Hääletuse tulemusena heitsid tulevased raimlalased 15 poolthäälega 14 liiget Ühendusest välja. Väljavisatud seda ei tunnistanud ning kaebasid ka ülikooli nõukogule. Ülikooli valitsus otsustas 5. mail 1922 lugeda välja heitmise otsuse õigustühiseks. Selle tulemusena vahetusid pooled ning varem Ühendusse jäänud asutasid oma organisatsiooni. Suvevaheaja tõttu lükkus ametlik asutamine sügisesse, kus 2
2. septembril 1922 ülikooli nõukogus uue organisatsiooni põhikiri kinnitati. Kuigi algul kaaluti ka segaseltsi asutamist ning mõned varasemad Ühenduse naisliikmed olid samuti tegevusse kaasatud, otsustati ühehäälelise enamusega rajada meesselts ning pool aastat kehtis naisliikmetele alalise külalise staatus. oktoobril 1922 ning seda tähistatakse ka Raimla aastapäevana. Raimla asutajate hulgas olid ülekaalus arstiteaduskonna tudengid (16st 9). Raimla nime kohta on mälestustes (protokollides vastavat teemat ei käsitletud) veidi erinevad andmed, kuid ühel meelel ollakse, et leiti Wiedemanni sõnaraamatust sõna ‘raima’, millest tuletati Raimula. Kuna tulemuses kaheldi, küsiti nõu prof Johannes Voldemar Veskilt, kes pakkus nimeks Raimla. Nime tähenduse kohta on auvil! Räägo andnud selgituse, et seltsi tegevus piltlikult peaks selles avalduma, et ta tooresmaterjalist, millena noormehed seltsi tulevad, välja raiub, välja tahub kultuuriinimesed. Kui mitmetest seltsidest on omakorda tekkinud teised organisatsioonid, siis vähem on neid, millega on liitunud mõni teine organisatsioon. Raimla puhul oli selliseks Tallinna Tehnikumi likvideerimisel oma tegevuse lõpetanud Üliõpilaste Ühing Valgma. Nende vahel olid enne liitumist 1935. a suhted olnud kümmekond aastat ning suure sarnasuse tõttu tuli kergemini Valgma otsus oma tegevus lõpetada, mitte see Tartusse tuua või mõneks ajaks kalevi alla panna, nagu tegid üksikud teised organisatsioonid. Väljaspool ülikooli võttis Raimla samuti osa mitmetest ühiskondlikest ettevõtmistest. Liikmetele kohustuslikuks oli tehtud osalemine Kaitseliidus, mis aga ei olnud haruldane ka teiste üliõpilasorganisatsioonide hulgas. Üks silmapaistvamaid oli tegevus Nimede Eestistamise Keskbüroos, kus Raimlal oli oma alaline esindaja. Üleskutsed liikmeskonna hulgas kandsid vilja – raimlalased eestistasid oma nimed enne seda, kui tegevus sai hoogu terves Eestis. Suvepäevi korraldati 1929., talvepäevi 1936. aastast. Raimla liikmetest peamiselt ülikooli noorte õppejõudude töö tulemisena anti 1937. aastal välja teaduslikest artiklitest seltsi juubelialbum “Omariikluse süvendamisel”. Välja anti ka oma laulik (1936), sise(pila‑)ajakirja Simplicitas (8 nr-t) ning Üliõpilaslehe erinumber (1925). Sümboolikast kujundas Paul Luhtein 1939. a hõbedast sõrmuse, millel olev kujutis on ka praegusel lipul, mis loodi 1959. a Rootsis. Kuigi lipp oli kavandina (ja vähemalt ühtedes mälestustes ka reaalselt) olemas 1940. aastal, pole seda lippu nähtavasti säilinud ning Rootsis tehtud lipp erineb sellest veidi. Teklina kasutati üliõpilaste valget üldteklit. Raimla tegevusest esimese nõukogude ja saksa okupatsiooni ajal pole palju teada. 