Balti Uuringute Instituut

09/10/2026

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kirjutab ERR-i arvamusloos, miks Eesti 🇪🇪 kodakondsuse omandamine ei ole pelgalt „kui tahab, siis teeb“ ja „kui ei tee, järelikult ei taha“ küsimus.

Uuringud näitavad, et paljudel eri keele ja kultuuritaustaga Eesti püsielanikel ja määratletama kodakondsusega elanikel on soov Eesti kodakondsus omandada. See teekond võib tähendada 📖 aastaid keeleõpet, eksamiteks valmistumist, asjaajamist ja ootamist, sellega võivad kaasneda ka märkimisväärsed kulud ning vähemal määral võib teekonnal saada takistuseks ka teadlikkus, kuidas kodakondsuse taotlemise protsess käib.

2025. aastal avaldasime ✍ määratlemata kodakondsusega elanike uuringu, millest nähtus, et osade selle sihtrühma elanike jaoks ei ole peamine takistus mitte teadmiste või info puudumine, vaid püsiv tunne, et riik ei pea neid omaks või on neid kohelnud või kohtleb ebaõiglaselt. Sama uuringu järgi usaldab valitsust vaid 24% ja presidenti 39% elanikest. Sellises olukorras ei pruugigi tavaline kodakondsuse taotlemise infokampaania soovitud tulemust anda, sest inimene ei vaidlusta üksnes talle pakutavat infot, vaid kogu oma Eestiga suhestumise alustalasid.

Seega vajab sihtrühm ennekõike tegevusi, kus teavitamine on ühendatud usalduse taastamisega ↗. Kommunikatsioon peab olema praktiline, mitte-stigmatiseeriv ja usaldust hoidev – iseäranis nende puhul, kellel on varasem kogemus kodakondsuse taotlemise protsessi katkestamisega, vähene usaldus või negatiivne kogemus kodakondsuseks vajaliku keeleõppega.

Praegu on käimas 2026. aasta Eesti ühiskonna lõimumismonitooring, mille tulemused annavad meile kevadel uue ja ajakohase sissevaate sellesse, kuidas inimesed suhtuvad Eesti kodakondsuse omandamisse ning millised tegurid mõjutavad nende valmisolekut Eesti kodanikuks saada.

Dmitri artiklit loe aga siit 👇.

Kodakondsuse tähendus on inimeste jaoks väga isiklik. Mõne jaoks on oluline, et kogu perel oleks sama kodakondsus, teise jaoks võimalus aktiivsemalt Eesti ühiskonna- ja poliitilises elus osaleda, kirjutab Dmitri Moskovtsev.

09/10/2026

Hea tunne on võtta kokku Tammsaare tee toidusalu hooaeg 🌿.

Oleme rõõmsad, et saime hooaja jooksul jagada toidusalu aluspõhimõtteid ja peenarde rajamisega seotud teadmisi ja oskusi enam kui paarisajale inimesele 🫶, sh töökollektiiv, noortevahetusgrupp, kooliõpilased ja lasteaialapsed. Koos osaleti koolitustel, kogukondlikel talgupäevadel rajati ja hooldati peenraid, ehitati lindudele 🐦 pesakaste, käidi taimeretkedel ja osaleti ühiskokkamistel – kõike selleks, et toetada toidusalude levikut ja inspireerida ja julgustada inimesi permakultuuri põhimõtteid kasutama.

Kui rajatud toidusalu noored peenrad 🌱 näevad praegu veel üsna paljad välja, siis puude, põõsaste ja taimede sirgudes kasvab ka nende lopsakus ning saak 🍎, mida ümberkaudsete majade elanikud nautida saavad. Mida suuremaks kasvavad taimed, seda lopsakamaks muutub ka toidusalu – seda protsessi tasub oma silmaga jälgida!

