21/05/2026
Kas minister peaks tundma seadusi?
KVE ei soovi küll kahelda kohtute pädevuses, kuid tuletame meelde, et Eesti on korruptsioonitajuindeksi edetabelis üsna kõrgel kohal. See näitab, et meie ühiskond tunnetab võrdlemisi hästi, milline tegu (või ka tegemata jätmine) võiks minna vastuollu üldise õiglustundega. Nii tekibki meie hinnangul igati õigustatud küsimus: kas kõrgema võimu esindajad peaksid siiski olema läbi ja lõhki teadlikud neile kohalduvatest õiguslikest nõuetest?
Oleme harjunud põhimõttega, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Eilse uudise valguses jääb vaatlejale kõlama, et hooletus, pealiskaudsus ja ükskõiksus teatud juhtudel siiski vabastavad.
Tahes-tahtmata paneb see eriliselt kulmu kergitama juhul, kui jutt on tippametnikust, kes on ise olnud kõrgeima taseme võtmeisik seadusloomes ja laiemalt õiguskaitses. Ei saa eeldada, et kõik inimesed tunnevad kõiki seadusi peensusteni, kuid eriti kõrgema võimu esindajatelt ootaks siiski kehtivate õigusnormide osas ka kõrgendatud teadlikkust, hoolsust ning vastutust.
Kokkuvõttes on tegu põhimõttelise väärtusküsimusega, mille erinevad tõlgendused toovad kaasa riski, et selliste kaasuste mõju muutub laiemaks. Kui kõrgeimatel võimukandjatel on justkui lubatud olla pealiskaudne ja hooletu ning seega ebakorrektselt käituda, loob see ülejäänud ühiskonna jaoks ohtliku pretsedendi.
Sellist tõlgendusruumi korruptsiooniennetuses meil aga pole – kui me just ei soovi ühel hetkel avastada, et oleme korruptsioonitajumise indeksi tabelikohta jagamas riikidega, kellega me end tegelikult võrrelda ei soovi.
Tallinna ringkonnakohus mõistis endise justiitsministri ja riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Kalle Laaneti kelmusesüüdistuses õigeks. Laanet on otsuse üle rõõmus ja on jätkuvalt seisukohal, et prokuratuuri süüdistus oli kättemaks. Prokuratuur ütles, et suure tõenäosusega lä...