Afaasialiit, Kase 25a, Tallinn (2026)

28/05/2026

28. mai

Eile Pesarimajja jõudes oli maja külm ja rõske. Õues lõõtsus suisa tormituul ja õhtupoolikul lisandus sellele piitsutav paduvihm. Mitte miski ei kutsunud õue. Kaugel sellest - tundus, et sellise ilmaga ei ole meil aeda üldse asja; katsuks pigem maja soojaks saada, et oleks kusagil redutada ja aiaelust unistada.

Vanarahva tarkus aga nendib, et hommik on õhtust targem. Nii oligi - pilved hajusid, termomeeter trügis kraad kraadilt kõrgemale ja selleks ajaks, kui aednike brigaad töökindad kätte oli tõmmanud, olid ilmatingimused suisa ideaalsed.

Külli remontis eelviimaseid peenrakaste, mis seejärel Karini juhtimiselt ja teiste meeskonnaliikmete jõuharjutuste saatel värske mullaga täidetud said.
Svenil oli seekord kaasas eriti töökas abiline, poeg Robin, kes koos Mariaga asus kohe mustikapeenra jaoks auku kaevama. Mustikamuld auku, taimed paika ja nii saigi meie mustikaistandus valmis. Andrus tuli täna igaks juhuks varem kohale, et keegi ei napsaks muruniitmise tööd eest ära. Nii jäi Argole trimmimise töö. Sven mässas tundide viisi meie lootusetult viltu vajunud kuuri päästmisega ja uskumatu küll - veel enne, kui lõunale hüüti, oligi kuur sirge, usinate naiste poolt kogu tööriistakraam puhastatud ja kuuri tagasi laotud. Ja mis ime - kuuri uks käib jälle kinni. Aitäh, Sven, see on suurepärane!

Muidugi jõudsime veel rohida, riisuda, siluda ja kääridega liigselt laiutavaid põõsaid taltsutada (see on traditsiooniliselt Aleksiku töö).

Juhatuse püstijalakoosolek sai ka maha peetud. Otsustati, et juhatuse väljasõidukoolitus toimub 6.–8. augustini Narva-Jõesuus.

Väga tõsise tööpäeva järel olime ära teeninud toeka lõuna, seekord Itaalia stiilis. Sõime pasta bolognese’t, magustoiduks puuvilju ja jäätist.

Kohtumiseni nädala pärast!

22/05/2026

21. MAI – talgutemõõdulise tööpäevaga sai alguse afaasiarahva kogukonnaaia projekti III hooaeg. Aitäh Tallinnale, kes toetab seda suurepärast liikumist.

Õiteehtes imelised viljapuud, vihmast niiskes mullas turritavad esimesed köögiviljataimed, tärkamisjärjekorras seemned peenrakastides… aga ka eluõigust nõudvad umbrohukolooniad, mullusest aianurkadesse jäänud tammelehekuhjad, lumeraskuse all kiiva vajunud istutuskastid ja kuuriuks, mis ukseavaga enam kuidagi kohakuti ei püsi, dikteerivad suurt töömahtu, mis hooaja algatuseks meie aias ära teha tuleb.

Üksikud vihmapiisad meid ei peata, otse vastupidi – kamp tööd rassivaid aiahoolikuid peletas pilved ja töö kulges täie hooga. Andrusel oli seekord „ülevaataja“ roll, ta valmistus minema taustanäitlejaks filmivõtetele. Seega võttis muruniitmise ette hoopis Argo. Aleksik on alati osav oksakääridega, Valja ja Eevi võitlesid umbrohtudega. Aiamaja loodi ajamise brigaad Sveni taktikepi all asus eriti keerulist tööd tegema: maja kandetalade alla seati reguleeritavad tugipostid ja kui need ära rihitud said, hakkasid ka maja uksed jälle kenasti kinni-lahti käima. Lääpavajunud kuur jäi veel oma järge ootama. Samal ajal said Maria juhtimisel ja meeste musklijõul mullakotid alla aeda kärutatud, peenrakastidest vana muld põõsaste alla liigniiskuse täiteks laotatud ja ka uus muld kastidesse vinnatud. Salat, till, porgand, oad-herned said mulda poetatud.

