Korruptsioonivaba Eesti

12/10/2026

Kuidas muuta koolielu veelgi paremaks? Õpilastel jagub selleks ideid!

Oleme sel sügisel koolide kaasava eelarve programmiga külastanud juba viit kooli üle Eesti: Väätsa Põhikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Metsküla Algkool, Tallinna Mahtra Põhikool ja Audru Kool. Tänavune osalejate ring on mitmekesine: kaasa löövad nii väikesed maakoolid kui ka suured linnakoolid. Esmakordselt osaleb programmis ka kutsekool Haapsalu Kutsehariduskeskus, mille õpilastel oli varuks eriti lennukaid ideid!

Igas koolis on õpilased pakkunud välja eriilmelisi mõtteid, kuidas oma koolielu paremaks muuta. Näiteks soovitakse koolimajja ja õuealale vaikseid kohti, kus saaks rahulikult keskenduda, uuendada madalseiklusrada, soetada vahetundides mängimiseks vajalikke vahendeid või korraldada loodusfestival.

Töötubades saavad õpilased kuulda ka üksteise ideid ja nende üle arutleda. Sest demokraatia juurde kuulub ka oskus teisi kuulata ja nende mõtetega arvestada. 💬

Ideekorje on aga alles algus! Järgmisena saavad õpilased oma ideid täpsemalt läbi mõelda ja koostada eelarve. Seejärel õpivad nad, kuidas oma ideid teistele tutvustada ja neile kampaaniat teha. Lõpuks otsustab koolipere hääletuse teel, milline idee päriselt ellu viiakse.

Aitäh kõigile osalevatele koolidele ja õpilastele, kes panustavad sellesse, et koolielu oleks veelgi parem. Viis kooli ootab veel ees! 💚

Viime programmi ellu koostöös Eesti Koostöö Koguga Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel.

09/10/2026

Paberil on Eestis vihjeandjad kaitstud. Aga seaduse olemasolu ei taga, et inimene saab rikkumisest teatades oma kaitses kindel olla.

Kujuta ette, et avastad tööl võimaliku huvide konflikti või korruptsiooniohtliku olukorra.

Kas tead, kuhu teatada ja kuidas toimida, kui tundlik probleem puudutab sinu otsest juhti?

Kas oskad ette näha, kuidas abi otsimine võib sind ja sinu tööelu mõjutada?

KVE analüüs näitab, et Eesti süsteemis on mitmeid kohti, kus õiguslik kaitse ja selle praktiline toimimine ei lange kokku.

👉 Loe lähemalt: https://transparency.ee/pressiteade-paberil-vihjeandjad-kaitstud-kuid-seadusest-ei-piisa-toimiva-kaitse-tagamiseks-1

06/10/2026

📣 Ilmus projekti ChildACT+ Eesti aruanne. Uurisime Tartu linna ja Tartu valla näitel, millised osalusvõimalused noortel on ja mis neid tegelikult takistab.

💡 Mis on ChildACT+?
Rahvusvahelise projekti ChildACT+ (Child Action for Effective and Inclusive Local Policies) eesmärk on vähendada lõhet noorte ja kohalike omavalitsuste vahel. Kui noored kogevad juba varakult, et nende hääl loeb ja otsused on läbipaistvad, kasvavad neist aktiivsed ja teadlikud kodanikud.

🔴 Aruande peamised järeldused
Vundament on olemas: Eestis on tugev õiguslik raamistik, toimivad noortevolikogud, kaasav eelarve ja püsiv noortekeskuste võrgustik.
Arenguruum: suuremate otsuste puhul jääb osalus sageli sümboolseks, noored ei saa teada, mis nende ideedest sai, ning pikaajalised esinduskogud ei jõua kõigi noorteni, eriti maapiirkondades elavate, muukeelsete ja erivajadustega noorteni.

🟢 Kuidas edasi?
Aruanne pakub välja konkreetsed lahendused: kohustuslik tagasisidering, osalus koolipäeva sees, paindlikud ja digitaalsed osalusvormid ning mobiilne noorsootöö.

