Fridays For Future Eesti

Fridays For Future Eesti FFF Eesti on noorteliikumine, mis keskendub tõsisele vajadusele hakata kliimakriisiga tegelema KOHE.

FFF Eesti tiimiga liitumise ankeet:
https://forms.gle/bBnd1TDNanGp98pA9

Meie rahaliseks toetamiseks vajalik info:
https://fridaysforfuture.ee/mida-saan-mina-teha/

Täna on ookeanide päev! 🌊🌐Ookeanid on aidanud suuresti kliimamuutuseid leevendada, võttes vastu u 30% inimeste emiteerit...
08/06/2026

Täna on ookeanide päev! 🌊🌐

Ookeanid on aidanud suuresti kliimamuutuseid leevendada, võttes vastu u 30% inimeste emiteeritud CO2-st.

Samal põhjusel on ookeanid hapestumas ja terve ookeanide elustik kannatab.

Hoiame kasvuhoonegaasid kontrolli all! Hoiame meie sinist planeeti! 💙💙

🙋 Eile kõneles Riigikohtu esimees Villu Kõve aktivistlikest noortest, kelle algatatud keskkonnakohtuasjad panustavad koh...
05/06/2026

🙋 Eile kõneles Riigikohtu esimees Villu Kõve aktivistlikest noortest, kelle algatatud keskkonnakohtuasjad panustavad kohtute suurde töökoormusesse. Et FFF Eesti on toonud kohtusse mitu keerulist kohtuasja, siis ütleme välja oma kaks senti.

👉 Me pöördume kohtusse ainult viimase abinõuna, kui muud viisid keskkonna kaitsmiseks mõne hävitava otsuse eest pole tulemust toonud. Kohtus käimine on kurnav ja nüri. Ausõna, me parema meelega läheksime peole või sõpradega matkale, selle asemel et riigile kohtus selgitada, miks ja kuidas tuleb täita seaduseid ja kaitsta inimesi keskkonnakriiside eest.

👉 Keskkonnaalaseid vaidluseid on üldiselt kohtuasjade seas väga vähe. Põhiline kasv kohtute töökoormuses tuleb teistest valdkondadest.

👉 Keskkonnaühenduste algatatud vaidlused lõppevad enamasti nende võiduga. See tähendab, et me toome kohtu ette tõsiseid õigusvastaseid olukordi, mis muidu jääksid kestma. Seega tuleb keskkonnavaidluste vähendamiseks tagada, et riigiasutused täidaksid seaduseid. Me oleks igati rõõmsad, kui meil poleks enam eales vaja keskkonna kaitseks kohtusse pöörduda.

Kuni aga vaidlused edasi kestavad, siis kogume meie ikka annetusi, et saaksime juristidele õigusabi eest tasuda. Loodusel ja tulevastel põlvedel selleks endiselt raha pole. 🙏💸
https://fridaysforfuture.ee/mida-saan-mina-teha/

🗳️ Poliitikud valmistuvad juba riigikoguvalimisteks programme ette. Siin on mõned FFFi soovitused, mida järgida, et järg...
04/06/2026

🗳️ Poliitikud valmistuvad juba riigikoguvalimisteks programme ette.

Siin on mõned FFFi soovitused, mida järgida, et järgmine koalitsioon ei läheks oma seadusloome ja poliitikatega niivõrd metsa kui praegune. 👇

🌳 Metsad 🌳

- Eestil on vaja võtta tõhusalt kaitse alla vähemalt 30% tervest maismaast ja 30% merest. On vaja tagada, et kaitsealadel ei kasutataks uuendusraieid.

- Raiemahte on vaja vähendada nii, et raiemaht ei ületaks juurdekasvu ja meie metsalooduse olukord ei halveneks. Üleraie on kahjulik tervele ühiskonnale.

- Metsaseadusesse on vaja luua uus metsakategooria kogukonnale olulistest metsadest, mis hoiavad kohaliku kogukonna elukeskkonna kvaliteeti. Sinna alla võiksid kuuluda riigi omandis olevad puhkemetsad, kus ei tohiks teha lageraiet ega teisi uuendusraieid. Uue metsakategooria metsad tuleb selgelt eristada looduskaitsealustest metsadest. Kogukonnametsade kategooria metsad võiksid moodustada ligi 1/3 metsamaast.

