Ühiselt Tervisekeskus

17/06/2026

Soovime kõigile toredat suveaega! 🌞

Palju õnne kõigile koolilõpetajatele - ilusate uute alguste ja avastuste rohket teekonda!

Rahulikku ja kosutavat vaheaega koolilastele ja nende vanematele!

Sooja ja mõnusat suveaega kõigile tublidele tööinimestele - olgu see aeg täis päikest, puhkust ja väikseid rõõme, mis annavad uut energiat.

📢 Oluline teada: meie kollektiivpuhkusele ei lähe — terve suve jooksul on alati keegi, kes saab sinu küsimustele vastata. ☎️💬
Kirjuta julgelt või võta ühendust - oleme olemas, et toetada.

Kena puhkuseaega!

Koos jõuab kaugemale!

10/06/2026

Täna vaatame pereteraapiat - kellele ja millal võib see olla vajalik.👪

Pereteraapia ei ole ainult võimalus tulla vastuvõtule koos oma lähedase või perega, vaid viis vaadata inimest, perekondlikke suhteid, elusündmusi, kriise laiema süsteemi osana; märgata omavahelisi mõjutusi ja seoseid ning mõista inimesega toimuvat terviklikumalt ja mitmekülgsemalt. ❤️

❓Millistel põhjustel ja kellega koos võib pereterapeudi poole pöörduda:

🌿Tuumperega – paarisuhteprobleemid; toimetulek erinevatel arenguetappidel (lapse sünd, teismeiga, pensionile minek jne); perekonnaliikme haigus, sõltuvus või kaotus; lahutus ja lahkuminek; laste ja noorukitega seotud väljakutsed ja vanemlik roll; pinged ja konfliktid perekonnaliikmete vahel jne

🌿Laiendatud perega - päritolupere sündmused ja mustrid; lapsepõlvetraumad; suhted vanemate, õdede, vendadega või teiste perekonnaliikmetega; perekonnaliikme haigus või kaotus jne

🌿Individuaalselt – inimene saab tulla pereteraapiasse ka üksi, et mõista enda kujunemislugu ja endaga toimuvat süsteemse pereteraapia võtmes. Üksi pereteraapias käimine võib olla esimene samm muutuste suunas, eriti siis, kui teised pereliikmed ei ole veel valmis kaasa tulema või endal pole valmisolekut
kedagi kaasa kutsuda.

Terapeut aitab inimesel leida uusi lahendusi ja vaatenurki, mis toetavad suhteid
lähedastega või hoopis seada piire, toetada iseseisvumist ja autonoomsust.🤲

Pereteraapias
✔ püütakse mõista, kuidas kogu pere dünaamika mõjutab iga pereliiget
✔ märgatakse mustreid, mis võivad pingeid, probleeme ja konflikte põhjustada ja üleval hoida
✔ väärtustatakse iga pereliikme arvamust ja kogemust, seetõttu tihti kaasatakse lapsi, noorukeid, teisi perekonnaliikmeid
✔ aidatakse arendada kuulamis- ja eneseväljendusoskusi ning ühist lahenduste leidmist
✔ tugevdatakse omavahelist usaldust, kuuluvustunnet ja lähedust.

Pereteraapia sobib kõigile peredele, sõltumata nende koosseisust või ülesehitusest. 💚

Pereterapeut Jelena

02/06/2026

Oluline seadusemuudatus ⚖

01/06/2026

Vahvat lastekaitsepäeva🎈

Tartu kesklinnas toimub noortele suunatud lastekaitsepäeva sündmus “Noor räägib – kas sa kuulad?”, kus nii tantsu kui tralli.

Kommentaaridest leiad toreda joonistusvõistluse video👇

🌟 1. juunil on ! 🌈

Soovime kõigile peredele ilusat ja rõõmsat päeva – veetke seda kvaliteetselt koos oma kallite väikeste ja suurte sõpradega! 👨‍👩‍👧‍👦💖

Mitmetes Eesti linnades toimuvad sel puhul vahvad üritused, näiteks Tartu kesklinnas toimuva ürituse info siin: https://fb.me/e/3kqWeB4ZR

Meie oleme argipäeviti ikka olemas, et toetada nii väikseid kui suuri – Koos jõuab kaugemale! Kui vajad tuge või tahad rohkem teada, kuidas saame aidata, võta julgelt ühendust.🌱✨

29/05/2026

Tule meile logopeediks!

27/05/2026

🚀 Miks peavad astronaudid kosmoses trenni tegema?

Kogu maailm jälgis aprillikuu esimeses pooles suure huviga NASA Artemis II missiooni teekonda ümber Kuu. Tähelepanelikumad jälgijad märkasid kindlasti ka seda, kuidas astronaudid kosmoselaevas treenivad – seda gravitatsiooni puudumisel ning väga kitsastes tingimustes.

Väikse näite sellest leiad kommentaaridest 👇

Paljud arvavad, et treeningvahendid on kosmoselaevas lihtsalt selleks, et astronaudid saaksid suurte liikumisentusiastide või treeningsõltlastena aktiivsed püsida. Tegelik põhjus on aga märksa olulisem ning eluliselt tähtsam - lihasmassi ja luude tervise säilitamine.

