Eesti Keskkonnaühenduste Koda

06/10/2026

Keskkonnaõiguse Keskus tuletab meelde, miks nad on jõudnud järeldusele, et kliimaseadusest praeguse eelnõu kujul ei ole kasu kellelegi:

🎯kliimaeesmärgid on varasematest nõrgemad
🔥eesmärgid on nii leebed, et ka kõige saastavamad sektorid nagu põlevkiviõli tootmine saavad oma tegevust senises mahus jätkata aastaid
🗺️ teekaardid ei ole õiguslikult siduvad

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamisel pole lähtekohaks võetud mitte kliimakriisi tõsidust ja objektiivset vajadust kiiresti kasvuhoonegaaside heidet vähendada, vaid häälekamate ettevõtjate valmidust (või selle puudumist) enda tegevust jätkusuutlikuks muuta, kirjutab Kertu Birgi...

17/09/2026

🌲🐦 Eesti looduse taastamise kava vajab teaduspõhist metsapeatükki!
Euroopa liidu riigid on kokku leppinud, et iga riik peab esitama looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile sel aastal.

Kliimaministeerium käivitas Eesti kava koostamise protsessi kevadel. Teadlastest ja ametnikest koosnevad ekspertkogud tegid oma esialgsed ettepanekud, ent paraku on metsapeatükist tänaseks mitmed ekspertide soovitatud meetmed välja jäetud.

Et taastamiskava täidaks päriselt oma eesmärki - hoida ja parandada Eesti looduse seisundit-, peab see EKO metsatöörühma hinnangul sisaldama vähemalt järgnevaid meetmed:

👉Üleriigiline pesitsusrahu
👉Uuendusraiete lõpetamine kaitsealadel ja rohevõrgustikus
👉Küpsusdiameetri põhjal raiumise lõpetamine
👉Loodust kahjustavate toetuste kaotamine

Loe pikemalt EKO kodulehelt! (link kommentaarides)

19/08/2026

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) metsatöörühm* saatis erakondadele ettepanekud Riigikogu valimisprogrammidesse.

Eesti metsade elustik vaesub ning vanade metsade ja väärtuslikumate okaspuumetsade osakaal majandusmetsas on tugevas languses, tulenevalt aastaid 10-12 miljoni m3 tasemel püsinud raiemahtudest. Tartu Ülikooli teadlaste uuringu põhjal on viimasel kümnel aastal metsa raiutud 1,5 korda rohkem kui teda juurde kasvab. Samal ajal on juba aastal 1997 Riigikogu otsuses “Eesti metsapoliitika heakskiitmine” leitud, et maksimaalne aastane puidukasutuse maht kõigis Eesti metsades, mille juures on tagatud metsavarude taastumine, on 7,8 miljonit m3 aastas. EKO ettepanekud keskenduvad Eesti metsade majandamises vajalikele muudatustele, tagamaks jätkusuutlikud mahud ning metsaelustiku säilimine ja taastumine.

Loe ettepanekuid EKO kodulehelt, link on kommentaarides.

*EKO metsatöörühma kuuluvad Eestimaa Looduse Fond, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Ornitoloogia Ühing.

Foto autor: Farištamo Eller

07/07/2026

EKO: keskkonnatasude külmutamine jätab riigi ilma olulisest tulust 💰

Kliimaministeerium plaanib juba teist aastat järjest jätta muutmata maavarade kaevandamise ja veekasutuse tasud. EKO leiab, et selline samm ilma sisuliste põhjendusteta süvendab riigi rahanappust ja soodustab loodusvarade jätkusuutmatut kasutust.

Mis on peamised probleemid? 🔍
▪️Mõjuanalüüs puudub täielikult.
Riigi rahalise kitsikuse taustal pole isegi arvutatud, kui palju tulu riigil ja omavalitsustel selle otsuse tõttu saamata jääb.
▪️Tasud on ajale jalgu jäänud.
Kaevandamistasud moodustavad vaid paar protsenti ettevõtete müügitulust. Samal ajal on näiteks veevaldkonnas tohutu rahanappus - Lääne-Eesti vete hea seisundi saavutamiseks on puudu ligi 100 miljonit eurot.
▪️Ministeeriumi põhjendus ei päde.
Väidetakse, et seaduse ülempiir on käes, kuid tegelikult on enamiku maavarade (turvas, kruus, liiv, lubjakivi) praegused tasud seaduses lubatust märksa madalamad.

💬 "Inflatsiooni tingimustes toob tasude jätkuv külmutamine kaasa loodusvarade odavamaks muutumise. See on ministeeriumi tegemata töö," selgitab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton.

Keskkonnaorganisatsioonid tegid valitsusele ettepaneku keskkonnatasusid tõsta. Loodusvarad on meie ühine vara ja riik peab nendega ümber käima vastutustundlikult.

👉 Loe lähemalt kommentaaridest



Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnaõiguse Keskus Pärandkoosluste Kaitse Ühing Eesti Roheline Liikumine Päästame Eesti Metsad MTÜ

17/06/2026

Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Pärandkoosluste Kaitse Ühing koos Eesti Metsa Abiks ja Fridays For Future Eesti juhivad tähelepanu lindude puudulikule kaitsele sel kevadel Eesti metsades.

