Afaasialiit

16/08/2026

14/08/2026

13. august

Oh, mis tegus päev!

Meil olid külalised – HELLI rahvas tuli meile tutvustama uudset alternatiivse kommunikatsiooni rakendust. HELLI on suhtlustarkvara, mis aitab inimesi, kes ennast kõnes väljendada ei saa – lihtsalt, kiiresti ja taskukohaselt.

Noored, andekad ja suure missioonitundega inimesed lõid selle rakenduse praktilisest vajadusest ning esialgu on see mõeldud eelkõige lastele. Aga täiskasvanud? Aga meie, afaasiaga inimesed?

Maia, Rando ja Sirli tutvustasid ennast ja rääkisid, miks nad sellise keerulise töö ette võtsid. Loomulikult näitasid nad ka praktiliselt, kuidas nende loodud suhtlemisvahend töötab.

Meilt – inimestelt, kellel on endal ehe kogemus olukorrast, kus inimene tahab, suisa peab oma soovi väljendama, aga sõnu lihtsalt ei ole – oodati arvamusi ja ettepanekuid. Tekkis elav arutelu: kas ja millistes olukordades oli keegi oma haiguse algusaegadel suhtlemisega hätta jäänud? Kas HELLI-sugune vahend oleks siis aidanud? Ja mida peaks HELLI-s muutma või täiendama, et see toetaks just täiskasvanuid – nii igapäevases suhtlemises kui ka kõne taastamisel?

Mitmed meie seast otsustasid HELLI rahvaga koostööd jätkata.

Aias sai aga tehtud Maria juhtimisel ka tavapärane töö. Andrus niitis muru, Argo trimmis, Valja rohis, Aleksik kärpis oksi ning suur hulk rahvast korjas saaki ja valmistas sellest salateid kuningliku lõuna tarvis.

Grillitud kanafileede kõrvale – ei, me ei pea oma aias kanu, fileed on ikka poest pärit! – valmis lausa neli hõrku salatit. Oma aia porgandid, kurgid, oad, suvikõrvitsad ning salati- ja ürdilehed leidsid kõik väärika koha lõunalaual.

Marapõõsad ja mitmed peenrakastid on nüüdseks ennast juba peaaegu ammendanud ja peagi ootab ees nende sügiseks ettevalmistamine.

Seekord olid kohale tulnud ka Sven ja Robin, nii et kogenud grillmeistrid olid meil omast käest võtta!

Tagatipuks saabus Maire kahe tordiga – tal oli paar päeva tagasi sünnipäev ja mis saaks olla veel parem põhjus ühiseks pidutsemiseks! Tore oli tuttavaks saada ka Maire pojaga. Omalt poolt saime Mairet õnnitleda meie oma aia lilleõite ja pisikese magusa kingitusega.

Kuigi lõunalauas istus meid korraga 14, osales päeva jooksul meie tegemistes ja vestlustes kokku koguni 18 inimest.

Oli väga sisukas ja töine, aga samal ajal mõnus ja lõbus päev.

20. augustil peab igaüks taasiseseisvumispüha oma kodus, oma pere keskel.

Meie afaasiarahva pere koguneb aga suve tähtsündmusele – AIAPEOLE 27. augustil, nagu ikka kell 10!

Ära kõhkle, tule ka – isegi siis, kui sul pole seni olnud tahtmist või võimalust aiapäevadel või tiguderetkedel osaleda. Aiapeole on oodatud kõik!