- Tuleb minna üle püsimetsandusele. Lageraiepõhine liigintensiivne majandamine on toonud meile toormenappuse. Metsade taastumine võtab terve inimpõlve, ometigi soovime saada puitu. Muuhulgas on oluline lõpetada kahjulikud subsiidiumid, mis soosivad lageraiet, näiteks istikute ostmise toetus. Püsimetsamajandajatele tuleb määrata riiklikud toetused.

- Looduskaitseseaduses tuleb kehtestada pesitsusrahu majandusmetsades pesitsusrahu 15. aprill kuni 15. juuli ja kaitsealadel 15. märts kuni 31. august. See annab metsamajandajatele selged suunised ja kaitseb linde, kelle arvukus on raiesurve tõttu vähenemas.

⚖️ Kliimaneutraalsus ⚖️

Vaja on teha tõhusaid samme kliimaneutraalsuse poole:

- kehtestada seaduse tasandil õiguslikult siduvad valdkondlikud leevendamise eesmärgid.

- tagada, et kliimameetmed oleksid kooskõlas elurikkuse hoidmise eesmärkidega ja võimalusel tugevdaksid mõlemaid sihte. Näiteks aitab aitabturba kaevandamise lõpetamine looduslikus seisus rabades nii elurikkust kui kliimat. LULUCF sektor peab muutuma taas netosidujaks.

- kliimaeesmärgid peavad põhinema riiklikul kasvuhoonegaaside eelarvel, mis peab omakorda olema kooskõlas parima teadusliku teadmisega ja Eesti õiglase osaga maailma kasvuhoonegaaside eelarvest. Eesmärgid peavad võimaldama hoida globaalset soojenemist võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega 1,5 kraadi juures ja need tuleb sätestada seaduse tasandil.

- kaardistada ja võtta sihiks lõpetada järk-järgult riiklikud fossiilkütuste subsiidiumid. Oluline on prioritiseerida enim saastavaid ja asendatavaid valdkondi, nagu põlevkivi kaevandamine ja kasutamine. Toetada võiks näiteks põlevkivituha väärindamist.

- minna 2030. aastaks täielikult üle taastuvenergiale.

🌱 Kliimamuutustega kohanemine 🌱

Kliimamuutustega kohanemine peab jõudma seadustesse. Seejuures tuleb KOVidele kliimaseadusega pandud kohustuste katteks tagada neile riiklik rahastus. Heaks kohanemise näiteks oleks tulvavee probleemide ennetamine maastiku targa planeerimise kaudu. Kohanemise meetmete seadmist ja rakendamist peab koordineerima riik.

🧑‍🏫 Loodusharidus 🧑‍🏫

Loodushariduskeskused tuleb noortele uuesti avada. Ainult siis saavad tulevased otsustajad ja Eesti looduse hoidjad olla looduse toimimise teemadel haritud.

🗳️🗳️🗳️

📰 „Mets ei ole puude summa, nagu linn ei ole majade summa ega ühiskond inimkehade kogum. Mets on elus süsteem, mis sünni...
26/05/2026

📰 „Mets ei ole puude summa, nagu linn ei ole majade summa ega ühiskond inimkehade kogum. Mets on elus süsteem, mis sünnib aeglaselt, katkestuste, lagunemise, juhuse ja uuenemise koosmõjus.”

Loe Sirbist Mihkel Kanguri mõtteid, millist metsapoliitikat Eesti päriselt vajab. 👇👇

🌳🌳🌳

📰 „Kui mets lagedaks raiuda, maapind segi pöörata ja kraavidega läbi lõigata, siis ei kao ainult puud. Kaob suur osa maastiku vee puhastamise, niiskuse hoidmise ning äärmuslike sademete ja kuivaperioodide pehmendamise võimest.”

