Eesti Õdede Liit

12/10/2026

Eesti Õdede Liidus tegutseb seitse seltsingut, kus sama valdkonna kolleegid saavad kokku, õpivad koos ja räägivad kaasa oma eriala arengus. Iga liige saab valida ühe seltsingu ja liikmemaks sellest ei muutu.

Milline neist on Sinu oma?
🔹 Terviseõenduse seltsing – pere-, kooli-, töötervishoiu- ja koduõed
🔹 Vaimse tervise õenduse seltsing – vaimse tervise ja psühhiaatria valdkonna õed
🔹 Intensiivõenduse seltsing – erakorraline meditsiin, kiirabi, operatsiooniosakonnad, intensiivravi ja anesteesia
🔹 Kliinilise õenduse seltsing – kõige laiema valdkonnaga seltsing. Võib öelda, et siia kuuluvad kõik õed, kes töötavad. Palju on haiglates töötavaid õdesid erinevatelt erialadelt sise- ja kirurgilistelt erialadelt, kardioloogiast onkoloogiani
🔹 Hambaraviõdede seltsing – hambaravis töötavad õed
🔹 Hooldustöötajate seltsing – hooldustöötajad nii tervishoius kui ka sotsiaalvaldkonnas
🔹 Õendusüliõpilaste seltsing – Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkoolide üliõpilased

Seltsing annab võimaluse rääkida eksperdina kaasa riiklikes arendustes ja ravijuhendite töörühmades. Samas on seltsing koht, kus võrgustikus on oma inimesed, kellelt nõu küsida ja kellega kogemusi jagada.

👉 Tutvustused ja kontaktid: https://www.ena.ee/seltsingud/

10/10/2026

💚 Ülemaailmne vaimse tervise päev – 10. oktoober

𝗩𝗮𝗶𝗺𝗻𝗲 𝘁𝗲𝗿𝘃𝗶𝘀 𝗼𝗻 𝗼𝘀𝗮 𝗺𝗲𝗶𝗲 𝗸õ𝗶𝗴𝗶 𝘁𝗲𝗿𝘃𝗶𝘀𝗲𝘀𝘁. See ei tähenda üksnes psüühikahäire puudumist.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) käsitleb vaimset tervist kui vaimse heaolu seisundit, mis aitab inimesel toime tulla elu pingetega, õppida ja töötada, kasutada oma võimeid ning panustada kogukonda. Vaimne tervis on oluline kogu elukaare jooksul – lapsepõlvest vanaduseni.

Seda kujundavad nii inimese enda omadused ja kogemused kui ka pere, suhted, kool, töö, kogukond, majanduslik ja sotsiaalne keskkond ning üha enam ka digimaailm.
Seetõttu ei ole vaimse tervise hoidmine ainult vaimse tervise spetsialistide ülesanne – meil kõigil, sealhulgas õdedel, on võimalus märgata, ennetada ja toetada.

Vaimse tervise õenduse seltsing on 2026. aastal seadnud oma koolituste ja kohtumiste üheks oluliseks fookuseks 𝗹𝗮𝘀𝘁𝗲 𝗷𝗮 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲 𝘃𝗮𝗶𝗺𝘀𝗲 𝘁𝗲𝗿𝘃𝗶𝘀𝗲. Augustis toimunud suveseminaril „Eriline laps – märkamise, mõistmise ja toetamise kunst“ keskendusime sellele, kuidas märgata last tema käitumise taga, mõista tema vajadusi ning toetada nii last kui ka tema lähedasi. Teemaga jätkame 16. oktoobri koolituspäeval „𝗠𝗲𝗶𝗲 𝘁𝘂𝗹𝗲𝘃𝗶𝗸 – 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲 𝘃𝗮𝗶𝗺𝗻𝗲 𝘁𝗲𝗿𝘃𝗶𝘀 𝗱𝗶𝗴𝗶𝗮𝗷𝗮𝘀𝘁𝘂𝗹“, kus pöörame pilgu noorte tänasesse maailma – digikeskkonda, selle võimalustesse ja riskidesse ning noorte vaimse tervise toetamisele kiiresti muutuvas ühiskonnas.

Need valikud ei ole juhuslikud. Laste ja noorte vaimne tervis, turvaline digikeskkond, varajane märkamine ja inimese enda kogemuse kuulamine on üha enam ka rahvusvahelise vaimse tervise käsitluse keskmes.

Ülemaailmsel vaimse tervise päeval kutsume kõiki õdesid mõtlema:
Kas me oskame märgata ja kuulata seda, mida laps või noor meile oma sõnade, vaikuse või käitumisega öelda püüab?