Õuehooaja lõpetasime taimede istutamise ja peenarde hooldamisega 👩🏻‍🌾, peenarde ääristamiseks ja lastele turnimiseks sättisime oma kohale ka palke, tegime püstijalajoogat 🧘‍♀️ ning korjasime toidusalu ümbrusest söödavaid taimi, mis leidsid kohe ka tee ühiskokkamisele ja osalejate kõhtu.

Kõige olulisem on aga see, et Tammsaare tee 79b sisehoovi rajatud toidusalus on tekkinud mõnus kogukond 👫. Loodame, et uuel hooajal puhuvad uued kandvad tuuled ning jätkame kevadel sealt, kuhu hooaja lõppedes jõudsime. Seni võivad aga kõik peenardesse söödavaid taimi juurde istutada ja mahalangenud puulehti 🍂 peenardele multšiks panna. Kui Sul on soov või idee seal mõni sündmus korraldada, siis võtame meiega julgelt ühendust ja aitame selle sul ellu viia 💡.

Toidusalu rajatakse EIT Foodi rahastatud projekti „FOOD FOREST“ raames. Projekti viivad Eestis ellu Mustamäe linnaosa valitsus, Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences ja Balti Uuringute Instituut.

08/10/2026

Septembri lõpus oli meil põhjust 🇮🇹 Itaalia päikest nautida, kui linnade kliimakohanemise võimekuse parandamisele suunatud projekt „ClimaGen“ tõi Torinosse kokku projektipartnerid üheksast 🇪🇺 Euroopa linnast. Teiste kogemustest õppida on alati põnev – loodame, et ka Eesti kooskonna jagatud kogemused Tartu Annelinna pilootalalt ning tegevused teel kliimakindlama ja loodusrikkama linnaosa suunas inspireerisid teisi sama palju kui nende tehtu meid 🚀.

Väga silmiavav oli külaskäik Torino Urban Lab’i, mis tegeleb linnaplaneerimise, arhitektuuri ja linnaruumi arenguga 🏘 ning toob linna arenguteemad inimestele lähemale. Saime aimu, kuidas nemad linnaruumi muutusi ja kaasamist mõtestavad, ning võtsime kaasa ka hulga uusi mõtteid. Näiteks tekkis huvi uurida lähemalt projekti „Green Inc“ metoodikaid 🍃 looduspõhiste lahenduste mõjude hindamiseks. Projektist „MAINCODE“ heitsime pilgu kliimakindlamale koolihoovile ning mõtlesime projektipartneritega koos, kuidas muuta just ☀ kuumalainetele avatud koolide õuealasid kliimakindlamaks.

Väga inspireeriv oli ka Torino Mirafiori pilootala ja Casa nel Parco külastus 👣. Sealse piloodi eesmärk on kasutada looduspõhiseid lahendusi, et parandada korraga nii kliimakindlust, elukeskkonda kui ka kogukonna sidusust. Kogukonnamaja ise on selle hea näide. Hoone on nutikalt kavandatud, ühendades energiasäästlikud ⚡ ja looduspõhised lahendused. Maja katusel on Torino esimene murukatus 🌱, mis aitab suvel liigset kuumust leevendada ja talvel soojust hoida. Päikesepaneelid võimaldavad toota kohapeal taastuvenergiat. Sarnaseid kogukonnakeskusi on üle Torino kokku kaheksa.

Aga võib-olla kõige lihtsam ja inimlikum mõte, mille sealt kaasa tõime, puudutas hoopis kogukonna kokkutoomist 👫. Torinos on populaarsed nn Social Dinner’id, kus inimesed tulevad kokku, toovad lauale enda valmistatud road ning arutavad kogukonnale olulistel teemadel, tähistavad või lihtsalt veedavad koos aega. Miks mitte katsetada midagi sarnast ka näiteks Annelinnas 💡!