08/08/2026

6. august

Saaki, saaki, saaki – marju, kurke, herneid, ürte… Võrratuid maitseid, hurmavaid aroome, kirkaid elamusi ja siirast rõõmu. Seekord tervitas afaasiarahva superaed tervelt 17 superaednikku!
Suur töö on meie aias ühisel jõul kuidagi märkamatult ja justkui naljatades ära tehtud. Tuled aeda, jalutad ringi, vaatad peenrakastid üle ja tõded, et lopsakad viljad vaid ootavad patta panemist ning küpsete marjade noppimiseks on käes ülim aeg. Üksnes tomatid, õunad ja kõrvitsad saavad veel loa kosuda. Kõigil teistel kasvandikel on juba aeg end gurmaanide meelevalda pakkuda. No tegelikult on suur osa neist seda teinud juba nädalaid.
Üle päris pika aja tuli seekord aeda Siim. Eevi tuli ka, sest sel korral sai tulla Enn ning sõidutas ta kohale. Nemad kahekesi tulid Sakust. Liisi tuli Pärnust, Jaan Paidest, Gert Viimsist, Külli Lahemaalt ja Aade Tabasalust, Silva Jõelähtmest, Kaia Kuusalust. Ja siis veel tulijad Lasnamäelt, Mustamäelt, Järvelt, Koplist, Kadriorust ja Kalamajast.
Kas teadsite, et nimede õigel ajal ja õiges kohas väljaütlemine võib afaasia korral olla uskumatult raske? Seepärast panime jälle nimedega sildid kaela ja püüdsime inimesi õigete kohanimedega siduda. Tundub lihtne, aga afaasia korral on see peaaegu igaühele meist pingutust nõudev väljakutse – või siis lõbus, vingerpusse täis sõnamäng.
Maria oli nädala sees metsas seenel käinud, seega saime seekord lisaks grillvorstidele ja oma aia türgiubadele süüa värskete kartulitega kukeseenekastet. Magustoiduks jäätis marjadega ning kõrvale nii tõsiseid kui ka lustakaid jutte.
Üks imeline tõde käib meie afaasiarahvaga alati kaasas: iga uut seltskonnaga liitujat tervitatakse siiralt ja südamest, nagu oleks ta meie igivana tuttav või lähedane sõber ammustest aegadest.
Üksnes koristamisega läks seekord kiireks, sest Afaasialiidu juhatus ja meeskond valmistusid ära sõitma koolitusele Narva-Jõesuusse.
Järgmisel nädalal, 13. augustil, ootame aga külalisi. Meile tulevad HELLI loojad – grupp ägedaid inimesi, kes arendavad kõnekahjustusega inimestele mõeldud äppi, mis aitaks neid suhtlemisel.
Ootame juba põnevusega!

31/07/2026

30. juuli

Aiapäeva vedas seekord Külli. Kuigi meie regulaarsetest aiatööl käijatest olid kohal vaid Andrus, Gert, Argo ja Karin, kasvatasid osalejate arvu hoopis tõelised üllatajad.

Meie kõigi suureks rõõmuks tuli seekord kohale Silva. Aitäh, Tagni, et aitasid Silval Pesarimajja tulla – oleme temast juba ammu puudust tundnud! Silva elab maal ja kuna tema kodukanti liinibussid ei sõida, saigi ta meile aiatööpäevale tulla just tänu Tagni abile.

Vaevalt olime jõudnud end terrassil mõnusasti hommikukohvile sättida, kui aeda astus üks kena ja rõõmsameelne proua, keda keegi meist varem näinud polnud.

„Maire,“ tutvustas ta ennast.

Maire rääkis, et tema insuldist on möödas juba kaks aastat. Tõdesime, et tema kõne on päris hästi taastunud. Edasiseks taastumiseks on aga vaja seltskonda ja teisi inimesi, kellega suhelda ning rääkida.

Teretulemast, Maire! Kahju ainult, et sa nii kaua meie juurde tulemiseks julgust kogusid, võinuksid ju juba ammu olla meiega. . Nüüd oled sa üks meie seast ja selle üle on kõigil väga hea meel!

Hommikused kohvitamised venivad aina pikemaks, sest koos lobiseda on tõesti lõbus. Argo saabumisega läks naljaviskamine eriti hoogu.

Näiteks üks mõistatus: mida tähendab, et „Argo on 14 lauda, Gert 14,5 lauda, aga Külli ainult 12 lauda“?

Vaata pilte ja saad teada, kuidas sündis Pesarimaja tuliuus pikkusühik – LAUD.

Tänased tööd olid seotud lõunasöögi valmistamiseks saagi kogumisega. Korjasime kurke, suvikõrvitsaid, aedube, herneid, porgandeid, basiilikut, peterselli ja sibulaid ning hakkisime kogu saagi vokiroaks, mida kavatsesime süüa grillvorstide kõrvale. Karin ja Maire noppisid ka vaarikaid ja mustsõstraid, et neid magustoiduks koos jäätisega nautida.