💚 Märka. Mõista. Toeta.

09/10/2026

28. septembril toimus Võrumaa Eesti Õdede Liidu liikmetele meeleolukas motivatsiooniüritus Eva Sushi sushi-koolituse näol.
Suur aitäh, armsad Lõuna-Eesti Haigla EÕL liikmed!
Südamlik tänu kõigile, kes leidsid aega tulla ja veeta üks mõnus õhtu üheskoos!
Oli tore argipäeva saginas aeg maha võtta, naerda, uusi teadmisi saada ja oma kätega midagi maitsvat valmistada. 😊 Just sellised ühised hetked aitavad meil hoida kokku ja väärtustada meie õdede kogukonda.
❤️ Aitäh, et olite kohal ja muutsite selle õhtu nii toredaks!
Kohtumiseni järgmistel ühistel ettevõtmistel – koos oleme tugevamad!

08/10/2026

07/10/2026

🍂 30. septembril võtsid Viru piirkonna liikmed aja maha, et veeta koos üks mõnus ja teistmoodi päev.

Seekord viis meie motivatsioonipäev meid Astangule – sügisesse metsa, mahajäetud militaarmaastikule ja maa-alusesse salapärasesse maailma.

Kujuta ette – kõnnid metsas, ümberringi vaikus, sügisvärvid ja puud. Kõik tundub rahulik ja veidi unustatud…, kuid meie jalge all peitus hoopis teine maailm.

Astangu maa-aluse maailma rajamine algas juba üle 100 aasta tagasi. Paekivisse kavandati kümneid ligi 200 meetri pikkuseid laskemoonatunneleid, kuhu viis omal ajal isegi omaette raudtee. Hiljem võttis piirkonna üle Nõukogude armee ning siin hoiti tuhandeid tonne laskemoona. Ala oli suletud ja kõrvalistel inimestel sinna asja ei olnud. Tänaseks on sõjaväelased läinud ning mets on suure osa kunagisest militaaralast enda valdusesse tagasi võtnud – kuid tunnelid on alles.

Meie matk viis läbi Astangu mahajäetud militaarmaastiku ning saime piiluda ka maa-alustesse laskemoonaladudesse. Otsisime üles kunagise Mäepealse küla varemed, nägime Tallinna ainsat kärestikku ning kuulasime lugusid sellest, mis selles paigas aastakümnete jooksul tegelikult toimunud on.

Astangu matk pakkus koos suurepärase Laternamatka giidi Mihkli jutustamise ja huumorimeele saatel nii närvikõdi, avastamisrõõmu kui ka üllatusi – just selliseid, mida tavalisel jalutuskäigul kindlasti ei koge. Aga kõige olulisem oli siiski koos olemine. Meie igapäevane töö on vastutusrikas ja pingeline ning seepärast on aeg-ajalt väga vajalik töökorraldusest välja astuda, liikuda, naerda, rääkida ja lihtsalt nautida head seltskonda.

Suur aitäh kõigile Viru piirkonna liikmetele, kes sellel vahval päeval kaasa lõid! Me saime värsket õhku, uusi teadmisi, paraja annuse seiklusi ja kindlasti ka energiat juurde.Koos liikudes, avastades ja naerdes saame alati rohkem!

Hoiame üksteist ja liigume koos edasi! ❤️

06/10/2026

📚Sügis toob indu ammutada uusi teadmisi. Jagame teadustööde komisjoni tunnustatud magistritööd, mis juhib tähelepanu õdede rollile patsiendiohutuses.

𝐀𝐥𝐢𝐜𝐞 𝐕𝐞𝐧𝐬𝐤𝐢. “𝐇𝐚𝐢𝐠𝐥𝐚𝐬 𝐫𝐞𝐠𝐢𝐬𝐭𝐫𝐞𝐞𝐫𝐢𝐭𝐮𝐝 𝐤𝐚𝐡𝐣𝐮𝐭𝐚 𝐩𝐚𝐭𝐬𝐢𝐞𝐧𝐝𝐢𝐨𝐡𝐮𝐭𝐮𝐬𝐣𝐮𝐡𝐭𝐮𝐦𝐢𝐭𝐞 𝐭𝐚𝐠𝐚𝐣ä𝐫𝐣𝐞𝐝 𝐨𝐫𝐠𝐚𝐧𝐢𝐬𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐥𝐞 𝐣𝐚 𝐩𝐞𝐫𝐬𝐨𝐧𝐚𝐥𝐢𝐥𝐞 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐤𝐢𝐫𝐣𝐞𝐥𝐝𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐩𝐚𝐫𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞𝐠𝐞𝐯𝐮𝐬𝐞𝐝: 𝐭𝐚𝐠𝐚𝐬𝐢𝐯𝐚𝐚𝐭𝐚𝐯 𝐝𝐨𝐤𝐮𝐦𝐞𝐧𝐝𝐢𝐚𝐧𝐚𝐥üü𝐬”

🔹Õdede jaoks on oluline teadvustada oma rolli patsiendiohutuses, eriti kahjuta ja ohuolukordade puhul, mis igapäevatöös võivad tähelepanuta jääda.