„Lageraie ei võta maha ainult puid. Ta lõikab läbi suhteid. Ta rebib katki seenjuurevõrgustikke, muudab valgusrežiimi, lõhub tuulevarju, hävitab elupaiku ning asendab sajanditega kujunenud koosluse. /.../ Mets ei taastu pelgalt seetõttu, kui maatükile on istutatud uued puud.”

„Surnud puu ei ole metsa hääbumise märk, vaid selle oluline tunnus.❗Kõdupuit hoiab niiskust, pakub elupaiku, toidab lagundajaid, kogub seemneid, loob idanemisalust, pakub toitu putukatele ja lindudele. /.../ see on viis, kuidas mets ennast ise korraldab.”

„Metsanduse traagika ei piirdu ammu sellega, et meil ei jätku tööstusele vajalikku puitu. Kui metsad enam ei seo piisaval määral süsinikku, kui elurikkus kahaneb, kui veerežiim on kahjustatud ja suur osa puidust põletatakse lihtsalt ära, siis pole tegu mitte üksnes loodushoidliku läbikukkumisega, vaid ka majandusliku lühinägelikkusega.”

„Ta [mets] on olnud sõjaajal pelgupaik, võõra võimu eest peitumise koht. Ka praeguses julgeolekuolukorras ei ole mets ja soo pelgalt loodusobjektid, vaid osa maastiku kaitsevõimest. Looduslik, tiheda alustaimestikuga mets on meie kaitseväge abistav tõke, vari ja peitja.”

🌳🌳🌳

Tallinnas aprilli lõpus toimunud uue metsaseaduse vastase protestimarsi järel täitus ühismeedia üleskutsetega protestimise asemel metsa istutada. Jätan siinkohal kõrvale nende kommentaaride patroneeriva tooni, millega püüti mure väljendamist taandada informeerimata emotsionaalsuseks. Meele...

23/05/2026

🎬 Jagame lõbusat klippi Tähtvere kogukonnametsa matkalt.

Hoiame oma puhkemetsi ja hakkame vastu tööstuse survele neid toormeks hävitada! ✊

👉 Palun allkirjasta vanade metsapraktikute rahvaalgatus „Nõuame metsade püsimist tagavat seadust – mets on pärandamiseks!”. Esmaspäevani on veel aega märku anda, et meie valitsus saaks aru puhkemetsa vajalikkusest, mh ka kliimamuutustega kohanemisel. ✍️

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1817-n%C3%B5uame-metsade-p%C3%BCsimist-tagavat-seadust-mets-on-p%C3%A4randamiseks

Kliimaseadus jõudis eile Riigikokku! ⚖️ 📰 „Hea asi eelnõu juures on, et sellega kirjutatakse seadusesse eesmärk saavutad...
22/05/2026

Kliimaseadus jõudis eile Riigikokku! ⚖️

📰 „Hea asi eelnõu juures on, et sellega kirjutatakse seadusesse eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning et riik lõpetab enamiku investeeringutest, mis tehakse fossiilkütuste taristusse. Sellega head asjad eelnõu juures ka lõppevad,” ütles keskkonnaõiguse keskuse jurist Kertu Birgit Anton.”

„Anton tõi esile, et eelnõus seatavad heite vähendamise eesmärgid on endiselt nõrgemad kui Eestis seni kehtivad eesmärgid ja eiravad täielikult kliimakriisi tõsidust. Näiteks, 2035. aastaks lubab eelnõu ligi veerandi võrra rohkem heidet kui „Eesti 2035" strateegias seatud eesmärk. Lisaks rikuks Eesti nii nõrkade eesmärkide seadmisega rahvusvahelisi kohustusi pidada kinni juba kord seatud kliimaeesmärkidest, märkis Anton.”

📰 „Keskkonnaühendused aga leiavad, et teekaardid ei anna mingit kindlust riigi kliimapoliitika suhtes, vaid üksnes suurendavad bürokraatiat ja vähendavad selgust. Kliimaseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole teekaardid õiguslikult siduvad ja ka minister on rõhutanud teekaartide paindlikkust. See tähendab keskkonnakaitsjate sõnul, et teekaartide sisu saab kergesti muuta.”