Keset tihedat toimetamist jalutasid aeda täiesti võõrad inimesed. Nad olid just eile teada saanud, et on olemas selline koht nagu Pesamaja, ja tulid uurima, kas ka nemad saaksid afaasiaga inimeste grupiga ühineda. Aleksander sai afaasia juba pisut enam kui aasta tagasi, aga tema logopeed hoiatas, et kõne taastumiseks peab rääkima – palju ja mida rohkemate inimestega, seda parem. Aleksandri kodukeel on vene keel, aga mis see meie käes ikka on – paneme oma uued sõbrad kõne taastumisel siis pigem eesti keeles rääkima.

See pole aga kaugeltki veel kõik, mis tehtud sai – Gerli, Andrus ja Eevi jõudsid Anu juhtimisel ka keraamikatöökojas värskelt ahjust eelpõletusest tulnud taiesed üle glasuurida.

Aiatööst käed puhtaks pesnud, suundusid nii Karin kui Gerli kööki lõunat ette valmistama.

Pärast tõeliselt tegusat tööpäeva oli talgusupp, tassike kohvi sooja kaneelisaiaga just see, mis mõnusale tööpäevale punkti pani.

Jäi veel vaid aiatööde graafik üle vaadata, et suveplaanid kenasti klappima panna.

Kohtumiseni 28. mail! Loodetavasti saame siis paika panna ka teise Tallinna toetatud projekti „Afaasiarahva keskkonnateadlikkus“ ehk meie oma kõnekeeles „TIGUDE PROJEKTI“ kava.

15/05/2026

14. mai – Afaasialiidu aastakoosolek on peetud. Koosolekul osalejad kuulasid ära majandusaasta aruande ja revisjoni arvamuse tehtud töö kohta. Otsustati lugeda 2025. aasta hästi kordaläinuks. Lisaks arutasime huvikaitse teemasid, millele keskenduda järgmistel aastatel. Rääkisime ka sellest, mida põnevat suvel ette võtta, kuidas Pesarimajas veelgi tõhusamalt tööd organiseerida ning kuidas ravi- ja rehabilitatsioonireform meid puudutab.

Tänase tähtsa päeva auks avanes meie hiigelsuure murelipuul valge õitemeri. Kui koosolek oli peetud, läksime aeda imelist kevadilma nautima, aga ka eelseisvate tööde plaane pidama. Sven on võtnud tõsiselt nõuks viltuvajunud kuur uuesti otseks saada – ta mõõtis ja kontrollis objekti üle, et töö korralikult ette valmistada. Liisiga arutasime, kuidas vihmavesi majast eemale juhtida nii, et vesi enam keldrisse ei trügiks. Ingrid oli vahepeal värsked mullad nii peenrakastide kui ka mustikate jaoks kohale toimetanud. Andrus oli muru juba mõni päev varem ära niitnud. Aed ootab toimetajaid – järgmisel nädalal alustame.

Virgad perenaised ootasid meid seejärel kaetud laudadega – valminud oli kuninglik lõunasöök. Karin oli teinud terve kuhja imemaitsvaid kapsarulle. Selleks tähtsaks päevaks Ida-Virumaalt kohale sõitnud Maie ja Kristi hoolitsesid selle eest, et lauale saaksid veel liuad ja kausid nii soolaste kui ka magusate roogadega – kartulipudrust kuni juba selle aasta rabarberitest küpsetatud kookideni.

Juttu jätkus kauemaks ka nendel, kellel afaasia muidu tavapäraselt suhtlemist piirab.

See oli nii kiire päev, et isegi pilte sai vaid mõni üksik klõpsitud.

08/05/2026

7. mai – on alles jahe. Suur murel tukub ega lase veel oma õitemerel valla pääseda. Muru turritab, oodates selle kevade esimest niitmist. Andrus lubas lähipäevil selle töö ette võtta. Külli kaevas kompostihunniku ringi ja tegi kõrvitsa jaoks pesa valmis. Eevi pakkus seemetki. Vara veel! Kõrvits ei salli külmi öid. Kivi all tukkus pisike must nälkjalaps. See üleni must olevat meie enda Eesti oma ega kuulu karmilt hävitatavate hulka. Huvitav, kui minu kapsa sööb ära kohalik tigu, mitte Hispaania immigrandist tigu, kas siis peame rahul olema???