👉 Sirvi pilte, et näha peamisi järeldusi ja lahendusi!
Aitäh kõigile noortele, noorsootöötajatele ja ekspertidele, kes oma kogemusi jagasid!

📌 Projekti viib Eestis ellu MTÜ Korruptsioonivaba Eesti koos partneritega Lätist, Rumeeniast, Itaaliast ja Hispaaniast. ChildACT+ on kaasrahastatud Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist (CERV).

📄 Loe täispikka aruannet: https://transparency.ee/projekti-childact-eesti-aruanne

16/09/2026

🍂 Koolide kaasava eelarve programmi uus lend on alustanud!

Selle sügise esimene ideekorje töötuba toimus Väätsa Põhikoolis, kus 6. klassi õpilased pakkusid välja toredaid mõtteid koolikeskkonna parandamiseks, sealhulgas näiteks varjualused ratastele, vaikne ruum õpilastele ja lukustatavad kapid garderoobi.

„Kaasav eelarve annab õpilastele võimaluse päriselt kaasa rääkida. Ideid välja töötades õpivad noored koostööd, eelarve koostamist ja ka seda, kuidas oma ideed kaaslastele tutvustada. Seejärel valib koolipere hääletuse teel võiduidee ning noored näevad oma silmaga, kuidas nende otsusest midagi koolis paremaks muutub,“ selgitas projektijuht Sirle, kes on ise ka Väätsa kooli vilistlane.

🌱 5 aastat noortedemokraatia edendamist

Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti on koolide kaasava eelarve programmi koos vedanud juba viis aastat. Selle aja jooksul on osalenud 34 kooli ja ligi 9000 õpilast.

Sel sügisel alustab programmiga 10 kooli üle Eesti:
Audru Kool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Metsküla Algkool, Nõo Põhikool, Parksepa Keskkool, Arte Gümnaasium, Tallinna Mahtra Põhikool, Tartu Kunstikool, Tartu Raatuse Kool, Väätsa Põhikool.

Aitäh kõigile osalevatele koolidele! Nüüd jääb üle põnevusega oodata, millised ideed koolides hääletusele jõuavad ja millised lõpuks ellu viiakse.

👉 Loe koolide kaasava eelarve programmi kohta lähemalt: https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve

Programmi viime ellu koostöös Eesti Koostöö Koguga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel.

15/09/2026

Eile algas Riigikogus sügisene istungjärk. See tähendab, et taas tehakse otsuseid, mis mõjutavad meid kõiki.

Meil on hea meel, et kodanikud loovad ise tööriistu, mis aitavad Riigikogus toimuval paremini silma peal hoida!

Riigiluup on kodanikualgatusena loodud digiläbipaistvustööriist, mis teeb Riigikogu tegevuse ja avaandmed lihtsamini jälgitavaks ning aitab vaadata, kuidas parlamendiliikmed oma tööd teevad.

Demokraatia ei toimu ainult valimispäeval – võimulolijate tegevusel tuleb silma peal hoida ka valimiste vahelisel ajal. Suurem läbipaistvus annab kodanikele võimaluse küsida, märgata ja vajadusel ka sekkuda poliitikaprotsessidesse!

Hoia silma peal🔎:

Riigikogu avaandmed loetavaks: kuidas iga saadik hääletab, mida ta algatab ja kus on kandideerinud. Faktid, mitte hinnangud.

12/08/2026

Möödunud nädalavahetusel toimunud Arvamusfestivalil olime ka meie esindatud ühe aruteluga 🗣️

"Kui pole mugav, siis ei kaasa?!" pealkirjaga vestlus keskendus laias vaates noorte kaasamise kitsaskohtadele kooli tasandil. Kitsamas vaates rääkisime eesti ja vene emakeelega noorte erisusest nii noorte endi valmisoleku ja võimaluste poolelt kaasa rääkida kui ka kaasajate oskustest erineva emakeelega noori kaasata.