Mirafioris Orti Generali külastades kuulasime kohaliku kogukonna kogemusi sellest, kuidas nad on 🌊 jõeäärse piirkonna kohta lugusid kogunud ja püüavad koos mõtestada selle tulevikku – kuulates nii loodust kui ka inimesi. Just selline lähenemine näitab hästi, et kliimakindlam linn ei sünni ainult füüsilistest muutustest, vaid ka sellest, kuidas inimesed oma elukeskkonda tajuvad ja sellesse panustavad.

Ja kui juba Itaalias, siis loomulikult ka pasta 🍝! Oli hämmastav näha, millise pühendumusega kohalikud naised pastat voolisid ja kui palju aega ning oskusi selleks tegelikult kulub. Kõrvalt vaadates tundus kõik imelihtne – kui ise käed külge panime, selgus kiiresti, et päris nii lihtne see ei ole. Nii et au ja kiitus kohalikele, kes neid traditsioone ikka veel au sees hoiavad!

Oli sisukas ja vaimselt rikkalik käik. Aitäh, „ClimaGen“, ja aitäh Torino, meid nii soojalt vastu võtmast 🙏!

Kommentaaridest leiad viite eestikeelsele veebilehele, kus saad vaadata, kuidas alates 2025. aastast koos Tartu linna, TalTechi ja kohalike elanikega kujundame Annelinna rohelisemaks ja kliimakindlamaks👇🏼.

📸 Merit Tatar ja projekt „ClimaGen“

07/10/2026

Meil on praegu ääretult rikkalik aeg ❤️ – seda just praktikantidele mõeldes. Pole kuigi sage, et kontoris on korraga kolm praktikanti, kes saavad mõttekoja tööle pilgu heita ja selle tegemistest osa saada otse sündmuste keskel.

Eriti suur rõõm on, et lisaks Eesti praktikantidele leiavad meie juurde üha enam tee ✈ ka välismaalt pärit praktikandid, kes tunnevad lisaks erialasele arengule huvi ka Eesti ja Balti riikide ühiskonnas toimuva vastu laiemalt.

Praegu teevad meie juures praktikat 🇸🇪 rootslane Klas Karlsson, kellel on Lundi ülikoolist bakalaureusekraad rahu- ja konfliktiuuringutes ning kes on seal õppinud ka politoloogiat; 🇪🇪 eestlane Merili Jürgenson, kes õpib Tartu ülikoolis infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu erialal; ning 🇩🇪 sakslane Melvin Drebelhof, kes lõpetab politoloogia magistriõpinguid Bambergi ülikoolis ning uurib peamiselt poliitilisi hoiakuid ja valimiskäitumist.

Küsisime neilt kolm küsimust, millele palusime vastata oma emakeeles 😉.

1⃣ Miks tulid praktikale just Balti Uuringute Instituuti ?

🇸🇪 Klas: Eftersom mina tidigare studier har haft ett fokus på Östeuropa och Baltikum så sökte jag mig mot praktikplatser i området. Det som stod ut med IBS är deras breda kunskapsområde och status i regionen. Valet att söka mig till IBS motiverades av ett starkt intresse för Baltikums historiska kontext och den strategiska betydelsen regionen har för hela den europeiska säkerheten.
🇪🇪 Merili: Valisin Balti Uuringute Instituudi oma praktikakohaks, kuna siin on võimalus tegeleda väga erinevate valdkondadega ja proovida kätt mitmesuguste ülesannete juures.
🇩🇪 Melvin: Das Baltikum und vor allem Estland interessieren mich politisch und gesellschaftlich schon lange. Am IBS wollte ich sehen, wie angewandte Politikforschung zu Migration und Integration in der Praxis funktioniert, und zwar direkt vor Ort.

2⃣ Kui saaksid valida ühe IBSiga seotud teema, mida edasi uurida, siis mis see oleks ja miks?