Avalikus pöördumises Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile tuuakse välja praeguse "valgusfoorisüsteemi" puudused ning tehakse ettepanekud olukorra parandamiseks.

Link pöördumisele kommentaaris

Miks praegune metsaraie "valgusfoorisüsteem" linde ei kaitse?

Eesti metsades on lindude pesitsemise kõrgaeg. Keskkonnaamet on aga loonud süsteemi, mis linde ei kaitse. Ornitoloogide ja keskkonnaühenduste sõnul on ameti lähenemine teaduslikult ja õiguslikult vale.

🐦 Linnud pesitsevad igas metsas! Eesti metsades pesitseb keskmiselt 3,5 linnupaari hektari kohta. Matemaatiline tõenäosus, et igal raiutaval hektaril on vähemalt üks pesa, on 97%.

🪺 Pesad asuvad kõrgel puuvõrades, tihedas võsas või alustaimestikus. Et inimene pesa ei näe, ei tähenda, et seda seal pole.

⚖️ Looduskaitseseadus keelab lindude pesade ja munade hävitamise. Riigikohus kinnitas oma 19. jaanuaril 2026 tehtud otsuses, et see keeld kehtib kõigile ja Keskkonnaamet ei pea raie peatamiseks linde ükshaaval üle lugema.

Praegu on tõendamiskoormus veeretatud tavaliste kodanike õlule – kui inimene kindlat pesitsust ei tõesta ja sellest teada ei anna, siis linde ei kaitsta. See ei ole adekvaatne järelevalve.

Keskkonnaühendused saatsid Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise järgmiste ettepanekutega:

🟢 looduskaitseseadusesse tuleb kirjutada kõiki metsi puudutav raiekeeld lindude pesitsemise kõrgperioodiks;

🟢 kuni seadust muudetakse, on Keskkonnaametil võimalus lisada raieteatistele tingimused, mis keelavad pesitsusaegsed raied;

🟢 järelvalve on riigi õigus ja kohustus selle asemel et eeldada, et inimesed käivad vabast ajast metsades pesi otsimas raiete peatamiseks.

Looduskaitse ei saa sõltuda juhusest. Riik peab tagama seaduse täitmise viisil, mis päriselt linde kaitseb.

Viite pöördumisele leiab kommentaarist.

Pöördumise esitasid Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Roheline Liikumine, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Metsa Abiks, Fridays For Future Eesti.

04/06/2026

Kertu Birgit Anton Keskkonnaõiguse Keskusest selgitab Eesti Rahvusringhääling arvamusloos, miks äsja Riigikogusse jõudnud kliimaseaduse eelnõu ei täida sellele pandud ülesandeid. Samuti pole pikalt ette valmistatud eelnõu kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning Riigikohtu otsusega.
Link artiklile kommentaaris

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamisel pole lähtekohaks võetud mitte kliimakriisi tõsidust ja objektiivset vajadust kiiresti kasvuhoonegaaside heidet vähendada, vaid häälekamate ettevõtjate valmidust (või selle puudumist) enda tegevust jätkusuutlikuks muuta, kirjutab Kertu Birgi...

26/05/2026

Eestimaa Looduse Fondi ekspert Eliisa Pass selgitab Eesti Rahvusringhääling ilmunud arvamusloos, mida loeti metsade hulka 100 aastat tagasi ja praegu ning miks praeguse suurema metsamaa osakaaluga ei saa põhjendada viimastel aastatel toimuvat metsade üleraiet

19/05/2026

Keskkonnaõiguse Keskuse ja Eestimaa Looduse Fondi hinnangul suurendab kliimaseadus praegusel kujul õiguslikku segadust ja bürokraatiat ning ei kaitse inimesi, loodust ja majandust süveneva kliimakriisi eest.

Link pressiteatele on kommentaaris

Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond tõdevad täna hommikul välja saadetud pressiteates, et praegusel kujul olev kliimaseaduse eelnõu suurendab õiguslikku segadust ja bürokraatiat! 👩‍⚖️

🌱 Lisaks peetakse äärmisel murettekitavaks seda, et riik on kliimaseaduse eelnõus loobunud valdkondlikest heite eesmärkidest.
KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann sõnas pressiteates, et kliimaneutraalsuse poole liikumine on väga vajalik, nagu ka enamiku investeeringute lõpetamise fossiilenergia taristusse 🏭, ja need on ka eelnõus selgelt kirjas. "Neist üksi aga ei piisa – kliimaseadus peaks olema riigi selge plaan 📑, mis annab igaühele kindlustunde, kuidas me liigume elamisväärse keskkonna suunas. Valdkondlikest eesmärkidest loobumine jätab plaanist alles vaid nime,” nentis Treimann.

