Edmund Burke'i Selts

05/07/2026

"Meie väeosa jäi „Aktuaalse kaamera“ ja „Reklaamiklubi“ levialast kaugele välja, aga alates 1985. aasta kevadest muutus sõduritele kohustuslik „Vremja“ vaat et sama huvitavaks kui „Kapten Tenkes“. Märtsipleenumil NLKP peasekretäriks valitud Mihhail Gorbatšov tuuritas mööda ilma ringi ja jutlustas avalikustamisest ning perestroika esimesest, teisest ja kolmandast etapist. Ei jäänud kahtlust, et 1982. aastal Brežnevi surmaga alanud interreegnum on lõppenud ning ajalugu käiku vahetanud.

Varsti pärast seda sattusin kasarmu punanurgas ühele Komsomolskaja Pravda artiklile, mille autor väitis, et on olemas nähtus nimega „majandus“ ja et seda on võimalik ka isemajandada. Ma ei olnud varem midagi sellist kuulnud, see oli väga huvitav mõte. Kui ma 1986. aastal kroonust tagasi jõudsin, oli meil juba fosforiidisõda ja öölaulupidu. Segumasinad kaotasid minu jaoks formatsioonivahetuse käigus oma veetluse. Võtsin paberid ehitusteaduskonnast välja, sõin mõned kuud proleleiba ning sain järgmisel sügisel üle noatera sisse TPI majandusteaduskonda."

„Murdeiga paiskab meid, keda rohkem, keda vähem sellest helgest ja umbisikulisest ratsionaalsusest segadusse ja uttu... Iha teeb meist monstrid.“Tõnu Õnnepalu „Ainus armastus“Noorusega meenub mulle esmalt lugu, mida kuulsin oma sõbralt luuletajalt Andres Vanapalt. Lev Tolstoi vuhkis ühe...

03/07/2026

"Paljud tänapäeva noored kogevad alateadlikult pingelist identiteedikriisi, kus igast eakaaslasest on saanud üheaegselt nii konkurent kui ka kripeldav meeldetuletus enda tegematajätmistest. Me elame pidevas võrdluses, kus teiste õnnestumised mõjuvad isikliku läbikukkumisena. Iga päev algab teiste saavutuste foonil ja lõpeb tundega, et meie aeg jookseb liiva.

Ja iroonia on selles, et see kurnatus ei tule liigsest tegutsemisest, vaid liigsest mõtlemisest ja vähesest tegutsemisest. Pidevast udusest süütundest, et peaks kusagile jõudma, aga reaalsuses ei ole õrna aimugi, mis on järgmine samm.

Mis on see ,,Miks?“

Mis on tegutsemise saladus? ,,Lihtsalt tee ära“ on hea ja lühike nõuanne, mis ei aita üldse. Probleem ei peitu teotahte puudumises, seda on küllaga. Probleem on esimese sammu tegemises ebakindluse küüsis, ilma garantiita, et see samm on õige.

Siin tuleb teha mõtteviisi muutus: lõpeta küsimine, kelleks ma tahan saada. Küsi hoopis, mis paneb mind praegu elama? Mitte tuleviku mina – see kes käib iga hommik jooksmas ja peab kümmet ametit korraga – vaid see praegune mina. See, kes istub siin. Praegu."

Kell on kaks öösel. Und ei ole, kuigi peaksid magama.Tuba on pime, telefon on voodi kõrval, keha on väsinud, aga aju töötab ikka meeletul kiirusel edasi.See reis, kuhu plaanisid minna, ettevõtte idee, millest rääkisid möödunud kevadel. See keel, mida tahaksid õppida. See hobi, see raamat...

30/06/2026

"Mingis mõttes on noorus ühiskondlike kategooriate suhtes alati häiriv nähtus, see on abjektsioon – noorus rikub lapseea identiteeti, kuid pole veel täiskasvanueani jõudnud ning paikneb nii kahe seisundi vahel. See on pidev normi lõhkumine, täiesti taltsutamatu ning tekitab ebamugavust just oma määratlematuse tõttu. Noor on pidevalt justkui mitte kuskil, aga ikka ja alati vales kohas. Täiskasvanute umbusk ning moraalitsemine on tihedad reaktsioonid, sest noorus rikub piire ning meenutab ühiskonnale, et identiteedid ei kujune sirgjooneliselt."