„Samuti tõi Anton esile, et sektoripõhiste eesmärkide kustutamise tõttu läheb eelnõu vastuollu riigikohtu 2023. aastal õlitehase kohtuasjas langetatud otsusega. Selles ütles kohus selgel sõnal, et riigikogu peab seadma majandussektoritele eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. „See on Eesti kui demokraatliku õigusriigi jaoks väga suur probleem, kui valitsus ja riigikogu eiravad kohtuotsust,” lisas Anton.”

✍️ Eestil on väga vaja kliimaseadust, et saaks selgeks, kuidas riik kliimakriisi leevendab. Ometi on see eelnõu kliimaseadus ainult nime poolest – tegelikult see vajalikke muutuseid ei too.

Oleme ääretult pettunud, et kolm aastat seaduse loomist, pikki kaasamiskoosolekuid ja kirjade saatmist on andnud tulemuse, kus oleme tagasi esimesel ruudul. 🫠

Valitsus kavatseb uuenduskuuri läbinud kliimaseaduse juba lähiajal riigikokku saata. Varem skeptilised ettevõtjad on pardale saadud, kuid keskkonnaühendused uut seadust endiselt ei toeta.

EST / ENGJätkame võitlust looduskeskkonna eest: kaebasime Uus-Kiviõli kohtuotsuse ringkonnakohtusse! ⚖️✊ Aprillis otsust...
21/05/2026

EST / ENG

Jätkame võitlust looduskeskkonna eest: kaebasime Uus-Kiviõli kohtuotsuse ringkonnakohtusse! ⚖️✊

Aprillis otsustas halduskohus, et Uus-Kiviõli kaevandustes võib põlevkivi aastaseid kaevandamismahte suurendada 2,5 korda, sest sellega ei kaasne kliimamõju ega piisavalt negatiivseid tagajärgi kohalikule looduskeskkonnale.

Meie sellega ei nõustunud, mistõttu kaebasime otsuse edasi. 🤷

Vahepeal pole põlevkivi kaevandamine kuidagi keskkonnale ohutumaks muutunud ning põlevkivisektori kliimamõju on endiselt väga suur ja ohtlik. Ka majanduslikust ja julgeoleku aspektist pole põlevkivi kaevandamise suurendamine kuidagi põhjendatud.

Kuivõrd meil on korraga käsil kaks väga mahukat keskkonnakohtuasja – õlitehas ja kaevandamismahud, – siis sõltume nende rahastamisel suuresti teie annetustest. Palun annetage meile kohtukulude katteks! Igast väiksemastki toetusest on kasu! 🙏💚
https://fridaysforfuture.ee/kaevandusmahtude-kohtuasi/

- - -

We continue the fight for climate justice: we have appealed the Uus-Kiviõli ruling to the Circuit Court! ⚖️✊

In April, the Administrative Court ruled that annual oil shale mining volumes at the Uus-Kiviõli mines may be increased 2.5-fold, claiming that this would not have significant climate impacts or sufficiently harmful effects on the local environment.
We strongly disagree with this decision, which is why we have appealed it. 🤷

Meanwhile, oil shale mining has not become any safer for the environment, and the climate impact of the oil shale industry remains enormous and dangerous. Expanding oil shale extraction is also unjustified from both an economic and security standpoint.

As we are currently fighting two major environmental court cases at the same time – the oil plant case and the mining volumes case – we rely heavily on your donations to help cover legal expenses. Please support our work with a donation! Every contribution, no matter how small, makes a difference! 🙏💚
https://fridaysforfuture.ee/en/excavation-volumes/

Täna on rahvusvaheline mesilaste päev! 🐝🔍👇 Kas teadsid? 🔍👇🟨 Maailmas on üle 20 000 mesilaseliigi. Enamik neist elab üksi...
20/05/2026

Täna on rahvusvaheline mesilaste päev! 🐝

🔍👇 Kas teadsid? 🔍👇

🟨 Maailmas on üle 20 000 mesilaseliigi. Enamik neist elab üksikult, mitte tarudes nagu meemesilased.

⬛ Mesilased on väga pikka aega eksisteerinud; üks vanimaid teadaolevaid mesilasfossiile on umbes 100 miljonit aastat vana.