Vestluse teravik langes huvijuhtide täiendkoolituse peale. Leiti, et väljaspool riigigümnaasiumeid, oleks tarvilik suurendada huvijuhtide kui õpilasesinduste mentorite täiendkoolitusi, vältimaks õpilasesinduse sattumist kellegi käepikenduseks ning pakkudes vajalikke teadmisi noorte mentordamiseks. "Ühe õpilasesinduse peamine funktsioon ei ole sündmuste korraldamine, vaid kooli arengus kaasa rääkimine", ütles Eesti Õpilasesinduste Liidu juht Karl Erik Kirss.

Täname kõiki arutelus osalejaid:
▫️Irene Käosaar
▫️Karl Erik Kirss
▫️Natalja Mjalitsina
▫️Anastasia Kotšura
▫️Ruslan Kapitonenko

30/07/2026

Prokuratuuri praktika suunata oportuniteediga lõppenud kriminaalasjade rahalised kohustused avalikes huvides tegutsevatele ühendustele on iseenesest tervitatav. Kui menetlus lõpetatakse oportuniteediga, on mõistlik, et sellega kaasnev rahaline kohustus looks ühiskonnale uut väärtust.

Küsimusi tekitab aga see, kuidas nende maksete saajad valitakse. Loosiratas on küll pealtnäha oma juhuslikkuses õiglane, kuid avaliku õiglustunde seisukohalt võiks rahalise kohustuse siht olla vähemalt mingil määral seotud konkreetse kriminaalasja sisuga. Nii oleks ka selle soovitav ühiskondlik mõju selgem ja arusaadavam.

Olukorda ilmestab eelmise nädala uudis altkäemaksukahtlust puudutanud kriminaalasjast, mille puhul suunati rahaline kohustus loosi tulemusel spordiorganisatsioonidele. Spordiorganisatsioonid väärivad kahtlemata toetust, kuid küsitavaks jääb, kas juhuslik valik on sellistes olukordades kõige põhjendatum lahendus.

Korruptsiooniga seotud juhtumite puhul võiks kaaluda, kas oportuniteediga kaasnev rahaline kohustus võiks toetada näiteks õigusriigi, läbipaistvuse, hea valitsemise või korruptsiooni ennetamisega seotud algatusi, samamoodi nagu vägivallaga seotud juhtumite puhul oleks mõistetav suunata see vägivalla ennetamisega tegelevatele organisatsioonidele.

Korruptsioonivaba Eesti oleks sellise lahenduse puhul küll huvitatud osapool, kuid see ei muuda põhimõttelist küsimust. Rahalise kohustuse kasutus võiks lisaks üldisele avalikule huvile toetada õiglustunnet ka sihtotstarbeliselt, luues sisulise seose toimepandud rikkumise ja ühiskonnale tagasi antava hüve vahel.

Oportuniteediga lõppenud kohtuotsuste rahalised kohustused pidi varem maksma riigikassasse, ent nüüd võib loosiga see raha jõuda ka MTÜ-deni. Nii said näiteks eelmisel nädalal kaks spordiorganisatsiooni 6000 euro võrra rikkamaks.

22/07/2026

Kes vastutab kui juhi valik osutub valeks? 🤔

Tallinna Filharmoonia ja Rahvusooper Estonia ümber puhkenud arutelud on tõstatanud küsimuse juhtimiskultuurist ja tippjuhtide vastutusest. Vandeadvokaat ja endine KVE juht Steven-Hristo Evestus kirjutas Delfis, et lisaks kandidaadile on vähemalt sama oluline vastutus neil, kelle ülesanne on juhte valida, nimetada ja vajadusel tagasi kutsuda ning et otsustajad on sel korral valinud selgituste asemel haudvaikuse.

Evestuse sõnul ei piisa kaasaegses juhtimises enam heade tulemuste näitamisest. Loeb ka see, kas organisatsioonis valitseb usaldus, kas eksimusi ei peideta vaiba alla ja kas juht ise järgib samu reegleid, mida ta teistelt nõuab. Topeltstandardid - üks reeglistik juhtidele, teine töötajatele - hävitavad tema hinnangul usaldust kiiremini kui ükski üksik eksimus.