Oh häda! Siis aga selgus, et seekord polnud kohal ühtegi meie osavatest grillmeistritest – ei Ennu, Sveni, ei uut meest Jaani.

Otsustavalt võttis gaasiballooni ühendamise siis enda peale Argo. Vokipõleti töölesaamisega jäi Külli aga päris hätta. Alla anda ei saanud ning nii me siis kogu kambaga nuputasime, kuidas vokiroog suveköögis siiski valmis teha.

Valmis ta saigi – ja uskuge, maitses igati suurepäraselt!

Hüvasti, juuli! Järgmisel korral kohtudes ongi juba august. Küll läheb see suvises aiaparadiisis veedetud aeg kiiresti!

Kohtume 6. augustil!

25/07/2026

23. juuli
Käes on suvise aiapidamise kõrghetk – tööd on parasjagu, saaki tuleb mõnusasti ning jutuajamisekski jääb küllaldaselt aega.

On ju päevselge, et afaasiakogukonna aiapäevadel on lisaks maitsvate ja tervislike aiasaaduste kasvatamise rõõmule ka eriline eesmärk – pakkuda igale osalejale võimalikult palju suhtlemisvõimalusi. Meil saavad mugavalt, toetatult ja kiirustamata vestlustes osaleda nii keeruka kõnekahjustusega inimesed kui ka need, kellel on vaja kannatlikke murede ja rõõmude kuulajaid.

Aga nüüd konkreetsemalt selle nädala tegemistest.

Täna liitus meie grupiga uus liige Jaan. Tema sõitis kohale suisa Eestimaa südamest, Paidest, kaasas magusad vaarikad oma aiast. Uue mehe saabumise kasutas kavalalt ära Andrus, kes delegeeris muruniitmise sujuvalt Jaanile. Iseasi, kas see samm ikka nii kaval oligi, sest nüüd sai Andrus ülesandeks peenraservad ja kuuriääred siledaks trimmida. Trimmimine on aga halvatud käe tõttu raskemgi kui muruniitmine.

Anu korjas punaseid sõstraid, Külli noppis vaarikaid ja valmistas neist värsket toormoosi, et saaksime kohvi kõrvale moosisaia süüa. Sama eesmärki täitis eelmisel korral korjatud kirssidest tehtud moos.

Gerli hooleks jäid nagu ikka perenaisetööd. Reena sõidutas keskkonnahuvilised Liisi, Andruse, Argo ja Karini seireretkele – seekord Kristiine linnaossa.

Seejärel saabus majja veel Viktor, kes vahetas meie liftis kustunud lambid uute vastu ja hoolitses selle eest, et lift meid ikka turvaliselt teeniks.

Kui keskkonnahuviliste seltskond retkelt tagasi jõudis, hõikasime nagu vanas muinasjutus: „Lauake, kata end!“ Ja hopsti saigi lauale püreesupp, mis mõistagi sisaldas meie oma aia saadusi: suvikõrvitsat, porgandit, sibulat ning palju muud head ja paremat.

Magustoiduks oli jäätis värskete marjade ja moosiga, kõrvale elav vestlus. Jututeemadeks olid kahjulikud ja kasulikud taimed, putukad ning muud elukad, retkel kogetud ilu, leitud pahalased ja ikka nii edasi.

Juulikuu viimane kohtumine toimub neljapäeval, 30. juulil.

Kas kohtume?

17/07/2026

16 juuli
Pesarimaja aias, vana tamme kõverate okste varjus, elab metstuvide ehk meigaste paar. Vali kudrutamine annab alati teada, et nemad, kohalikud, on kodus ja hoiavad aial silma peal.
Sedapuhku olid nad aga kohad sisse võtnud meie kirsipuul ega lasknud end kirssidega maiustamise ajal sugugi häirida. Hõika, plaksuta või vehi kätega – meikad istusid täies rahus ja keskendusid söömisele. Alles okste hoogne toksimine andis neile märku, et kena oleks saaki ka teiste aiaelanikega jagada.
Tänase päeva üheks olulisemaks tööks saigi veel alles jäänud kirsside koristamine.
Hommikukohv pannkookide ja värskelt valminud mustsõstra-toormoosiga ergutas meid plaane paika panema. Moodustasime kaks meeskonda:
Reenaga koos suundusid Lasnamäe linnaossa keskkonnaseire retkele Andrus, Valja, Karin ja Argo.
Aeda kirsse korjama jäid Enn, Anu, Aleksik ja Külli. Kuna Eevil oleks ühe toimiva käega olnud väga keeruline kirsse korjata, sai tema ülesandeks trepile laiutama hakanud enelapõõsa pügamine.

