What are the opening hours?

Monday 09:00 - 17:00 Tuesday 09:00 - 17:00 Wednesday 09:00 - 17:00 Thursday 09:00 - 17:00 Friday 09:00 - 17:00

Eestimaa Looduse Fond

Home
Estonia
Tartu
Eestimaa Looduse Fond

05/06/2026

🌱Tule tasuta linnalooduse talgutele ja aita hoida Eestis üht haruldast taimeliiki!
20. juunil ootame vabatahtlikke Tartu Ihastesse mägi-piimputke kasvukohti hooldama. Osalemine on tasuta ning kaasa võivad lüüa kõik huvilised – varasem talgukogemus pole vajalik.

🌱 Mägi-piimputk on tõeline Eesti looduse haruldus.
See I kaitsekategooria taim kasvab Eestis vaid üksikutes kohtades Tartu ümbruses. Nii väikese levikuga liikide puhul võib isegi näiliselt väike muutus elupaigas mõjutada kogu liigi käekäiku Eestis. Loodusharuldused ei asu ainult rahvusparkides või kaugetes metsades. Ka linnade lähedal leidub paiku, kus kasvavad Eesti kõige haruldasemad liigid ning kus iga vabatahtliku panus aitab loodust hoida.
❗️ Üks suuremaid ohte haruldastele taimedele on kasvukohtade kinnikasvamine ja võõrliikide levik. Kui kiirekasvulised taimed võtavad üle valguse, ruumi ja toitained, jäävad haruldasemad liigid konkurentsis alla. Seetõttu eemaldame talguliste abiga mägi-piimputke kasvukohtadest võõrliike ja aitame säilitada tingimusi, mida see taim vajab.
🦋Haruldaste taimede kaitsmine aitab sageli ka paljusid teisi liike. Mitmekesised niidud ja avatud kasvukohad pakuvad elupaiku tolmeldajatele, putukatele, lindudele ja teistele taimedele. Nii toetab ühe liigi kaitsmine tegelikult tervet elurikkuse võrgustikku.

Tule veeda päev värskes õhus, õpi tundma Eesti haruldasi taimi ja panusta elurikkuse säilimisse!
👉 Anna enda tulekust teda, et teaks talgulõunat planeerida.
Registreeri talgutele: https://www.talgud.ee/talgud/tulevased-talgud/tartu2026-iii

Tartu linn Ihaste Selts Ihaste Keskkonnainvesteeringute Keskus

05/06/2026

Keskkonnaõiguse Keskuse nooremjurist Kertu Birgit Anton kirjutab ERRis, et valminud ja peagi Riigikogus esimesele lugemisele jõudev kliimaseaduse eelnõu ei kannata kriitikat:

🚩eelnõu eirab Riigikohtu otsust, mis kohustab aegsasti kehtestama realistliku ja õiguslikult siduva etapiviisilise ja sektoripõhise heitkoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks;
🚩esialgu eelnõus olnud sektorite eesmärgid on sealt kustutatud ning viidud teekaartidesse, millel aga puudub paraku õigusjõud ja koht Eesti õigusruumis ehk loodetud selguse asemel lisandub Eesti kliimaalasesse õiguslikku regulatsiooni ebaselgust;
🚩eelnõu ei peegelda kliimakriisi tõsidust, kuid kliimakriis kuumalainetega, veepuudusega jne on reaalsus, mis aeglase tegutsemise või ka tegutsematuse tagajärjel vaid kiireneb ja süveneb.

⏳Anton juhib tähelepanu, et parima teadusliku teadmise järgi on kliimakriisi leevendamiseks vaja kiireid ja põhjalikke muutuseid kogu ühiskonnas, igas valdkonnas ja sektoris. Ta möönab, et muutused võivad olla lühiajaliselt ebamugavad, ent pikas perspektiivis loome me nõnda endale parema elu- ja tegutsemiskeskkonna. Alternatiiv on meie aeglase tegutsemise tulemusena järjest elamiskõlbmatumaks muutuv elukeskkond.

⏳Ta rõhutab, et kliimakriis ei oota kuni meil tekib mugav hetk selle tagajärgi leevendada. Eesti vajab sisukat, teaduspõhist kliimaseadust, milles on selgelt kirjas, kui kiiresti ning kuidas Eesti kasvuhoonegaaside heidet vähendab.

Põhjalikumalt saab lugeda loost, mille link on kommentaarides 👇

04/06/2026

“Eestis on raieintensiivsus praegu sellisel tasemel, et metsaseaduses kirjeldatud eesmärki – tagada säästev metsade majandamine – ei ole võimalik täita,” väidavad Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadurid Raul Rosenvald ja Liis Kuresoo ERRis. Autorid selgitavad põhjalikult, mis on säästva metsanduse definitsioon, kuidas on praegune metsapoliitika sellega vastuolus ning mida tuleks teha, et kasutaksime loodusvarasid säästlikult.