🔹Magistritöös kirjeldatakse, kuidas need olukorrad (sh kliiniliste protseduuride vead, õnnetused ja käitumisega seotud intsidendid) mõjutavad õdede heaolu ja organisatsiooni ressursse, tekitades stressi, ebakindlust ja isikukahju.

🔹Seega on töö väärtuslik lugemine igale õele, et mõista oma panust patsiendiohutusse ja kinnitada, et töötajate ohutus on kvaliteetse ravi tagamiseks kriitilise tähtsusega.

Magistritööga saab tutvuda siin 👇
https://dspace.ut.ee/items/2c0b4252-e49e-4a35-bf4c-b78c4c8292c2

05/10/2026

Peatäid? Häbeneda pole põhjust – küll aga tasub tegutseda!

Peatäitõve juhtumeid võib ette tulla igas koolis. Täid levivad eelkõige otsese pea-pea kontakti kaudu ja lastekollektiivis käib see kiiresti. Terviseamet on koondanud selged juhised, millest on abi nii lapsevanematel, kooliõdedel, seal on juhised nii lastekollektiivis kui ka hooldekodus tegutsemiseks.

❌ Puhtusega pole täidel mingit pistmist – nakatuda võib igaüks, sõltumata hügieenist, vanusest, soost või sotsiaalsest taustast
❌ Koduloomad peatäisid ei levita
✅ Lisaks peade kokkupuutele võivad täid levida ka jagatud asjadega: kamm, juuksekumm, müts, sall, kõrvaklapid, rätik

Kuidas märgata?
Kõige tavalisem tunnus on peanaha sügelemine. Sagedase pea kratsimise korral tasub juukseid ja peanahka kontrollida. Täisid ja nende mune ehk tinge võib näha juuksejuurte lähedal, eriti kõrvade taga ja kuklal. Kõige kindlam abimees on spetsiaalne täikamm.

Kui leiate täid:
🔹 Apteegis on täivastased vahendid saadaval, alustage ravi kohe ja järgige täpselt kasutusjuhendit
🔹 Kontrollige kõiki pereliikmeid ja ravige kõiki nakatunuid samal päeval
🔹 Peske kokku puutunud riided ja voodipesu pesumasinas temperatuuril üle 60 °C – eriti mütsid, sallid ja kraega riided
🔹 Andke teada, et ka teised saaksid päid kontrollida ja vajadusel ravi alustada - nii saate levikut pidurdada.
🔹 Kontrollige juukseid uuesti 8–10 päeva pärast – kui leiate elus täisid, korrake ravi.

Täidest saab jagu, kuid selle tulemus sõltub kiirest reageerimisest ning koostööst.

👉 Loe lähemalt: https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/peataitobi

02/10/2026

Jaga oma lugu

Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN) kogub üle maailma lugusid sellest, kuidas õed aitavad inimestel ja kogukondadel tervena püsida, haigusi ennetada, vajalikku abi kätte saada ning paremaid tervisetulemusi saavutada. Valitud lood ja fotod jõuavad 2027. aasta rahvusvahelise õdede päeva väljaandesse.

Soovime, et seal oleks ka Eesti õdede lugu!

Otsime näiteid, kus õed:
♦ parandavad esmatasandi, kogukonna-, eriarsti- või integreeritud abi kättesaadavust
♦ ennetavad haigusi vaktsineerimise, sõeluuringute, tervisedenduse ja tervisehariduse kaudu
♦ töötavad laiendatud pädevusega õe või eriõena
♦ juhivad uuenduslikke õe- või meeskonnapõhiseid mudeleid
♦töötavad keerukates kliinilistes oludes – erakorraline meditsiin, intensiivravi, kirurgia, onkoloogia jm
♦ parandavad ema, lapse, nooruki, vaimse tervise, krooniliste haigete või eakate hooldust
♦ jõuavad maapiirkondade ja haavatavate rühmadeni
♦ muudavad abi turvalisemaks, järjepidevamaks, tõhusamaks või võrdsemaks
♦ tegutsevad hädaolukordades, puhangute, kriiside või katastroofide ajal

Loo teeb tugevaks, kui kirjas on: mida õed tegid, kes sellest kasu said, mis selle tulemusel muutus, mõõdetavad tulemused või muu tõend mõjust.
📸 Fotod, mis lugu illustreerivad, on väga oodatud, kuid arvestada tuleb, et fotodel olevad patsiendid ja kolleegid peavad pildi kasutamisega nõus olema.