🇸🇪 Klas: Området jag tycker är mest intressant är “Human security and Resilience”. I ett land med en påtaglig och aggressiv granne i öst är säkerhetsläget samt kris- och krigsförberedelser högst aktuella. För närvarande är jag en del i ett projekt som kartlägger attityder i Estland gentemot den egna staten, Ryssland och mellan olika grupper i landet. Projekt med fokus på både lokala och regionala perspektiv är något som jag vill fortsätta arbeta med.
🇪🇪 Merili: Mina valiksin inimkeskse julgeoleku ja säilenõtkuse suuna teemad, kuna julgeolek on meie jaoks praeguses maailmas väga oluline ning säilenõtkus aitab ühiskonnal kriiside ja muutustega toime tulla.
🇩🇪 Melvin: Migration und Integration, konkret die Situation der Menschen mit unbestimmter Staatsangehörigkeit. Estland ist hier ein besonderer Fall in Europa. Mich interessiert vor allem, warum sich viele die estnische Staatsbürgerschaft wünschen, den Schritt zur Einbürgerung aber trotzdem nicht gehen.

3⃣ Kui peaksid oma praktika jooksul õpitut või tehtut kokku võtma, kasutades vaid kümmet sõna, siis mis need oleksid?

🇸🇪 Klas: Värdet av samarbete mellan kunskapsområden, utmaningar i Baltikum, goda lunchställen.
🇪🇪 Merili: Olen katsetanud, õppinud, proovinud, üllatunud, avastanud, eksinud, kohanenud, arenenud, naernud.
🇩🇪 Melvin: Von Bamberg nach Tartu, von Umfragedaten zum Paper. Sehr lehrreich!

Head Klas, Merili ja Melvin, meil on hea meel olla osa teie teekonnast! 🚀

06/10/2026

5. oktoobril tähistati maailma elupaikade päeva. ÜRO tänavune fookus oli „Adequate Housing for All“ ehk piisav ja sobiv eluase kõigile 🏠. Meie kliima, targa linna ja kestliku arengu suunal on käimas mitu projekti, kus otsime lahendusi sellele, kuidas muuta paremaks mitte ainult meie kodud, vaid ka neid ümbritsev elukeskkond – olgu selleks rohealad 🍃, turvalised liikumisvõimalused või kliimamuutustega arvestavad lahendused.

Näiteks projekti „oPEN Lab“ raames uurisime Annelinna 6–9-korruseliste majade pilootala elanike ootusi oma kodule ja elukeskkonnale. 507 vastanust ligi 60% soovis või pigem soovis oma maja terviklikku renoveerimist 🏘. Samuti pidas 60% vastanutest oluliseks maja ümbruse korrastamist.

See näitab, et kodu ja seda ümbritsev ruum moodustavad terviku 🔃. Sellesse muutusesse panustame ka mitme teise projektiga. Näiteks EIT Foodi rahastatud „Toidusalu“ („FOOD FOREST“) projektis toome linnaruumi kokku toidukasvatuse 🍓, elurikkuse ja kogukonnategevused. „ClimaGenis“ uurime, kuidas inimesed tajuvad kliimamuutuste 🌞 mõju oma kodukohas ja milliseid muutusi nad oma elukeskkonnas soovivad. Retime EU project arendame lahendusi, mis aitavad linnadel kliimamuutustega 🌪paremini toime tulla. Ka kestlikul liikumisel on hea elukeskkonna kujundamisel oluline roll – projektis „SUMPs for BSR“ tegeleme sellega, kuidas muuta linnade liikumiskeskkonda kestlikumaks 🚴‍♀️ ja inimestele mugavamaks.

Hea elupaik on roheline, ligipääsetav, turvaline, energiatõhus ja kliimakindel elukeskkond, mille kujundamisel on oluline roll meil kõigil 🍂.

05/10/2026

Kuidas kavandada majandusarengu strateegiat olukorras, kus üleilmne 🌍 kliimapoliitika ning geopoliitiline ja energiamaastik võivad juba mõne aasta pärast välja näha hoopis teistsugused?