Gravitatsiooni puudumisel hakkab keha kiiresti muutuma. Juba kahe nädalaga võib inimese lihasmass väheneda 10–20%, eriti nendes lihastes, mis Maal seismise ja liikumise eest vastutavad. Astronaudid peavad regulaarselt treenima just seetõttu, et anda kehale vajalikku koormust - säilitada lihasmassi ja hoida luid tugevana.

Artemis II missioon oli küll lühike - umbes 10 päeva - , kuid ka selle jooksul treenisid astronaudid iga päev umbes 30 minutit spetsiaalselt välja töötatud seadmel, mis võimaldab treenida nii lihaseid kui ka südame-veresoonkonda.

🌍 Sarnane protsess Maal

Kosmoses viibimise ja lihasmassi kaoga võrreldav protsess leiab aset ka Maal. Näiteks pärast luumurdu või tõsisemat traumat, kui käsi või jalg pannakse kipsi ning teatud lihasgruppe paranemisfaasis kasutada ei saa, hakkab lihasmass kiiresti vähenema. Juba paari nädalaga võib lihasjõud nendes piirkondades märgatavalt langeda. Sageli mõjutab see ka lähedalasuvaid liigeseid ja lihaseid, sest inimene hakkab vigastatud piirkonda alateadlikult kaitsma ja seda vähem liigutama.

Näiteks küünarvarre küünarluu murru korral hoiavad inimesed sageli kätt keha lähedal ega julge kätt ka õlast liigutada. Selle tulemusena võib väheneda õlavöötme lihaste jõud ning halveneda õlaliigese liikuvus.

👉Pärast traumat või kipslahase kasutamist on väga oluline varajane füsioteraapia.

Õiged harjutused ja füsioterapeudi juhendamine aitavad:
✔ kiirendada taastumist
✔ säilitada lihasjõudu
✔ parandada liikuvust
✔ ennetada lisaprobleeme

Olgu inimene kosmoses või Maal – keha vajab liikumist ja hoolt. 💙

Kirjatöö autor on meie füsioterapeut Liis Süda.

18/05/2026

Meie juures märtsikuus tööd alustanud psühholoog Terje Liblik jagab mõtteid ärevuse teemal. 💙

Ärevus võib tunduda hirmutav, kuid tegelikult on see keha loomulik reaktsioon stressile ja ohule. Räägime lähemalt, mis ärevus on ning kuidas sellega toime tulla.
Ärevus - mis see täpsemalt on? 🧠

Kuigi ärevus võib tunduda, et on midagi hirmsat, ohtlikku ja kohest sekkumist vajavat😨, on ärevus normaalne stressireaktsioon ohtlikele ja/või uudsetele olukordadele (ka kujuteldavale)(1,2). Ärevus aitab meil nende olukordadega toime tulla, suurem eesmärk on aidata inimesel ellu jääda ning mitte välja surra(1,2).

Mis toimub meie kehas?
Ärevuse eest „vastutab“ meie ajus selline struktuur nagu mandelkeha (amygdala). Selle eesmärk on monitoorida, kontrollida olukordi ja situatsioone, tuvastada uus ja ootamatu ning ohu ilmnemisel lüüa häirekella. 🚨

Häirekellale reageerib keha võitle-või-põgene (fight-or-flight) reaktsiooniga – lihased lähevad pingesse, võime hakata kiiremini ja pinnapealsemalt hingama, süda võib hakata kiiremini lööma, vererõhk tõusma…(2,3). Selle eesmärgiks on hapniku kiire transport vajalike organiteni, juhuks kui peamegi võitlusse asuma või jooksu pistma(1)🏃‍♂️. Alternatiivina võib inimene olukorras, kus ta tunneb, et ta ei saa midagi teha, hoopiski tarduda (freeze)❄️ või muutuda närviliseks(2)😬. Kui aga aju on infot rohkem töödelda jõudnud ning siiski leidnud, et ohtu ei ole, saabub rahunemine.

Arusaadavalt ei saabu ärevuse ja stressi korral rahunemine alati kiiresti - me võime jääda kinni muremõttesse, planeerida ja jääda end ette valmistama keeruliseks ning hirmu tekitavaks olukorraks. Ettevalmistuse varjus püüavad inimesed sageli oma muremõtteid normaliseerida, kuid paradoksaalselt võivad hirmutunne ja ärevus hoopis kasvada. 📈

Kuidas sellises olukorras ärevusega toime tulla?