Meil olid täna Pesarimajas külalised. Nimeks on neil Helpific ja nad kirjutavad enda kohta nii: „Meie missioon on soodustada nende inimeste iseseisvat toimetulekut, kes vajavad oma kogukonnas toetust.“

Seekord oli külas 5 põnevat ja erilist inimest Helpificust, meie enda rahvast oli 13. Külalised olid küll majas, aga ega meie siis seepärast oma ülesandeid tegemata saa jätta. Toas laua ääres istusid jutuhimulisemad, teised aga pakkisid ahjust välja värskelt põletatud keraamikataieseid. Jututoas sai sai üsna kohe selgeks, et rääkimine ei ole keeruline mitte ainult meile, afaasiaga inimestele, vaid see teeb suhtlemise keeruliseks veel paljudele inimestele. Olgu põhjuseks siis kuulmislangus, mõni liikumist takistav tõbi, kogelus, aga ka see, kui silmanägemine õige kehv on. Päris tõsine arutelu tekkis, sest ilma kõnelemise, kirjutamise ja lugemiseta on inimeste ühiskonnas väga keeruline elada.

Aga inimene ei ole loodud vaid nukrutsema. Igatahes kipuvad nali ja naer vägisi vaat et veel pealetükkivamalt nende inimeste seltskonda, kes ise mõistavad hästi, kuidas igasugustest muredest ja piirangutest hoolimata elu elamisväärseks elada.

Saime endale uued toredad sõbrad. Sõime koos pirukaud ja torti, tegime pilti ja jalutasime aias. Aitäh külla tulemast!

02/05/2026

Selle nädala neljapäeval toimus rahvusvahelise afaasiaorganisatsiooni AIA
Konverents: Afaasia mõju igapäevaelule – Javier Gill, 30. aprill 2026

Javier Gill pidas ettekande afaasiast, seisundist, mis mõjutab rääkimist ja keele mõistmist ning tekib sageli pärast insulti. Javier on elukutselt psühhoterapeut ja on ise insuldi üleelanud inimene, mistõttu jagas ta nii isiklikku kogemust kui ka erialaseid teadmisi.
Ta selgitas, et pärast insulti võivad inimestel tekkida
• kõneraskused,
• kurbus,
• ärevus
• üksildustunne.

Sageli alahinnatakse nende probleemide mõju. Javier rõhutas, et aju võib taastuda tänu neuroplastilisusele ka aastaid pärast insulti, mitte ainult esimese kuue kuu jooksul.
Oluline osa taastumisest on pere toetus. Afaasia mõjutab kogu perekonda ning kõik peavad õppima uue olukorraga kohanema. Taastumist võivad toetada individuaalteraapia, pereteraapia, grupiteraapia ja tugigrupid. Tugigruppides saavad inimesed jagada kogemusi ja tunda, et nad ei ole üksi.
Javier rääkis ka identiteedist pärast insulti. Kõnevõime kaotus võib muuta inimese enesetaju. Ta kirjeldas kolme reaktsiooni haigusele:
• kaos,
• soov taastada endine elu
• uue tähenduse leidmine.
Tema sõnul on oluline kujundada pärast insulti uus elulugu.
Oma taastumisel kasutas Javier tervislikke harjumusi, näiteks head toitumist, liikumist, puhkust, ekraaniaja piiramist ja meditatsiooni. Fotograafia aitas tal maailma uuel viisil näha. Ta mainis ka, et loomad, näiteks koerad, hobused ja kassid, võivad pakkuda tuge ja lohutust.
Arutelu käigus jagasid osalejad oma kogemusi insuldi, afaasia ja hooldajarolliga. Rõhutati, et afaasiaga inimesed saavad end väljendada ka muudel viisidel, näiteks kunsti või muusika kaudu. Samuti toodi esile, et mõnes kohas on keeruline vajalikku abi leida.

24/04/2026

23. aprill – Jüripäev ehk karjalaskepäev

… ja meie „vasikad“ saidki õuele! 😁

Hommikukohvi juures pidasime veel toas vastu ja arutasime Tallinna keskkonnaprojekti — meie kokkuleppelise nimega „Tigude projekt“ — retkede kava. Pidasime plaani, kes teab, kus eri linnaosades võiks tigude seiret teha ja kus oleks mõnus piknikku pidada; kes saaks matkaseltskonna koos tigudekoormaga oma autoga tagasi sõidutada; ning millal me oma aia nõnda puhtaks saame, et tigudel sinna enam asja poleks.

Möödunud nädalal tõi kuller meie ukse taha kaks suurt ja rasket kasti. Selgus, et kastides oli algosadena meie tulevane väliköök-grill. Uudishimu ajas meid õue: tõmbasime külma tuule kaitseks joped selga ja läksime riburadapidi kõik aeda. Mehed vinnasid kastid alla ning suure uudishimu ajel ladusime kõik köögi detailid välja. Tundub, et selle imeasja kokkupanemine eeldab ühte tõsist tööpäeva. Meie seas leidus ka neid hambamehi, kelle arvates tasub juhendit vaadata alles siis, kui muidu enam kuidagi ei saa. 😁Enn, see on must huumor!!!