EUKI - European Climate Initiative rahastatud uuringus uurisid kolleegid Marek Tiits, Tarmo Kalvet ja Johanna Maarja Tiik majandusarengu võimalusi, mida Euroopa 🍃 rohepööre Eestile pakub. Analüüsiti kaubandusmustreid, tehnoloogilist võimekust ja impordisõltuvust rohetehnoloogiate valdkonnas.

Koostöös Eesti valdkonnaekspertidega analüüsiti nelja võimalikku tulevikustsenaariumi🚀, mida kujundavad kaks määravat ebakindlustegurit: rahvusvahelise poliitika koordineerimise tase ja energiasüsteemi šokkide ulatus. Vaadeldi, kuidas võivad nende tegurite erinevate kombinatsioonide korral areneda Eesti 🇪🇪 ekspordipõhise rohelise kasvu võimalused. Kõigi stsenaariumide puhul jätkub Euroopa rohepööre, kuid selle tempo, geograafia ja tööstusloogika võivad märkimisväärselt erineda.

Kõiki stsenaariume läbib üks sõnum: 💡 Eesti peaks keskenduma vähem mastaabi- või hinnakonkurentsile ning rohkem strateegilise asendamatuse loomisele – spetsialiseeritud võimekustele, mida on Euroopa elektrifitseerimise väärtusahelates keeruline asendada.

Kommentaaridest leiad viite uuringule „Ekspordipõhise rohekasvu stsenaariumid Eestis. Andmepõhised strateegiad rohekasvu edendamiseks Ida-Euroopas“, et tulemustega lähemalt tutvuda 👇.

01/10/2026

Oktoober 🍂 on vaimse tervise kuu. Meil on mõttekojas välja kujunenud mitu töökorralduslikku tegevust, mis toetavad kooskonna vaimset heaolu. Sellest hoolimata peame aeg-ajalt endale otsa vaatama ja küsima: kuidas meil päriselt läheb? Kas meie töökoormus on mõistlik? Kas jõuame suhelda kõigiga, kellega vaja? Kas meil jääb aega meelistegevusteks? Kas sööme ja magame 😴 piisavalt?

Kõigil, kes töötavad projektide ja tähtaegade ⏰ maailmas, võib ette tulla pingelisemaid perioode, mil vaimse tervise vitamiinid (suhtlus, magamine, söömine, liikumine, enesetunne) kipuvad tagaplaanile jääma – just siis, kui paus, toetav suhtlus ja taastumine oleksid kõige vajalikumad.

Seetõttu võtame oktoobris oma kooskonna vaimse tervise 👀 luubi alla. Lisaks väiksematele, kuid olulistele tegevustele oleme kavandanud neli fookusnädalat, mis aitavad rutiini murda ja uusi häid harjumusi kujundada: positiivsete kogemuste nädal, enesehoiu ja taastumise nädal, kontorispordi 🏃‍♀️ nädal ning nutivaba nädal 📵.

Illustreeritud piltidelt leiad neli näidet meie kooskonna vaimset tervist toetavatest sammastest, mis on töökorralduses aastate jooksul välja kujunenud ning aitavad meil igapäevase töötempo keskel end hoida 💕.

Kommentaarides jagame ka viiteid, kust leiad inspiratsiooni vaimse tervise kuu tegevusteks nii organisatsioonis kui ka isekeskis.

30/09/2026

Lõimumisest räägitakse sageli numbrite, programmide ja poliitika keeles, kuid selle taga on alati inimeste päris kogemused. Vikerraadio saates 🎧 „Teise mätta otsast“ tõi Marii Kangur ühe laua taha kaks vaadet lõimumisele: rändeuurija ja lõimuja isikliku kogemuse.

Hea kolleeg, rändeekspert Nastja Pertsjonok arutles lõimumise teemadel läbi arvukate uuringute, mis me Balti Uuringute Instituudis aastakümnete jooksul teinud oleme ning teiselt poolt jagas oma elukogemust Türgist 🇹🇷 Eestisse kolinud matemaatikaõpetaja Celal Yildirim.