👇Soovitame lugeda ning vaadata ka artiklis olevaid metsastatistika jooniseid. Lingi leiab kommentaarides.

03/06/2026

🍏 Toidutootmise tulevik sõltub rohkem loodusest, kui esmapilgul paistab.
Euroopa Liidus valmistatakse ette uut ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mis määrab suuna järgmisteks aastateks. Küsimus ei ole ainult põllumajandustoetustes, vaid ka selles, kuidas hoida viljakat mulda, puhast vett, Läänemerd, tolmeldajaid ja elurikkust, millest sõltub inimeste toidulaud.

Loe lähemalt ELFi maaelublogist aastakümneid loodussõbraliku põllumajanduse teemadega tegelenud Aleksei Lotmani esialgseid analüüse:
🌱 Kus on Euroopa põllumajanduspoliitika kitsaskohad?
🌱 Kas lihtsustamise asemel nõrgendatakse keskkonnanõudeid?
🌱 Milliseid keskkonnaeesmärke ja toetusi uus ÜPP ette näeb?

Kolm lugu on lisatud kommentaarides.

02/06/2026

🐸Rõõmustavad uudised! Tänu Kõrsa raba taastamistöödele on seal taastumas kahepaiksete sigimispaik.

Taastamistööde käigus eemaldati Kõrsa sooala äärses alas võsa ja liigne taimestik, et taastada seal kahepaiksetele sobiv avatud ja valgusküllane sigimispaik. Mõju ilmnes kiiresti - kui enne tööde algust ei leitud alalt rohu- ega rabakonna kudu, siis taastamistööde järel registreeriti piirkonnas juba ligi 100 pruuni konna (rohu- ja rabakonna) kudupalli.

Kahepaiksed on ühed esimesed liigid, kes reageerivad märgalade taastamistöödele ning annavad seeläbi olulist infot elupaiga seisundi paranemise kohta. Nende käekäiku Kõrsal jälgib Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia teadur Elin Soomets-Alver. Loe lähemalt kommentaaridest!

29/05/2026

Mai lõpus müttasid ELFi looduskaitse vabatahtlikud Tsolgo talgutel nabani jahedas vees💧👩‍🌾, et aidata taastada haruldaste veetaimede elupaiku.

Talguliste kõrval on loo peategelaseks ujuv jõgitakjas 🍃 – Eestis väljasuremisohus olev veetaim, mille üks olulisemaid kasvukohti asus kunagi just selles järves. Talgute peamine eesmärk oli anda haruldastele liikidele võimalus tagasi tulla ning taastada osa järve kunagisest elurikkusest.

Sündmuse tegi eriti pidulikuks asjaolu, et tegemist oli ELFi 1000. loodustalgutega 🥳

Miks sellised taastamistööd on vajalikud ja milline võiks olla nende mõju, aitasid avada Eesti Maaülikooli hüdrobotaanika teadur Helle Mäemets ning nooremteadur ja ELFi vabatahtlik Kristiina Kübarsepp, kes talguid eest vedasid.

Loe lähemalt ELFi blogist - link kommentaarides 👇

Fotod: Kristiina Kübarsepp

28/05/2026

Parim aeg aastas linnulauluhommikuteks!

Suurem osa kevadlinde on kohale jõudnud, päev koidab varakult ning sääsed veel ei kiusa. Möödunud nädalalõpul kogunesime koos linnuhuvilistega varavalges Tallinnas, Filmimuuseumi taga asuvasse Maarjamäe pangametsa vääriselupaika. Eesti Ornitoloogiaühingu abiga kuulsime-nägime kahel hommikul ööbikuid, aed-lepalindu, karmiinleevikest, käosulast, tuuletallajat, aasta lindu piiritajat ja palju teisi!

Lisainfo pangametsa vääriselupaiga ja teiste Tallinna vääriselupaikade kohta leiad kommentaaridest.

Aitäh Ornitoloogiaühingule juhendamise ning binoklite laenamise eest. Aitäh ka Ülemiste keskusele, kelle toel linnulauluhommikud toimusid.

Fotod: Eliisa Pass ja Ode Maria Punamäe.

27/05/2026

Ida-Soome Ülikooli vanemteadur ja Uppsala Ülikooli teadur Lauri Peterson ning Stockholmi keskkonnaistituudi Tallinna keskuse vanemekspert Ivo Krustok kirjutavad Delfis Eesti ja Euroopa tööstuste raskustest ning selgitavad, et need on tingitud eeskätt meie sõltuvusest fossiilkütustest, kuid mitte keskkonnanõuetest, sh ELi süsinikuturust, mida sageli tööstuste raskuste taga nähakse.

