16/09/2026
ATH – mis see on ja mida need kolm tähte tegelikult tähendavad? 🧠
Viimasel ajal räägitakse ATH-st üha rohkem. Mõtlesime oma tiimiga, et toome sellest olulisest teemast väikese ülevaate ka siia. 😊
ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire (inglise keeles ADHD – attention-deficit/hyperactivity disorder). Tegemist on psüühikahäirega, mis võib väljenduda näiteks (WHO, 2022):
👀 langenud tähelepanu ja keskendumisvõimes. Seda eriti pingutust nõudvate või vähehuvitavate tegevuste puhul. Näiteks võib lapsel olla keeruline koolitunnis tähelepanu hoida, ühele tegevusele keskenduda või vajalikke asju meeles pidada;
⚡hüperaktiivsuses. Näiteks sisemise või motoorse rahutusena ka olukordades, kus on vaja paigal püsida;
💭impulsiivsuses. Soov tegutseda võib viia selleni, et tegutsetakse tihti enne riskide, ohtude või tagajärgede läbimõtlemist. Samuti väljendub see näiteks teistele vahele rääkimises või keerukuses enda järjekorda oodata.
Kas ATH väljendub kõigil ühtemoodi?🔄
Kuigi häirele on iseloomulikud kindlad sümptomid, mängib nende väljendumisel rolli ka individuaalsus (Faraone jt, 2024). See tähendab, et mõne inimese puhul võivad olla enam võimendunud ühed sümptomid, näiteks keskendumisraskused, ning teise inimese puhul teised, näiteks hüperaktiivsus või impulsiivsus.
Sümptomid võivad väljenduda erinevalt ka erinevates situatsioonides ning eri vanuses inimestel. Täiskasvanutel võivad olla välja arenenud toimetulekumehhanismid ja paremad enesekontrollioskused, mis aitavad näiteks hüperaktiivsusest tuleneva motoorse rahutusega paremini toime tulla (Adler, 2004).
Samas võivad täiskasvanutel olla tugevamini väljendunud keskendumisraskused - näiteks võib tööl ühe tegelikult lihtsa, kuid ebahuvitava ülesande teostamine võtta märksa rohkem aega, kui võiks oodata (Adler, 2004).
Teisalt võib meeldiva tegevuse juures ATH-ga inimene kogeda, et keskendumisprobleeme ei esine ning tegevuses olles möödub aeg kiiresti (WHO, 2022).
Miks ATH tekib? 🧬
ATH puhul on tegemist neurobioloogilise arenguhäirega, mis kujuneb geenide ja keskkonna koostoimel, kusjuures pärilikkusel on selle kujunemisel suur roll (Faraone, Larsson, 2019; Grimm, Kranz, Reif, 2020, Farmani, jt., 2024; Prasad, Kumminimana, 2025).
Millal või kuidas teada, kas tegemist võib olla aktiivsus- ja tähelepanu häirega?
WHO (2022) kohaselt peavad sümptomid olema avaldunud vähemalt kuue kuu jooksul ja seda erinevates eluvaldkondades, seejuures sümptomid on tihti avaldunud juba lapseeas. Ja nagu teistegi häirete puhul - need häirivad inimese igapäevaeluga toimetulekut (WHO, 2022).
Millal võiks pöörduda spetsialisti poole? 🩺
Kui Sa tunned, et kirjeldatud raskused mõjutavad Sinu toimetulekut tööl, koolis, sotsiaalsetes situatsioonides või kui oled märganud, et Sinu lapsel on koolis äärmiselt keeruline hakkama saada, tasub pöörduda perearsti poole. Vajadusel suunatakse edasi psühhiaatri ja/või kliinilise psühholoogi vastuvõtule, kus saab teha vajalikud uuringud ja hindamised, misjärel leitakse häire olemasolul ka sobivaim raviplaan.
Mis võib igapäevaselt toetada?
Kui Sul on ATH juba diagnoositud, oled alles ootamas spetsialistiga kohtumist või koged eelpool kirjeldatud raskusi, võib Sind igapäevatoimetustel toetada näiteks:
📝tegevuste planeerimine ja organiseerimine. Tegemist vajavate tegevuste üleskirjutamine aitab neid meeles hoida ning võimaldab olulisemad ülesanded esile tõsta/märgistada;
✅ülesannete jagamine väiksemateks osadeks või etappideks. See muudab suuremad tegevused kergemini hallatavaks ning võib lihtsustada ka ebameeldivate või vähehuvitavate tegevustega alustamist.
Täpsemaid juhiseid ning just Sulle sobivaid toetusviise aitab leida spetsialist, kelle poole oled pöördunud.
Mõnikord algab parem toimetulek lihtsalt sellest, et oskame oma raskustele nime anda ja neid paremini mõista. Mida teadlikumad oleme ATH erinevatest väljendumisviisidest, seda lihtsam on leida sobivamaid võtteid ja tuge, mis aitavad igapäevaelus paremini hakkama saada. 💙
Teksti koostas:
Terje Liblik, psühholoog
Kasutatud allikad leiad kommentaaridest👇