Tartu Uue Teatri lavastuse „Hümn“ kleeps mu märkmikul kummitab: „Noorus söövitab“. Mõjuv loosung, aga mida rohkem sellele mõtlen, seda vähem näib see kirjeldavat ainult ühe põlvkonna kogemust. Noorus söövitab kõiki. Noort ennast, ent veel enam söövitab ta enam-mitte-nii-noort,...

29/06/2026

"Noortelt oodatakse palju. Võiks poliitikas häält teha, iivet tõsta, töökohtadesse uut hingamist tuua ja üldse maailmaparandamisega tegeleda. Samal ajal püüab iga noor leida oma õiget teed: milline haridus, milline eriala, milline töökoht, millised prioriteedid? Ja lõpuks on kogu selle virrvarri ja ootuste sees kõige lihtsam iseendale mõelda. Nii aga ei mõtlegi noor tegelikult noorusele. Kogu aeg on selline tunne, et aeg jookseb eest ära ja nii palju rohkem peaks olema juba saavutatud. Noor vist ei saagi olla endaga kunagi rahul. Või kui korraks ollaksegi, tembeldatakse see üsna kiirelt ambitsiooni puudumiseks. Ongi vist mõistlik üldse mitte peatuda, keegi on ikka alati sinust natuke eespool."

Noorus on imelik aeg. Tegelikult ma isegi ei tea, mis on nooruse vanusevahemik. Lux Expressi bussipiletile kehtib noorukihind 26. eluaastani. Mõned soodushinnad lõpevad ära juba peale gümnaasiumit, näiteks hambaravi jaoks olen ma juba ammu täisväärtuslik ja üsna paksu rahakotiga täiskasvan...

27/06/2026

"On aga koht, kus tants päriselt elab – see on tantsuklubi. Kuigi seda ei tunnistata alati autentse pärimusena, on tegemist pigem tõlkeprobleemiga. Selle suhe pärimusse erineb akadeemilisest käsitlusest, kuid ei ole seetõttu vähem lugupidav. Tantsuklubis käivad inimesed, kes päriselt tahavad neid tantse tantsida, ja mis kõige tähtsam – nautida. Kõige ausam viis, kuidas ühe tantsu vastu viisakust näidata, ei ole selle filigraanne äraõppimine: see on tantsumõnu tundmine läbi liikumise."

Meil on tekkinud kollektiivne ettekujutus, et pärimus ei ole noorte inimeste maastik. Sõna „pärimus“ manab ette pildi muuseumiarhiividest, rahvarõivastest ja pikkadest loengutest – pärimus on see, mis on ära olnud. Vähemalt mõni arvab nii: noored ei taha ega peagi pärimusega tegelema....

26/06/2026

"Murekoht ei piirdu üksikute vastustega, vaid puudutab mõtlemisvõimet ennast. MIT-i uuringus mõõdeti elektroentsefalograafi abil katsealuste ajutegevust essee kirjutamisel. Tulemused näitasid, et mida rohkem tugineti abivahenditele, nagu otsingumootorid või tehisintellekt, seda madalam oli ajutegevuse tase. Kõige nõrgemat aktiivsust täheldati just tehisintellekti kasutajate seas. Oluline nüanss ilmnes aga lisakatses: osalejad, kes alustasid tööd iseseisvalt ja kasutasid tehisintellekti alles hiljem, näitasid suuremat vaimset aktiivsust ning saavutasid paremaid tulemusi. Seega ei kahjusta tehisintellekt tingimata mõtlemist. Probleem tekib siis, kui selle poole pöördutakse enne, kui iseseisev arusaam ja teadmiste vundament on valmis ehitatud."

Üha enam levib arvamus, et kõrgharidusega noortel on pea võimatu jalga ukse vahele saada. LHV suvisele praktikaprogrammile laekus 2024. aastal 1685 sooviavaldust, kuid pakkuda oli vaid 43 kohta. Pole ime, et tekib küsimus, milleks investeerida aastaid kõrgharidusse, kui diplom ei näi enam avav...