🌳🌲 Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Maia-Liisa Antoni sõnul on Eesti juba praegu hädas LULUCF-i sektori (maakasutuse ja metsanduse) kohustuste täitmisega. Sektoritele raame seadama nt turba kaevandusmahtude piiramine või raiemahtude pikaajaline planeerimine, astume me kliimakriisi lahendamisel suurte sammudega tagasi ja lükkame kulukad otsused tulevikku, kus nende hind on kordades kõrgem.

Täispikk pressiteade on leitav kommentaaridest. 👇

15/05/2026

Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton selgitab Delfi artiklis, miks on uue kliimaseaduse eelnõu eesmärgid liiga nõrgad ja miks valdkondlike eesmärkide seadmine teekaardis on vastuolus Riigikohtu otsusega.

„Hea asi eelnõu juures on, et sellega kirjutatakse seadusesse eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning et riik lõpetab enamiku investeeringutest, mis tehakse fossiilkütuste taristusse. Sellega head asjad eelnõu juures ka lõppevad,“ ütles Kertu Birgit Anton.

Kahjuks on eelnõus seatavad heite vähendamise eesmärgid endiselt nõrgemad kui Eestis seni kehtivad eesmärgid ja eiravad täielikult kliimakriisi tõsidust. Näiteks, 2035. aastaks lubab eelnõu ligi veerandi võrra rohkem heidet kui „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärk. Lisaks rikuks Eesti nii nõrkade eesmärkide seadmisega rahvusvahelisi kohustusi pidada kinni juba kord seatud kliimaeesmärkidest.

Sektoripõhiste eesmärkide kustutamise tõttu läheb eelnõu vastuollu riigikohtu 2023. aastal õlitehase kohtuasjas langetatud otsusega. Selles ütles kohus selgel sõnal, et riigikogu peab seadma majandussektoritele eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. „See on Eesti kui demokraatliku õigusriigi jaoks väga suur probleem, kui valitsus ja riigikogu eiravad kohtuotsust,“ lisas Anton.

Teekaardid ei anna mingit kindlust riigi kliimapoliitika suhtes, vaid üksnes suurendavad bürokraatiat ja vähendavad selgust, sest eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole teekaardid õiguslikult siduvad ja ka minister on rõhutanud teekaartide paindlikkust. See tähendab, et teekaartide sisu saab kergesti muuta. Samas on lahendamata küsimus, kuidas hakkab toimuma seatud eesmärkidega arvestamine näiteks uute kaevanduslubade ja metsateatiste menetluses, sest valdkondlikke eesmärke enam ei seata.
Link artiklile kommentaaris

12/05/2026

‼️Murepilved kogunevad: rannad- ja kaldad on rikkad elupaigad, mille piisav kaitse on mõistlik kõigile.

Täna on riigikogu keskkonnakomisjonis teisel lugemisel looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus (612 SE). Mitmete muudatuste hulgas soovitakse oluliselt nõrgendada Eesti randu ja kaldaid seni enam-vähem tõhusalt heas seisus hoidnud seadusesätteid.

Eelnõu kohaselt vähendatakse ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust ranna ja kalda korduva üleujutusega ala piirist. Praegu lisatakse rannaaladel üleujutusala piirile veel 200 või 100 meetrit, kuhu ei tohi ehitada. Eelnõu järgi võiks ehituskeeld olla üleujutusala piirist rannaaladel 50 meetrit ja siseveekogudel 25 meetrit.

Peamised murekohad:
🔴Neljakordne ehituskeeluvööndi vähendamine korduva üleujutusega aladel on ohtlikult lühinägelik. Lisaks looduskahjule ja elupaikade killustumisele, liikuvuse ja mitmekesisuse kaole ning saasteohule toob see raskusi ja kannatusi inimestele, kes heas usus üleujutusaladele ehitavad: plaanitud ehitusalad jäävad harvemate kuid mõjult ulatuslikumate ja kliimamuutuste raames aina sagenevate üleujutuste mõjualasse. Eriti ohtlik on reostusrisk, kui kahjustada saavad reoveesüsteemid, teed, elektritaristu või muud rajatised.
🔴Olukorras, kus hajaasusutus on vähenemas ja tiheasustuse suurenemist ka riiklik üldplaneering ette näeb, on mõistetamatu, kuidas uute rajatiste, reovee, elektri jm taristu laienemine looduskeskkonda midagi paremaks teeb. Mõnikümmend meetrit lühem tee hoovist veepiirile ei kaalu üles loodusalade kahjustamist ning suurenenud saasteohtu.
🔴Lisaks on eelnõus plaan mere- ja veekogude kaitse kohalike omavalitsuste vastutusse anda. Juba praegu on halduskoormus ja ekspertiis keskkonnaküsimustes omavalitsustes väga erinev, halduskoormus ja järelvalve kohustus KOVidele sellega suureneb. Suur hulk ebaseaduslike ehitiste seadustamine ei kanna avalikku huvi.

Keskkonnaühendused on selle eelnõu kitsaskohtadele varem tähelepanu pööranud 2025. aastal ja 2021. aastal ehituskaitsevööndi kaotamise plaanidele piduri tõmmanud.

👇Kommentaarides lisainfot Riigikogu, Kliimaministeerium ja keskkonnaorganisatsioonide lehelt.