Mõlema töörühma usin tööpäev lõppes loomulikult ühises lõunalauas. Seekord grillis Enn meile oma aia suvikõrvitsarõngaid kana-juustukattega. Värske kartul ohtra tilli ja heeringaga on ikka hea suvine valik. Pannkooke moosiga jagus küllaga veel lõunalaualegi.
Külli lubas korjatud kirsid moosiks vormida. Seega ootab meid järgmisel korral tõeline maiasmokkade unistus – värske kirsimoos!
Tule kindlasti ja võta sõber ka kaasa!

10/07/2026

9. juuli
Torm paiskas meie väliköögi kummuli, lõputu paduvihm trummeldas öö otsa kõrvulukustava mürinaga katuseakendel ning uputas allaia lootusetult vee alla. Nüüd ei olnud uppunud enam ainult mustikapeenrad, vaid ka marjapõõsaste ümbrus, murust rääkimata.

Selline oli olukord neljapäeva hommikul, mil kogunesime oma tavapärasele aiatööpäevale. Hoolimata möödunud külmadest, sügiseselt tuulistest ja vesimärgadest päevadest hakkas Pesarimajja saabuma entusiastlik ja rõõmsameelne sõpruskond.

Kogunesime laua ümber hommikukohvile ja koogile, et teha kokkuvõtteid möödunud nädala retkedest Tallinna linnaosadesse ning tutvuda verivärskelt trükist tulnud raamatuga „Insuldi teine pool“, mis jutustab Toomase kogemusest insuldi üleelamisel.

Üle hulga aja tulid kohale ka Juhan ja Saima ning Gerli võttis kohe käsile hoolika perenaise tegemised. Pidasime parasjagu plaani, mida vihmase päevaga peale hakata, kui päike äkitselt oma nina pilvede vahelt välja pistis. Ei läinudki kaua, kui taevas selgines ning mahe õhk hakkas aiatöölisi vastupandamatult õue kutsuma.

Peenrakastides oli toimunud tõeline roheluse plahvatus. Terve hunnik kurke ootas korjamist ja salatina ärasöömist, rääkimata muust salatikraamist, mis ei taha enam hästi kastidesse äragi mahtuda. Lopsakate suurte lehtede all peitsid ennast juba päris suured suvikõrvitsad ning tomatiõitest olid arenenud esialgu veel rohelised viljad. Ennäe – esimesed vaarikadki olid juba punaseks värvunud ning mõned mustad sõstrad valmis põske pistmiseks.

Suuri töid seekord teha polnud. Andrus oli alles mõni päev tagasi muru niitmas käinud – ja vaat kui hea, sest täna oleks muru niitmiseks liiga vesine olnud. Külli oli toonud uusi nutikaid tööriistu, millega Valja ja Karin asusid kohe hoolega kiviteid puhastama. Aleksik leiab alati põõsastelt ja puudelt haigeid või kuivanud oksi, mida ära lõigata. Argo ja Gert kutsutakse aga appi siis, kui kusagil rohkem meherammu tarvis läheb.

Tasapisi asusid Liisi ja Maria grillikoda puhastama ning lõunalauda katma.

Just siis jalutasid aeda Urmas ja Sünne, kes pidid tulema perekonsultatsioonile kella kaheks, kuid jõudsid kohale märksa varem. Urmas sai insuldi vaid kuu aega tagasi ning seetõttu oligi tänaseks kavandatud nende konsultatsioon.

Sel ajal, kui Külli läks Urmase ja Sünnega tuppa nõu pidama, grillisid ülejäänud õues kanafileed ja täidetud seeni. Lisandusid salatid ja küüslauguciabattad ning mõnus suvine lõunasöök aias oligi nautimiseks valmis.