🟨 Mesilased kasutavad orienteerumiseks lõhnu, kehaliigutusi ja isegi päikest.

⬛ Mesilaste tiivad liiguvad äärmiselt kiiresti ja sumisev heli tekib just nende tiivalöökidest.

🟨 Mõned mesilased suudavad ära tunda mustreid ning teadlased on õpetanud neile isegi lihtsaid ülesandeid täitma.

⬛ Meemesilased suhtlevad omavahel tantsu kaudu, mis aitab pesakaaslastele näidata, kust toitu leida.

🟨 Meemesilased toodavad individuaalselt väga vähe mett: üks töömesilane
võib kogu oma elu jooksul valmistada vaid umbes 1/12 teelusikatäit mett.

⬛ Mesilased on koos teiste putukatega peamised tolmeldajad. Neist sõltub ligikaudu 75% maailma toidukultuuridest.

🟨 Umbes 40% mesilastest on väljasuremisohus. Peamised ohuallikad on elupaikade kadumine, intensiivne põllumajandus, monokultuurid, pestitsiidid, kahjurid, haigused ja erinevad kliimamuutuste mõjud (näiteks põuad).

🌼🐝🌱

❗Liiga varajane muruniitmine võib mesilastele palju kahju teha. Niitmisega eemaldatakse lilled, millest mesilased saavad nektarit ja õietolmu ajal, mil nad seda kõige enam vajavad. Lisaks võib niitmine häirida või isegi hävitada maapinnas pesitsevaid mesilasi, kes võivad kevadel veel maa all puhkeseisundis olla.

Kui muru lõigatakse väga lühikeseks, jääb vähem õitsvaid taimi ja varju, mis muudab mesilaste ellujäämise ja paljunemise raskemaks. Lihtne muruplats, kus kasvavad looduslikud õied, võib olla mesilaste jaoks oluline toiduallikas. Liiga vara niites kaob see võimalus kiiresti.

Paljud looduskaitseorganisatsioonid soovitavad seetõttu eriti kevadel harvemini niita või osa murust üldse niitmata jätta. Mõnikord võib just väike „metsikum“ murunurk olla suureks abiks meie tolmeldajatele.

🌼🐝🌱

💚 Aitäh, Martin Menert ja kõik, kes tulid Tähtvere kogukonnametsa matkale. Ilmataat oli helde ja tuju hea! Maastik ja ta...
18/05/2026

💚 Aitäh, Martin Menert ja kõik, kes tulid Tähtvere kogukonnametsa matkale. Ilmataat oli helde ja tuju hea!

Maastik ja taimestik oli Tähveres väga põnev: lopsakast džunglist ja kuiva tundega männimetsast kuni lagedavõitu turbaväljani, kus saime väikestel laikudel maitsta eelmise aasta jõhvikaid.

Kuivenduskraavidest kogesime pisut teravamaid seiklusi, kus päris kõik matkalised kuiva jalaga ei pääsenud. 💧

Rikkaliku kogemust pakkusid langenud puud ja mitmesugused taimed, kes olid metsa all ärkamas ja keda me proovisime nii taimeäpi kui silmaga tuvastada.

🤸 Tartukad saavad olla õnnelikud, et selline koht, kus saab kõike seda kogeda, on linnast vaid kiviviske kaugusel. Seal käiakse tihti koeraga jalutamas, pehmel pinnasel on väga hea trenni teha ja praegu veel kõledast turbaväljast võib saada tulevikus hea jõhvikakoht.

Hoiame oma kogukonnametsi ja hakkame vastu tööstuse survele neid toormeks hävitada! ✊

Palun allkirjasta vanade metsapraktikute rahvaalgatus. Täna on viimane päev allkiri anda, et meie valitsus saaks aru puhkemetsa vajalikkusest, ka kliimamuutustega kohanemisel. ✍️
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1817-n%C3%B5uame-metsade-p%C3%BCsimist-tagavat-seadust-mets-on-p%C3%A4randamiseks

Address

Tiigi 8-24
Tartu

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Fridays For Future Eesti posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Fridays For Future Eesti:

Share