Igatahes oli meie usin seltskond nii hakkamist täis, et tükeldatud ja kokku kogutud said kõik õunapuude oksad, mis Külli pärast kevadlõikust kuhjadena puude alla vedelema oli jätnud. Kuivanud sõnajalgade alt tulid välja kaunid säravad nartsissid. Seal toimetasid Valja ja Eevi. Aleksiku hoolsa käe all said lootusetult võssa kasvanud vaarikad otsustavalt tagasi lõigatud.

Karin oli vahepeal vaikselt tuppa läinud, pajaroa serveerimiseks valmis pannud ja kenasti laua katnud. Lõunalauas kuulasime veel Anu reisimuljeid Itaaliast ning rõõmustasime ühtlasi, et Anu sai ka keraamikaahju tööle panna. Värske savilooming läks ettepõletusse. Seega saame järgmisel korral oma tasse, kausse ja vaase juba glasuurima hakata.

Meie järgmine kohtumine on 7. mail. Siis tulevad meile põnevad külalised — Erilised Purjetajad. Ootame seda kohtumist väga! Ühtlasi on meil plaanis rääkida ka sellest, mida teevad afaasiaga inimeste organisatsioonid teistes maades.

16/04/2026

Ahoi! Pidu on peetud, oli igati vääriline sünnipäev!

33 aastat on p**k aeg, selle aja sisse mahub oi-oi kui palju, mida meenutada. Rääkisime sellest, kuidas üldse hakkas juuri ajama täiskasvanute logopeedia Eestis. Tallinna Keskhaigla ja sealne konsultatiivne kabinet muudkui kasvas ja kasvas, arenes ja kujunes, kuni enam ei mahtunud raviasutuse piiridesse ära, ja nii saigi alguse Afaasialiit. Asutajateks oma paarkümmend afaasiaga inimest, pereliiget, kõneravikeskuse logopeedid, mõned arstid, õed ja füsioterapeudid. Ikka need inimesed, kes tundsid ja nägid, mida afaasia tähendab ja mismoodi see inimeste elukvaliteeti mõjutab.

Ajalukku mahtusid küll afaasiaga inimestega ja inimestele korraldatud suve- ning talvelaagrid, jõuupeod, ekskursioonid kodumaal ja välismaalgi, koolitused ja kursused Taani riigi ja Taani logopeedide toel; laienemine nii, et pea kõikides maakondadeski tütarühingud sündisid. Sõja ajal Soome emigreerunud Eesti mees Evald Pesari pidas enda pühaks kohustuseks toetada afaasiaga inimesi Eestis. Just tänu temale on meil alates 2000. aastast Pesarimaja - oma maja kus koos käia, koos tegutseda.
Hea oli meenutada vilgast koostööd teiste riikide afaasiaorganisatsioonidega, koduseid projekte ja läbi kõigi nende aastakümnete ikka neljapäevaseid päevi, kus afaasiaga inimesed regulaarselt kokku saavad, koos tegutsevad, koos pidutsevad, õpivad ja muidugi suhtlevad.

Tänutundes meenutasime veel paljusid toetajaid, tänu kellele on Afaasialiidu tegevus võimalik olnud. Alati on hea toetuda oma katusorganisatsioonile EPIKule, mille liikmeid aasta aastalt toetati läbi EPIFondi. Toetajate sekka mahuvad Hasartmängumaksu nõukogu, Tallinna linn ja meie oma liikmed, sõbradki. Põhitoetajatena peame alatiseks meeles muidugi Evaldit. Toetajate tippu kuulusid üle 10 aasta kolleegid taanist, Odense Kõne- ja Kuulmisinstituudist, rahaliselt läbi Taani Välisministeeriumi.

Meenutasime ka erinevate Euroopa programmide projekte, mille toel oleme oma majas saanud päris paljudele insuldi või ajutraumaga inimestele pakkuda mahedat võimalust kohaneda ja õppida uutes tingimustes eluga toime tulema. Kõigest sellest ja veel paljudest tegevusest me täna rääkisimegi, vaatasime fotosid, lugesime kroonika kirjutisi, uurisime dokumente.
.. ja siis läksime peolauda. Selle kohta pole suurt juttu vajagi teha, pildid pajatavad enda eest!.