Taas oli üks väga tore tööpäev. Kaksteist aiasõpra ja kaks verivärsket Afaasialiidu liiget – selline oli meie tänane seltskond, kes nautis järjekordset päeva afaasiarahva kogukonnaaias.

P.S. Kui soojemad ilmad nüüd püsima jäävad, on järgmisel korral tõenäoliselt juba kirsside korjamise aeg. Ära jää ilma!

Kohtumiseni 16. juulil!

03/07/2026

2. juuli

Tänaseks lubati esialgu lootusetult vihmast ilma, aga tegelikkus oli siiski teine – oli sedavõrd suurepärane ilm, et otsustasime lisaks aiatööle alustada ka „Tigude projekti“ retkedega.

Meeldetuletuseks: lisaks kogukondlikule aiapidamisele toetab Tallinn ka linnakodanike keskkonnateadlikkuse tõstmist. Sellel eesmärgil on meil plaanis korraldada seireretked kõigisse Tallinna kaheksasse linnaossa, et tutvuda nii ebasoovitavate, kahjulike, hävitatavate kui ka muidu tüütute taimede, putukate ja nälkjatega… ja muidugi nautida ka kõike head ja ilusat, mida linnaloodus pakub.

Päeva alustasime nagu tavaliselt hommikukohvi ja plaanide paikapanemisega. Siis aeda! Täna oli meid kokku 14! Muru sai trimmitud, kiviteedel jälle jupike puhastatud, tõrges humal kompostihunniku juures taltsutatud, tomatitelt liigsed võsud kõrvaldatud ja ikka nii edasi.

Algas ka saagi koristamise aeg: suur hulk piparmünti ja melissi sai juba kuivama pandud ning basiilikulehed sügavkülma. Hunnik kurke, salatit ja tilli oma peenrakastidest hakiti aga kohe tänase lõuna juurde salatiks.

Otsustasime täna varem lõunatada, et siis gruppideks jaguneda ja suunduda linnapeale „Tigude projekti“ retkedele.

Meeskond 1: Põhja-Tallinnasse suundusid Maria, Aade, Valja ja Aleksik.
Meeskond 2: Tallinna kesklinna, peamiselt Kadrioru piirkonda, läksid vallutama Reena, Sven, Gert, Robin, Argo ja Andrus.
Meeskond 3: Nõmmet asusid seirama Enn, Anu ja Karin.

Täpsemad tulemused avaldame järgmisel korral, aga esialgsetel andmetel leiti nii tigusid kui ka „halbade kommetega“ võõraid taimi. P***e ei leidnud keegi, küll aga kohati mõnda sääske ja herilast.

Oli tõeliselt põnev ja vaheldusrikkalt meeleolukas päev. Kõik, kes seekord ei saanud osa ei aiamõnudest ega retkede põnevusest – teadke, et viis linnaosa on veel külastada. Lähme ja vaatame, kuidas seal keskkonna tervis on!

Kohtumiseni 9. juulil!

26/06/2026

25. juuni – jaanilõke tehtud, võidupüha peetud – käes on jälle argipäev, ehkki suviselt puhkusehõnguline.

Meie aiaprojektis on välja kujunenud oma rutiin. Külli on tavaliselt kohal juba päev varem. Aiatööpäeva hommikul kella 9 paiku jalutab väravast sisse Andrus, siis riburada pidi kõik teised. Meid on küllalt palju, seega ei pea me kohe tööle tormama. Tuleme ju Pesarimajja eeskätt selleks, et heas seltskonnas suhelda ja ennast hästi tunda. Tassike head kohvi, puuviljad – nii istume terrassil ja räägime läbi möödunud nädala sündmused. Seekord oli igaühel neid eriti palju: küll seoses pühadega, küll peresündmustega, koolide lõpetamistega ja natuke ka üle-eestiliste juhtumistega. Muidugi planeerime ka tänased tööd.