Mõte ≠ tegelikkus 💭

Üks asi, mida saame äreval momendil teha, on muremõtete märkamine ning teadvustamine(3). Näiteks: „Okei, see oli küll üks kummaline mõte. See oli hirmutav ning minu keha reageeris sellele. Aga see oli üks juhuslik mõte, mitte tegelikkus, ma ei pea kartma ja ma võin sellel mõttel minna lasta“. Mõte ei ole tegelikkus. ⚠️

Hingamisharjutus

Kui kehalised reaktsioonid on tugevad (nt kõrge pulss, kiire hingamine), võib proovida ka hingamisharjutusi, mis aitavad närvisüsteemil rahuneda(3). Hingamisharjutusi on erinevaid - toome siin välja neist ühe:

4-7-8 hingamine, kus
4 sekundi jooksul hingad nina kaudu sisse,
7 sekundit hoiad hinge kinni ning
8 sekundi jooksul hingad suu kaudu välja.
Proovi seda teha vähemalt kolm korda järjest. 🔄

Millal võib normaalne ärevus olla murekohaks ning millega tegeleda täpsemalt?

Mõnikord kogeb inimene ärevust väga tugevalt, ärevus püsib pikka aega ning võib hakata segama ka igapäevaelu (näiteks võtavad muremõtted aega ööune arvelt ja/või ärevuse tõttu tunneb inimene vajadust vältida ebamugavaid olukordi, samuti võib olla keeruline keskenduda). Sellisel juhul tasub ärevusest rääkida perearsti või mõne vaimse tervise spetsialistiga. 👩‍⚕️

Hoia end ja märka lähedast 💙

Kui vajad abi, oleme olemas. Koos jõuab kaugemale! 🤝
Kasutatud allikad 📚

1 Kalat, J. W. (2019). Biological psychology (13th ed). Cengage Learning Inc.
2 Smith, K. (2022). Ärevuse nähtamatud ahelad (Ugur, K. Tõlk). Väike Vanker OÜ. (Originaal väljastatud 2019).
3 Peaasi .ee (2019). Ärevuse töövihik.

11/05/2026

Tule meile tegevusjuhendajaks! 🌿

Kas tunned rõõmu, kui saad teisi toetada ja aidata?
Oled hooliv, tähelepanelik ja tahad teha tööd, mis päriselt loeb? 💫

Ootame sind oma meeskonda tegevusjuhendajaks! 💚

✨ Meie juures saad:
💚 töötada inimeste heaks südamega,
💚 õppida ja areneda – vajalik väljaõpe tagatakse,
💚 valida endale sobiva töökoormuse,
💚 kuuluda hoolivasse ja toetavasse tiimi.

👩‍🎓 Ootame sinult:
– tegevusjuhendaja väljaõpet,
– varasemat kogemust inimestega töötamisel,
– empaatiat, kannatlikkust ja avatud meelt.

📍 Asukoht: Tartu
📅 Tööle asumine: esimesel võimalusel
💌 Kandideerimiseks: saada oma CV ja motivatsioonikiri e-postile [email protected]
📞 Lisainfo: 522 4005

Tule tee tööd, mis muudab iga päeva veidi paremaks – nii teiste kui sinu enda jaoks. 🌞

10/05/2026

Soovime kõikidele emadele head emadepäeva!

06/05/2026

Täna, 6. mail, on Ülemaailmne tervisliku toitumise päev 🌿🌍 (International No Diet Day), mida tähistatakse juba alates 1992. aastast.

Kuigi otsetõlge viitab justkui dieetidele, juhib see päev tegelikult tähelepanu hoopis sellele, et dieedid viivad sageli söömiskäitumises äärmustesse ⚖️.

Tervisliku toitumise ja dieedipidamise vahele ei saa panna võrdusmärki.
Tervislik toitumine tähendab tervislikku ja lugupidavat suhet oma keha ja toiduga 🥗💛.

✨ Mõtle täna korraks oma toitumisele – kas see toetab Sinu keha ja meelt?
Kui tunned, et vajad tuge või selgust, on meie toitumisnõustaja Sulle hea meelega abiks. Koos jõuab kaugemale!

Täna, 6. mail, tähistatakse Ülemaailmset tervisliku toitumise päeva.
Sõnaga „tervislik toitumine“ seostub sageli rohkete juurikate 🥕🥦ja puuviljade 🍎söömine ning suhkrurikkaste toitude ning friikartulite või burgerite 🍬🍟🍔vältimine.
Tegelikult tähendab tervislik toitumine aga tasakaalustatud, mõõdukat ja mitmekesist toitumist, millele tähelepanu juhtimine ongi tänase tähtpäeva eesmärgiks.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) brošüüri „Lihtsad soovitused tervislikuks toitumiseks“ andmetel: „Ükski toit ei ole kasulik või kahjulik, tervislik või ebatervislik, kõik sõltub kogusest ja sagedusest. Oluline on kogu toitumine ja eluviis tervikuna.“ TAI soovitusi tervisliku toitumise kohta saab lugeda siit:https://toitumine.ee/wp-content/uploads/2022/05/TAI_lihtsad_soovitused_toitumiseks_2022.pdf
📌 Mõtle täna oma toidulauale – kas see toetab Sinu keha ja meelt? Kui vajad abi, on meil tore toitumisnõustaja, kes aitab Sul oma toitumisharjumused üle vaadata ja olla toeks parema füüsilise ning vaimse heaolu saavutamisel.