Loe Steven-Hristo mõtteid allolevast artiklist 👇

Tippjuht ei tohi jääda karistuspingile, vaid õppima vastutust kandma.

29/06/2026

Kuumalained ei üllata enam kedagi, vaid annavad aimdust üha palavamast tulevikust.

Kliimamuutused ja fossiilkütuste põletamine mõjutavad otseselt ohtlikku temperatuuride kõikumist kogu maailmas. Teadlased on selle eest aastaid hoiatanud.

Miks siis kliimapoliitika endiselt jalgu järel veab?

Vähemalt osaliselt on asi tahtlikus venitamises. Fossiilkütuste tootjate huve kaitsvad osapooled on süstemaatiliselt kasutanud oma mõjuvõimu, et nõrgestada kliimaga seotud ambitsioone ka kõige kõrgemal tasandil, sealhulgas ÜRO kliimaläbirääkimistel.

Novembris toimuv COP31 on järgmine proovikivi. Me teame, mida vaja on: robustseid huvide konflikte ennetavaid reegleid, mis hoiaksid fossiilkütuste lobistid läbirääkimiste lauast eemal. Vaid aeg näitab, kas kliimapoliitika lõpuks ka formaalsustest sisuni jõuab.

25/06/2026

📍Selle nädala alguses toimus Jerevanis Korruptsioonivaba Eesti ja Թրանսփարենսի Ինթերնեշնլ Հայաստան - Transparency International Armenia ühise projekti „Riskist läbipaistvuseni: kohaliku valitsemise tugevdamine Armeenias“ seminar.

🤝Kahepäevane sündmus tõi kokku viie Armeenia kohaliku omavalitsuse esindajad ning Armeenia ja Eesti eksperdid, et arutada praktilisi lahendusi korruptsiooniriskide hindamiseks ja ennetamiseks kohaliku valitsemise tasandil.

Kohtumise avasid tervitussõnadega Eesti suursaadik Armeenias Estonian Embassy in Yerevan, Marge Mardisalu-Kahar, Transparency International Anticorruption Centeri tegevdirektor Sona Ayvazyan ning Korruptsiooni Ennetamise Komisjoni liige Aramayis Pashinyan. 🎙️Sõnavõttudes rõhutasid nad aususe ja läbipaistvuse tähtsust ning vajadust toetada korruptsiooniriske ennetavaid ja vastutustundlikke kohalikke omavalitsusi. Samuti tõid nad esile rahvusvahelise koostöö olulise rolli korruptsioonivastaste reformide edendamisel.

Praktilise seminari käigus töötasid osalejad Armeenia konteksti kohandatud korruptsiooniriskide hindamise küsimustikuga, tutvusid Eesti kogemusega korruptsiooniennetuse valdkonnas ning arutasid järgmisi samme, mille eesmärk on tugevdada ausat, läbipaistvat ja vastutustundlikku kohalikku valitsemist Armeenias.

Järgnevatel kuudel algab viies projektis osalevas Armeenia kohalikus omavalitsuses korruptsiooniriskide hindamise küsimustiku pilotiseerimine. Selle käigus kogutakse praktilist tagasisidet ning kohandatakse tööriista, et see vastaks võimalikult hästi kohalike omavalitsuste vajadustele ja aitaks tõhusamalt korruptsiooniriske ennetada.

🇪🇪🇦🇲 Seminar tähistas olulist sammu Eesti ja Armeenia pikaajalise koostöö süvendamisel hea valitsemise ja korruptsiooniennetuse valdkonnas, ühendades Eesti praktilise kogemuse ja Armeenia kohalike omavalitsuste vajadused.

Projekti viib ellu Transparency International Anticorruption Center koostöös Corruption Prevention Commission of Armenia ja Korruptsioonivaba Eestiga. Projekti toetab ESTDEV – Estonian Centre for International Development.