Sisukat saadet kuula järele 🎙 https://vikerraadio.err.ee/1610137361/teise-matta-otsast-randeekspert-nastja-pertsjonok-ja-pagulastaustaga-celal-yildirim

📸 Nastja Pertsjonok / erakogu; Celal Yildirim Autor/allikas: Iris Tähema/ERR. Ühisel pildil läbi fototöötluse.

29/09/2026

Selle nädala reedel, 2. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist vägivallavastast ✋ päeva, mis paneb meile kõigile südamele, et vägivalla ennetamine algab selle äratundmisest.

Projekti „Eestis elavate rändetaustaga naiste kogemused lähisuhtevägivallaga hakkama saamises“ raames oleme suhelnud enam kui saja rändetaustaga 👭 naisega. Vägivalla mõistmise ja kogemise teemalistes vestlustes joonistus välja selge muster: vägivald ei pruugi alati vägivallana tunduda. Aastaid kestnud solvanguid, majanduslikku kontrolli ja ettekirjutusi peeti näiteks keerulise abielu, partneri terviseprobleemide või teise riiki ✈ kolimisega kaasneva pinge osaks.

Vägivalla äratundmine on aga aidanud naistel kogetut mõtestada ja abi otsida 🔎. Ent kust leida abi? Meie uuringust selgus, et üheksa rändetaustaga naist kümnest ei teadnud 🤷‍♀️, kuhu vägivalla korral pöörduda. Tugiteenustest teati vähe juba enne abi vajamist, kuid ka abi otsides jäid võimalused ja abini jõudmise protsess naiste jaoks sageli segaseks. Paljud teadsid vaid politsei 🚨 olemasolust. Enamikul oli vähe teadmisi Eestis tegutsevatest naiste tugikeskustest ja nende pakutavast abist ning peaaegu keegi ei teadnud, et Eestis on olemas eraldi Ohvriabiteenus.

See näitab, kui oluline on luua rändetaustaga naistele terviklik ja arusaadav teekond 🗾 abini ning seda võimalikult laialt tutvustada. Oma roll on siin ka spetsialistidel, kellega naised kõige sagedamini kokku puutuvad – näiteks perearstidel 👩‍⚕️, ämmaemandatel, sotsiaaltöötajatel ning rände- ja kohanemisvaldkonna töötajatel. Just nemad saavad aidata vägivallamärke märgata, jagada vajalikku infot ja suunata naisi abi juurde.

Üheskoos saame aidata kaasa sellele, et ükski naine ei jääks vägivalla korral teadmatusest või sobiva toe puudumise tõttu üksi. Koostöös International House Tartu / Tartu Rahvusvaheline Majaga soovime suurendada ⤴ rändetaustaga naiste teadlikkust oma õigustest ja abivõimalustest ning aidata naistega töötavatel asutustel ja organisatsioonidel nende vajadusi paremini mõista. Selleks oleme kaardistanud naiste kogemusi ja abi leidmisel ette tulevaid takistusi ning nendega koos 🗣 arutanud, kuidas muuta vajalik tugi paremini kättesaadavaks. Peagi viime Eesti eri piirkondades läbi ka töötubasid, kus jagame naistele üksikasjalikku infot abivõimaluste kohta. Sellest kõigest juba õige pea!