Taimed peenrakastides on õige lopsakaks kosunud. Karin käis koos pojaga neid vahepeal kastmas, sest päikese ja tuulega oleksid noored taimed kastides muidu kiiresti janusse jäänud. Samas on maapind aias möödunud vihmaperioodist veel vägagi märg, mistõttu muru lokkas ning aiaääred ja põõsaalused olid turritavaid naate täis. Andrus asus taas kord muruniidukit juhtima, Argo aga lopsakat naati trimmima. Gerli, Anu ja Liisi kuulutasid sõja kiviteele kolinud taimedele. Valja valvsa pilgu alt ei pääsenud ei mündipeenrasse ega rooside vahele peitu pugenud umbrohud. Aleksik oskas teeääred labidaga lausa noolsirgeks kaevata.

Ja siis algas päeva tähtsaim töö: grillimine. Eelmisel nädalal tegime vaid väikese eelkatsetuse vorstigrillimisega, kuid seekord saime teada, kuidas valmib meie uues grilliköögis tõeline šašlõkk.

Uskuge või ei, aga valmib kiiresti ja imeliselt hästi!

Meie Liisi on jaanipäevalaps, seega nüüd oli käes aeg sünnipäeva tähistada. PALJU ÕNNE, ARMAS LAURA-LIIS! Kaks suurt uskumatult maitsvat torti - vaat selline oli meie peolaud.

Oli imeline päev!

Kui sel korral saime liha kõrvale salatit oma peenrast, siis järgmisel korral saame juba ka oma kurki maitsta. Tule ka, kohtume juba 2. juulil!

19/06/2026

18. juuni
Eilsest paduvihmast on mustsõstrapõõsaste ümbruses alles lirtsuv maa ja mustikapeenar on hullusti uppunud. Sellisel pinnal peaks pigem riisi kasvatama! Tänane säravsinine taevas, sirav päike ja suviselt soe tuul tõotavad aga niruvõitu suve alguse hädad kustutada. Usutavasti annab maapinnas olev niiskus meie aiakultuuridele pigem kasvuhoogu juurde.

Täna on mitmes mõttes märgiline päev.

Meie uus väliköök on valmis. Esimesed vorstid said Sveni kui grillmeistri käe all küpseks ning suvele kohaselt tegi Külli tänaseks külma peedisuppi ja moosipirukaid. Karin pesi aiamaja põranda, Andrus niitis muru, koos seati mööbel paika ning nii saigi selle päeva tähtsaimaks tööks pidulikuvõitu lõuna.

Või siiski – üks tähtis ülesanne oli täna veel: meie aiatöömeeskonnaga liitus läbi aegade noorim osaleja, kelle ülesandeks oli kõiki naerutada ja nunnumeeter lakke tõsta. Selle tähtsa ülesande täitis Lasse, kes on praeguseks ei rohkem ega vähem kui 9-kuune. Eesotsas Ennuga sai igaüks oma tahtmist mööda jõnglast valvata, kuniks ta isa läks uhket jahti sadamasse sõidutama.

Ega meil aias praegu väga palju tööd olegi. Gerli ja Valja pühkisid aiateid hiigel-murelipuu tekitatud prügist, Eevi terav silm leidis ikka ja jälle tõrksaid naate, mida kitkuda, ning Valja võitles vapralt visa humalaga, et see sel aastal jälle liigselt võimutsema ei pääseks. Kõige selle kõrvalt jäi siiski piisavalt aega ilusat ilma nautida ja meie mõnusas aias ka vääriliselt puhata. Meid oli täna 10 + beebi.

Lõunalauda istusime tavalisest varem, all aias.

Täna oli täita veel teinegi oluline ülesanne: uurisime kõikvõimalikke kahjulikke taimi ja võõrliikidest elukaid, valmistumaks Tallinna toetatava keskkonnateadlikkuse projekti retkedeks. Retkede jaoks on valminud seirelehed. Nende järgi saame otsida lusitaania teetigusid, aga ka võrrelda neid kohalike seatigude või muidu tüütute kojaga tigudega. Võtsime plaani leida ka selliseid lilli, mida Keskkonnaamet soovitab pigem hävitada – ehkki mõned neist on ju nii ilusad.

Nädala pärast saame kindlasti juba salatit oma peenrast, aga võib-olla isegi esimese kurgi!

Kohtume kohe pärast jaani – 25. juunil!