus.ee/et/a/printsess-ja-trubaduurid.-ivar-ja-astrid-ivaski-kirjavahetus-marie-underi-ja-artur-adsoniga-1957-1979.-komplekt

Fotod: Risto Järv

13/02/2026

Tänasel Jaan Kaplinski päeval Eesti Kirjandusmuuseumis kuulutati välja järjekorras juba neljas Kaplinski stipendiumi laureaat, stipendiumi pälvis Eduardo Torres.🏆Palju õnne värskele laureaadile!
Stipendiumi pälvis noor teadur Eduardo Torres Jaan Kaplinski keelefilosoofia uurimiseks.
Praegu Iirimaal õppiv Mehhiko päritolu filosoofiaõppur Eduardo Torres on Tallinnas ja Tartus koolis käies elanud põhjalikult sisse eesti kultuuri ning aidanud seda juba tõhusalt mujal maailmas tutvustada. Tema sillaehitusprogrammi kuulub nüüd soov uurida Kaplinski keelefilosoofiat inglise tavakeelefilosoofia vaatenurgast. Jaan Kaplinski oli üks esimesi hilise Wittgensteini tutvustajaid Eestis. Kaplinski arusaam keelest tähtsustas keele tegelikus pruukimises avalduvat anarhilist ja loovat väge ning ei nõustunud keele painutamisega loogilise süstemaatilisuse järgi. Loodetavasti õnnestub Eduardo Torresel tuua esile põnevaid mõjusid ja paralleele Jaan Kaplinski keelealase mõtte ja inglise analüütilise filosoofia traditsiooni vahel.
🤓Stipendiumikomisjoni esimees Arne Merilai selgitab, et konkursile laekus palju kaalukaid ja läbimõeldud taotlusi silmapaistvatelt õpetlastelt. Arvestades fondi tagasihoidlikkust, kaldus komisjoni eelistus oma uurijatee hakul seisvate nooremate taotlejate poole.
Jaan Kaplinski Selts soovib toetada uurijaid, kes tegelevad Kaplinski loomingu uurimisega, lõimides seda 21. sajandi aktuaalsete teemadega nagu inimese ja looduse suhe, globaliseerumine, tehisintellekt, religioon jms. Toetatakse ka Kaplinski loomingu mõju uurimist teistes kultuurivaldkondades. Stipendiumi rahastavad autori pärijad ja Mart Erik. Varasemalt on esile tõstetud nii antiikkirjanduse uurimist kui ka personaalbibliograafia koostamist. Stipendiumi statuudi ja seniste laureaatidega saab tutvuda seltsi kodulehel www.jaankaplinski.eu.
👉Järgmine konkurss avatakse septembris, mille võitja kuulutatakse välja 2027. aasta jaanuaris toimuval Jaan Kaplinski päeval.

📷Marin Laak

10/02/2026

Eesti Kultuuriloolisel Arhiivil on jälle põhjust rõõmustamiseks, sest Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate nominentide hulgast leiab lausa kahe meie teadlase teosed! 🥳

📖 Esseistika kategoorias on nomineeritud vanemteadur Eve Annuki artiklikogumik "Elu kui tekst. Artikleid aastatest 1995–2023".

📖 Vabaauhinna kategooria nominentide seast leiame teose "Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957–1979", mille peatoimetajaks on vanemteadur Marin Laak.

Oleme uhked ja soovime õnne!

09/02/2026

Neljapäeval, 5. veebruaril toimusid Eesti Kirjandusmuuseumis vennastekoguduse käsikirjade autorituvastustalgud, kus osales 21 inimest Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Keele Instituudist, Tartu Ülikoolist, Tartu Ülikooli raamatukogust, Rahvusarhiivist, Tartu Pauluse kogudusest ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist.
Talgupäev algas EKEI käekirjaeksperdi Liina Eskori koolitusega, kust saime teada, milliseid käekirja tunnuseid rühmitamisel jälgida. Seejärel asusime Liina Eskori ja tema kolleegi Eve Kristjankrooni nõuannete järgi tekste käekirja alusel rühmitama.
Selleks oli igast vennaste käsikirjast prinditud välja üks näidislehekülg. Lehe teisel küljel oli säiliku arhiiviviide, nimetus ja, kus teada, ka lisainfot teksti koostaja või koostamisaja kohta. Näidisleheküljed valmistasid ette Ave Teesalu Tartu Ülikooli raamatukogust ning TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üliõpilased.
Kokku läks rühmitamisele 673 käekirjanäidist, s.t näidised kõigist seni teadaolevatest vennastekoguduse 18.–19. sajandi eestikeelsetest käsikirjadest. Lõviosa käsikirju pärines Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vennastekoguduse fondist, osa ka Eesti Kirjandusmuuseumi muudest kogudest ja Herrnhuti Vennaste Uniteedi Keskarhiivist. Kõrvale jäid vaid parajasti restaureerimisel olevad 166 EKLA vennastekoguduse fondi säilikut.
Ühiselt nõu pidades jagasid talgulised käekirjanäidised 44 rühma, ülejäänud tekstide käekirjad tundusid esmapilgul olevat unikaalsed.

Fotod: Külli Prillop

01/02/2026

Kultuurilooline arhiiv tunneb südamest rõõmu: meie hea kolleeg, kirjandusteadlane MARIN LAAK on nende tippteadlaste hulgas, keda president Alar Karis tänavu tunnustab sihikindluse ja hoole eest nende kutsetööl. Palju õnne!

Värske Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler kirjandusmuuseumis reedel, 30. jaanuaril. Alar Madissoni foto

28/01/2026

Kultuurilooline Arhiiv on rõõmus: fotole meie fotokogust https://www.facebook.com/eestikultuuriloolinearhiiv/photos/marju-lepaj%C3%B5e-t%C3%B6%C3%B6laud-tartu-%C3%BClikooli-peahoones-oktoobris-2019foto-kristi-metste/1116050548777464/ andis ebatavalise vormi kunstnik Arthur Arula, keda tunnustati selle eest noore kunstniku ergutuspreemiaga. Vt https://tartu.postimees.ee/8403841/kunstnik-arthur-arula-kujundas-vaiba-marju-lepajoe-toolaua-fotost-ja-palvis-preemia

Marju Lepajõe töölaud Tartu Ülikooli peahoones oktoobris 2019.

Foto: Kristi Metste