09/04/2026

9. aprill - täna!
On kevad - aias ootavad vast lõigatud õunapuude oksad hakkimist ja põletamist ja kuigi päike siras täna sügav-sinses taevas, oli muru kargest külmas krõbisev, vinge põhjatull lõõtsus ja tuletas meelde, et aprill võib meile igasugust vingerpussi mängida, tuisku ja tormigi teha! Tänase klubi teemaks oligi meil planeeritud aiatööde ettevalmistamine. Ei tea kas iganädlasele graafikule ümber häälestumise raskuse või külma tuule tõttu, aga suur osa aiaentusiaste täna Pesarimajja ei jõudnudki. Meid oli ebatavaliselt vähe, kõigest 7. Ega's midagi! Kõik 7 vaprat asusid hoopis palehigis kõneharjutusteks erilisi memoriini mänge mänguma. Palju keerulisemaid, kui tavalised memoriinid aga oh seda hasarti! Uskumatu küll, kuid kontekstis seotud objektid, nimetused, tegevused, grupiti ja paariti said pimesi üles leitud. Logopeedilised harjutused grupis on alati lõbusad, kui aga võistlussituatsioon tekitab hasardi, siis apsakad teevad nalja, õnnestumised aga panevad suisa hõiskama. Tõhus ja lõbus päev oli.
Üks asi oli siiski raske: süüa oli liiga palju ja kõht sai head-paremat liiga täis!
Järgmisel korral, 16 aprillil tähistame afaasialiidu sünnipäeva. Tule kindlasti, räägime Afaasialiidu pikast ja värvikast ajaloost.

03/04/2026

2. aprilli klubipäev Pesarimajas oli ühtaegu möödunud naljapäeva meenutus, Andruse sünnipäeva tähistamine (päris sünnipäeval oli ta traditsioonilisel laevareisil) kui sissejuhatus saabuvatesse kevadpühadesse. Tervitasime oma grupi uustulnukaid, värvisime mune, pidasime plaane Tallina toetatavatesse aiatöö ja keskkonnatarkuse projektide elluviimiseks, rääkisime emotsioonidest ja katsetasime Tartu Ülikooli logopeedia tudengitega ühe aegu tagasi loodud testi sobivust tänapäeva. Andrus kostitas meid omaküpsetatud krõbedate leibadega, mis kadusid hetkega, veel enne kui kanapastakausid lauale serveeritud said. Muidugi meisterdasid osad meist Anuga keraamikakojas, teised jälle toimetasid köögis, et nii koogid kui suur pajatäis kanapastat õigeks ajaks valmis saaks. Kui hinged kokku lugesime, siis selgus, et kokku oli meid tulnud seekord juba 23 inimest. Ja ikka me mahtusime ära!
Külli rääkis ka sellest, kuidas ta AI koolitusel käis ja harjutamise tarvis AI-lt meie keskkonnatarkuse projekti jaoks Hispaania teeteost pildi palus joonistada. Siis aga edasi palus pildina kujutada, afaasiaga inimeste huvikaitset. Teema ju tähtis ja tõsine. Välja tuli aga nali iseenesest, sest unustades sihtgruppi täpsustada joonistas tehisintellekt pildi küll HUVIKAITSEST, aga paraku tigude omast!
Järgmine neljapäev on juba tõsisemalt aiatööde planeerimise päralt. Tule, ja räägi ka kaasa!

07/02/2026

5. veebruar - oleme pausilt tagasi! Ei saa salata, oli ikka tore küll jälle kokku saada! Teeme kõneharjutusi küll sõnu otsides, kirjutades või joonistades - ja kõike seda meenutades sündmusterohket aastavahetuse aega, ikka seda, mis järgnes meie meeleolukale jaapanistiilis peole. Tundub, et oleme kõik olnud "head lapsed" sest igaüks meist sai jõuluks kasvõi pisikese aga armsa kingituse. Meisterdamine sai hoo sisse suisa kahel tandril: osad glasuurisid mullu meisterdatud kruuse - vaase savikojas, aga toas läks Aade juhendamisel lahti korvi punumise töötuba.
Kuuma hapukapsesupi, kohvi ja koogi kõrval ja soojas toas oli hea arutada, kas külm ikka toob või viib tervise.
Järgmise kohtumine on 19. veebruaril - tule ka!

Afaasialiit

28/05/2026

22/05/2026

15/05/2026

08/05/2026

02/05/2026

24/04/2026

16/04/2026

09/04/2026

03/04/2026

07/02/2026

Address

Telephone

Website

Alerts

Contact The Organization

Shortcuts

Share

Category