25/06/2026

"Konstantin Bogino usk minusse töötas. Arvan, et ilma nende väljakutseteta oleksin jäänud sarnasele teele paljude Eesti pianistidega, kes hakkavad suurte teostega tegelema alles kuueteist- või seitsmeteistkümneaastaselt. Mul oli selles mõttes edumaa – mind suunati varakult suuri väljakutseid vastu võtma, seda tasakaalustasid ka väga rohked erinevad impulsid kõigilt minu suurepärastelt õpetajatelt – nii Eestis kui välismaal. Aasta hiljem viis ema mind ka oma teise endise õpetaja, Taiwani päritolu Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juurde – alguses meistrikursustele Hispaanias, hiljem sain sisse tema juurde Sibeliuse Akadeemia noorteosakonda. Tema istus minuga tundide viisi. Mäletan, et olin kaheteistkümnene ja üks minu klaveritund kestis lausa neli tundi järjest. Tema meetod oli väga intellektuaalne: ta justkui lammutas kõik koost ja ehitas siis algusest peale uuesti üles. See oli väga väsitav. Esimestel aastatel – tegelikult isegi kuni ülikooliajani – ei saanud ma päris hästi aru, miks see peab nii kaua kestma ja mida ta sellega täpselt saavutada tahab. Tagantjärele on selge, et see andis mulle tohutult palju: detailitunnetust ja analüütilise harjutamise oskust. Tema tundides harjutasimegi koos, ta näitas, et mõttetöö on sama oluline kui sõrmede liikumine. Paljud noored pianistid ei oska tegelikult harjutada, mängitakse lihtsalt läbi, korratakse sama kohta kümneid kordi ja loodetakse, et tulemus paraneb. Enamasti see nii ei toimi. Probleeme tuleb osata lahendada erinevate vahenditega, ja tema andis mulle neid tööriistu lõputult. Tänu sellele suudan täna tehniliste või muusikaliste väljakutsete puhul kiiresti valida, millisest vaatenurgast läheneda. Ta laiendas minu tööriistakasti tohutult."

Meie tutvus Eesti noore pianisti Tähe-Lee Liiviga sai alguse selle aasta 14. aprillil, mil ta andis Tallinna Raekojas kaks minikontserti: „Only 21st Century“ ja „Only 20th Century“. Raekojas kõlasid tema esituses nii Prantsuse impressionisti Claude Debussy, Soome modernisti Einojuhani Raut...

24/06/2026

Soojal või vihmasel suvepäeval lugemiseks noorte mõtetega terve Tähenduse teejuhtide 65.number.
Ilusat suveaega!

Tähenduse teejuhte on ilmunud juba kuuskümmend neli numbrit. Käesolev, nooruseteemaline on kuuekümne viies ning ühtlasi kuuenda hooaja lõpunumber. Oleme esimesest numbrist alates andnud iga lehe noortenurgas võimaluse oma mõtteid avaldada alla kolmekümneaastastel autoritel. Tänase numbri e...

18/06/2026

"Kõigis religioonides on oluline roll Pühal Emal. Gnostilistes tekstides tähistab Püha Ema sisemist intelligentsust aga ka loomisväge, kundalini energiat, millega koostöös saab inimene illusioonide kütkeist vabaneda. Kangelase teekonnal toimub kohtumine jumalannaga. Minu elus hakkas Püha Ema mind õpetama ärkvel une kogemustes ning on olnud aastaid kõige olulisem sisemine jõud. Alkeemia õpetused, Maarja evangeelium, valge tantrism ja gnostilised tekstid avasid tee mõistmiseni, kuidas meis on olemas vägi ja valgus, mis hakkab aina rohkem valgustama sisemisi koopaid, kui austame loomisväge eneses."

„Vägilase ülim kangelastegu on mõista ühtsust paljususes ning seejärel see tõdemus teistele teatavaks teha.“Joseph CampbellErinevatel aegadel elanud vaimsed õpetajad on läbi müütide ja muinasjuttude edastanud teekaarte, mida iga tõeotsija saab kasutada selleks, et avastada sama tõde,...

15/06/2026

Sel kolmapäeval toimub EBSis huxley Keskuse avalike loengute sarja kolmas kokkusaamine. Seekord on teemaks Huxley "Taju uksed" ja mitte ainult teoreetiline osa, vaid avastame Huxleyt ka läbi praktilise kogemuse.