Link artiklile on kommentaarides.

27/05/2026

Eilses Esimeses Stuudios rääkisid kliimaseaduse teemal ELFi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton ning Turbaliidu juhatuse liige Allar Peek. Maia-Liisa Anton tõi välja, et kliimaseadus, mis taganeb meie senistest niigi lahjadest eesmärkidest, ei kaitse ei loodust ega inimest. Kliimaseaduse eelnõu on nõrk, ebaselge ega toetu teadusele.

Eesmärgid, mis oleksid võinud olla eelnõus, on viidud õiguslikult mitte siduvatesse teekaartidesse, mistõttu on nende roll riigi ja ettevõtete tegevuste kavandamisel arusaamatu. Selliselt on ka raske näha, kuidas need aitavad inimesi, loodust ja majandust kaitsta kliimamuutuste tagajärgede eest. Seadus oleks võinud anda selgemad suunad, et ettevõtted ei teeks investeeringuid, millel ei ole perspektiivi. Anton rõhutas, et kliimamuutuse tagajärjed süvenevad ja tõi näiteid eelmisest aastast, mil suurte sadude tõttu ei saanud turvast kaevandada ja põllud olid mitmel pool Eestis vee all.

“Kui meie enda andmed näitavad, et me raiume juba 10 aastat rohkem, kui meil juurde kasvab. Kui me samamoodi edasi läheme, siis on meil 20 aasta pärast kokku kolmandiku väiksem metsatagavara, mis tähendab, et ühel hetkel tuleb ikka kokku tõmmata. Praegune arutelu on meid toonud kohta, kus ressursid hakkavad otsa saama, näiteks turvast kaevandame me neli korda kiiremini kui see taastub. Ühel hetkel saab see nagunii otsa. Niiet küsimus on selles, kas me teeme natuke vähem valusaid otsuseid praegu või me lükkame need otsused tulevikku kellegi teise kaela, mil need on palju valusamad,” rääkis Anton.

Intervjuu lingi järelvaatamiseks leiate kommentaaridest👇

26/05/2026

Tihti kuuleme väidet, et võrreldes esimese iseseisvusperioodiga on meil nüüdseks metsa poole rohkem ja seetõttu justkui tulebki praegu rohkem raiuda. ELFi metsaekspert Eliisa Pass selgitab ERRi arvamusloos, miks selline võrdlus on eksitav.

📌 Erinev mõõdupuu: 1920. aastate statistika ei arvestanud metsa hulka näiteks talumetsi, puissoid ega puiskarjamaid. Erinevalt toonasest loetakse praegu metsaks aga ka noored lepikud, soometsad ja kummalisel kombel ka raiesmikud.

📌 Esimest Eesti aega iseloomustab mosaiikne põllumaastik, kus enamik metsatukkadest polnud metsana arvel. 20. sajandi algusest leidub kuppelmaastike fotosid, kus põhilised maastikuelemendid on veekogud, väikesed metsatukad, põllud ning puiskarjamaad. Fotodel: Suur Munamägi 1930. ja Väike Munamägi 1959. aastal (Rahvusarhiiv).

📌 Kui varem kaitses paljusid metsa- ja märgalamassiive füüsiline ligipääsmatus, siis tänapäeva tehnika ja kuivendamine võimaldavad raiuda ka seal, kuhu varem ei pääsetud. Metsanduse intensiivistumisega on meie metsamaastik muutumas ühetaoliseks "ruudustikuks". Inimtegevusest puutumata põlismetsa on Eestis alles jäänud vaid kriitilised 2% metsamaast. Seda on elurikkuse hoidmiseks väga vähe.

Ajaloolise metsasuse statistika ei õigusta tänast laastamispoliitikat. Artikli lingi leiab kommentaaridest!

Address

Staadioni 67
Tartu
51008

Opening Hours

Monday	09:00 - 17:00
Tuesday	09:00 - 17:00
Wednesday	09:00 - 17:00
Thursday	09:00 - 17:00
Friday	09:00 - 17:00

Telephone

+37255577785

Website

http://www.elfond.ee/, http://www.talgud.ee/, http://www.facebook.com/pages/Estonian-Fund-for-Nature/123007004421563

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eestimaa Looduse Fond posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Address
Telephone
Opening Hours
Alerts
Contact The Organization
Claim ownership or report listing

Want your organization to be the top-listed Non Profit Organization in Tartu?

Eestimaa Looduse Fond

05/06/2026

05/06/2026

04/06/2026

03/06/2026

02/06/2026

29/05/2026

28/05/2026

27/05/2026

27/05/2026

26/05/2026

Address

Opening Hours

Telephone

Website

Alerts

Shortcuts

Share

Category