1940. a sügisel toimus üks põrandaalune koosolek, kus võeti vastu ka kolm noorliiget. Nõukogude Eestis saadi peamiselt kokku matustel, 50. aastapäeva 1972. aastal tähistati vil! Juhan Auli 75. sünnipäeva varjus. Tugevaim koondis tegutseski Rootsis. Kuigi USAs oli samapalju liikmeid, olid nad rohkem hajutatud (peamiselt Clevelandis Ohio osariigis ja New Yorgi ümbruses) ning tegutsesid väiksemate rühmadena. Rootsi koondise eestvõttel anti 1955. a välja teaduslik koguteos “Omariikluse taustal”. Peamiselt Rootsi, kuid vaheldumisi ka USA ja Kanada koondiste toimetusel ilmus 53 numbrit ajakirja Raimla Side (1952-1989). Rootsis trükiti ka lauliku faksiimile ning kavandati lipp. Tegema hakati ka sõrmuseid. Rootsi koondise vil! Valev Uibopuu eesvõttel sõlmiti 26. märtsil 1962 sõprusleping Helsingi ülikooli Satakunna osakunnaga. Peamiselt suheldi vastastikustel aastapäevadel, kuid mitmed Raimla liikmed võtsid osa ka Satakunna kodu-uurimistöödest. USA koondis asutati 6. septembril 1952 New Yorgi lähedal. Kokkutulekute kohtadeks kujunesid vilistlaste kodud, suvepäevi peeti enamasti Lakewoodis (New Jersey osariigis). Kanadas alustati koondumist 21. jaanuaril 1956 Torontos, sinnani oldi Rootsi koondise liikmed. Uuteks liikmeteks võetud olid kõik seniste raimlalaste pojad. Raimla taasasutamise initsiatiiv tuli 1989. aasta alguses Tallinnas elavatelt vilistlastelt, kes otsisid tuge Rootsi koondiselt, mis oli paguluses olevatest Raimla koondistest kõige suurem. Loodi kontaktid ka Tartu ennesõjaaegsete vilistlaste ning nende järeltulijatega, leiti asjast huvitatud üliõpilased ja 4. septembril 1989. aastal toimus Tartus pidulik taasasutamise koosolek, millest võtsid osa 28 vilistlast ning kuus üliõpilast. Vilistlaskogu esimeseks esimeheks valiti vil! Jaan Kõrgesaar, seltsi esimeheks ksv! Mait Lepik. Kuna nii Rootsi kui ka Eesti poole pealt olid aktiivsed taastamisest osa võtjad arstid, siis olid arstitudengid esialgu ülekaalus ka seltsis endas.29. novembril toimus Kanepis Raimla lipu õnnistamine. Tihedad sidemed kujunesid Soome sõprusorganisatsiooni Satakuntalainen Osakunta’ga, sõprussuhteid asuti arendama ka Rootsi tudengitega. Aktiivne oli vilistlaskogu Tallinna osakonna töö ja korduvalt räägiti tudengite koondise loomisest sinna, kuid tegudeni ei jõutud.
1993. aasta volbriks said valmis seltsi teklid, meie lipuvärvides – helesinine põhi ja valge äär. Enne Teist maailmasõda kandsid raimlalased ülikooli üldteklit, ka lipp ise oli kasutusele võetud alles paguluses. Peamiseks põhjuseks, miks selline otsus vastu võeti, on ilmselt akadeemiliste intiimorganisatsioonide vähene populaarsus. Siiski ei ole Raimla tekkel midagi muud, kui kindlate tunnustega peakate, talle ei laiene korporatsioonide “värvikultus”. Raimlal oli juhtiv roll Üliõpilasseltside Liidu taastamisel 1996. aastal, ksv! Aare Ristikivi oli selle esimene taasasutamisjärgne esimees. Osaleti aktiivselt Üliõpilasesinduse töös. Taastamisjärgne suurim üritus oli ilmselt Raimla 75. aastapäeva tähistamine 1997. aasta oktoobris. Anti välja kogumik „ÜS Raimla 1922-1997“ . Kirjutati alla sõprusleping Uppsala ülikooli Kalmar Nation’iga. Esmakordselt valiti sõjajärgses Eestis Raimla auvilistlasi, sellise tiitli said vil!! Ants Vihmand, Elmar Rõigas, Aleksander Elango, Sulev Nurmiste, Enn Nõu. Viis aastat hiljem lisandusid auvilistlastena vil!! Paul Teder, Johannes Aarik, Ilmar Merits, Ilmar Laan, Jaak Kiviloog, Olev Nõu.