𝑃𝑟𝑜𝑗𝑒𝑘𝑡𝑖 „𝐸𝑒𝑠𝑡𝑖𝑠 𝑒𝑙𝑎𝑣𝑎𝑡𝑒 𝑟𝑎̈𝑛𝑑𝑒𝑡𝑎𝑢𝑠𝑡𝑎𝑔𝑎 𝑛𝑎𝑖𝑠𝑡𝑒 𝑘𝑜𝑔𝑒𝑚𝑢𝑠𝑒𝑑 𝑙𝑎̈ℎ𝑖𝑠𝑢ℎ𝑡𝑒𝑣𝑎̈𝑔𝑖𝑣𝑎𝑙𝑙𝑎𝑔𝑎 ℎ𝑎𝑘𝑘𝑎𝑚𝑎 𝑠𝑎𝑎𝑚𝑖𝑠𝑒𝑠“ 𝑟𝑎ℎ𝑎𝑠𝑡𝑎𝑏 𝐸𝑢𝑟𝑜𝑜𝑝𝑎 𝐿𝑖𝑖𝑡. 𝑆𝑖𝑖𝑠𝑘𝑖 𝑜𝑛 𝑒𝑠𝑖𝑡𝑎𝑡𝑢𝑑 𝑠𝑒𝑖𝑠𝑢𝑘𝑜ℎ𝑎𝑑 𝑗𝑎 𝑎𝑟𝑣𝑎𝑚𝑢𝑠𝑒𝑑 𝑎𝑖𝑛𝑢𝑙𝑡 𝑎𝑢𝑡𝑜𝑟𝑖𝑡𝑒 𝑜𝑚𝑎𝑑 𝑒𝑔𝑎 𝑝𝑟𝑢𝑢𝑔𝑖 𝑘𝑎𝑗𝑎𝑠𝑡𝑎𝑑𝑎 𝐸𝑢𝑟𝑜𝑜𝑝𝑎 𝐿𝑖𝑖𝑑𝑢 𝑣𝑜̃𝑖 𝐸𝑢𝑟𝑜𝑜𝑝𝑎 𝐾𝑜𝑚𝑖𝑠𝑗𝑜𝑛𝑖 𝑠𝑒𝑖𝑠𝑢𝑘𝑜ℎ𝑡𝑖. 𝐸𝑢𝑟𝑜𝑜𝑝𝑎 𝐿𝑖𝑖𝑡 𝑒𝑔𝑎 𝐸𝑢𝑟𝑜𝑜𝑝𝑎 𝐾𝑜𝑚𝑖𝑠𝑗𝑜𝑛 𝑛𝑒𝑛𝑑𝑒 𝑒𝑒𝑠𝑡 𝑒𝑖 𝑣𝑎𝑠𝑡𝑢𝑡𝑎.

28/09/2026

✍ 𝐔𝐮𝐭 𝐛𝐥𝐨𝐠𝐢𝐬: „𝐔𝐮𝐬 𝐫𝐢𝐢𝐤, 𝐮𝐮𝐬 𝐭𝐨̈𝐨̈𝐭𝐮𝐫𝐠. 𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐭𝐨𝐞𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐫𝐚̈𝐧𝐝𝐞𝐭𝐚𝐮𝐬𝐭𝐚𝐠𝐚 𝐧𝐚𝐢𝐬𝐭𝐞 𝐣𝐨̃𝐮𝐝𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐭𝐨̈𝐨̈𝐭𝐮𝐫𝐮𝐥𝐞?“

Uude riiki kolimine tähendab sageli tööalase teekonna osalist või täielikku uuesti alustamist. Varasem 📚 haridus, töökogemus ja erialased oskused ei kao piiri ületades kuhugi, kuid nende rakendamine uues keskkonnas ei pruugi olla lihtne.

Uues riigis tuleb sageli taastada ka professionaalne enesekindlus, õppida tundma kohaliku tööturu kirjutamata reegleid ning luua uusi kontakte. Seetõttu ei pruugi tööturule jõudmiseks piisata üksnes CV-koolitusest 📝 või keeleõppest. Oluline on mõista, mis konkreetsel inimesel tööturule jõudmist takistab ja milline tugi aitaks tal järgmise sammu teha.

Blogis toome välja viis põhimõtet, mis aitavad rändetaustaga naisi tööturule jõudmisel paremini toetada. Lingi leiad kommentaaridest 👇.

🎨 Ardi Sažko