📩 Saada oma lugu ja fotod Eesti Õdede Liidule: [email protected] hiljemalt 20.oktoober.
📅 ICN-i tähtaeg: 30. oktoober 2026

Ka igapäevane töö võib olla teistele inspiratsiooniks. Koos näitame, kui palju õed inimeste tervise ja tervishoiusüsteemi heaks teevad.

01/10/2026

"Kell 6 hommikul algab päev 12 või enama patsiendiga. Pesemine, mähkmete vahetamine, riietamine, söötmine, ravimite jagamine, voodihaigete asendi muutmine, pottide tühjendamine.

Keegi on segaduses ja kardab ning võib lüüa, hammustada, sülitada.

Keegi vajab abi tualetti minekul iga poole tunni tagant.

Mõni arvab, et tal on kõik asjad ära varastatud.

Keegi tahab, et tema soovid täidetaks nüüd ja kohe.

Keegi tahab koju minna ja otsib lähimat bussijaama.

Samal ajal on käeluu murdnud patsient kipsi ise maha võtnud, sest käsi ju enam ei valuta.

Keegi on suremas ja tema pere tuleb hüvasti jätma. Nüüd tuleb tegeleda nii suremas oleva inimese kui ka leinajatega.

Kogu see töö tuleb teha vaikselt, inimväärselt ja professionaalselt."

Just nii kirjeldab oma tööpäeva hooldustöötaja.

Tema põhipalk jääb alla Eesti mediaanpalga ja rohkem kui kolmandiku võrra alla keskmise palga. Hooldustöötaja põhipalk oli 2025. aastal 1340 eurot kuus. Tänase keskmise palga juures (2243 €) tähendaks Euroopa tase ehk 70% keskmisest palgast umbes 1570 eurot kuus.

Hooldustöötajad on patsientide kõrval öösiti, nädalavahetustel ja riigipühadel. Nad teevad lisavahetusi või töötavad kahes kohas, et ots otsaga kokku tulla. Paljud lahkuvad. Uusi töötajaid on raske leida, koolitamine võtab aega ja kõik ei suuda seda tööd teha.

Kollektiivlepingu läbirääkimised on jõudnud riikliku lepitaja lauale, kuna Tervisekassa järgmise aasta eelarves palgatõusuks raha ette nähtud ei ole.

Me seisame läbirääkimistel selle eest, et hooldustöötaja palk tõuseks keskmisest palgakasvust kiiremini. 💙 Hooldustöötajateta ei toimi ükski haigla osakond ega hooldekodu.

30/09/2026

Külaskäik Tartu Ülikooli Kliinikumi

Eile, 29. septembril, külastasime Tartu Ülikooli Kliinikumi. Oli rõõm näha, et ülemaailmsel südamepäeval olid südamekliiniku töötajad inimeste keskel ning mõõtsid huvilistel olulisi tervisenäitajaid.

Meie päev möödus kliinilise õenduse seltsingu tulevikku kavandades.

Kliinilise õenduse seltsingus on lai ekspertide ja spetsialistide ring – lastest eakateni ja peast jalatallani. Inimest tervikuna näha on väga oluline, kuid samal ajal võib tekkida ka spetsiifilisi küsimusi. Seepärast soovime edaspidi pakkuda nii koolitusi kui ka väiksemaid aruteluringe.

Peagi toimub seltsingu liikmetele infotund, mille kutse saadame e-postiga. Liikmete mõtted ja ettepanekud aitavad meil uue aasta tegevuskava paremini planeerida.

Lisaks tutvustasime end Kliinikumi õendusjuhtidele ning kohtusime kahe Soome eriõeõppe üliõpilasega, kes tahavad tutvuda eriõendusega mujal maailmas. Kuna Eestis on eriõdede töö ambulatoorses ravis hästi juurdunud, tulid nad seda vaatlema. Arutasime koos eriõdede koolituse ja seadusandlusega seotud küsimusi.

Aitäh Kliinikumile sooja vastuvõtu eest!