Eesti Erametsaliit

03/06/2026

Mai lõpus kutsusime metsaühistute esindajad ja konsulendid Järvseljale ning palusime Eesti Maaülikooli metsandus professor Rein Drenkhani rääkima peamistest ja uutest taimehaigustest, mis metsakasvataja otsuseid mõjutavad.

Kuulsime, et Lääne-Eestis ja saartel on männi pudetõve puhang ning tänu eelmise aasta vihmasele suvele esineb palju männi võrsevähki aga ka okkaroostet. Need õnneks puud ei tapa, küll aga mõjutavad oluliselt kasvu.

Üha sagedamini kohtab üle Eesti puna- ja pruunvöötaudi, eriti eksootilistel männiliikidel nagu mägimänd.
Tõsise probleemina tõi professor Drenkhan esile kuuse-juurepessu kõrval männi-juurepessu kiire leviku viimasel kümnendil. Eriti kuusikutes kasvatab iga hooldus- või harvendusraie mädanikuga puude hulka 5%. Haiguse leviku piiramiseks tasub kasutada biopreparaati Rotstop.

Õppepäeva toimus Euroopa Horisont projekti Precilience ja Keskkonnainvesteeringute Keskus toel.🐜

01/06/2026

Nädal enne suurt metsa- ja looduskaitsepoliitika arutelu Sagadis kohtusime energeetika- ja keskkonnaministri Andres Sutiga.

Meenutasime, et erinevate tuliste arvamuste vahele jääb metsaomanik, keda metsaseadus kõige rohkem mõjutab. Riigi kaitsetahte säilimiseks ja majandamise mitmekesisuse tagamiseks on aga vajalik, et maaomanikud omandist ei loobuks. Samas iga lisanduv regulatsioon muudab metsa omamise keerulisemaks ja majandamise proportsionaalselt kallimaks just väikemetsaomanikele.

Seetõttu vajab ka looduskaitsepoliitika pööret: iga eramaale laienev piirang peab olema sisuliselt põhjendatud ning ausalt tuleb hinnata, kas keskkonnaamet suudab sellega kaasnevat keerukust tegelikult hallata.

Loodust ja liike tuleb kaitsta, kuid kui maaomaniku koormus kasvab iga uue otsusega, peame küsima, kas kaitsekorralduskava ei vaja varsti veel üks hääbuv liik – maal elav Eesti inimene.

Fotol vasakult:
Erametsaliidu juhatuse liige Andres Olesk, minister Andres Sutt, erametsaliidu juhatuse liige Triin Alatalo ja tegevjuht Kristel Järve.

29/05/2026

𝟐 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭 𝐦𝐚𝐚𝐨𝐦𝐚𝐧𝐢𝐤𝐞 𝐦𝐞𝐞𝐥𝐞𝐚𝐯𝐚𝐥𝐝𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 - 𝐦𝐢𝐬 𝐨𝐧 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐧𝐮𝐝?

Etteruttavalt saame öelda, et suurt mitte midagi 🤷‍♀️

2024. aasta 29. mail kogunesid sajad kannatuse kaotanud maaomanikud Toompeale, näitamaks riigijuhtidele, et maad puudutavaid otsuseid ei saa ega tohi teha omanike õigustega arvestamata.

Meeleavaldusel anti üle 4 nõudmist:

📌 Õiglaste ja kiirete kompensatsioonide väljamaksmine metsaomanikele, kelle maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud;
📌 Tuleb võimaldada looduskaitse alla võetava eraomanduses oleva metsa asendamine riigile kuuluva majandusmetsaga - mõte, mida enne viimaseid valimisi toetasid KÕIK parlamendierakonnad;
📌 Maatulundusmaa maamaksu tõus peab jääma aastas 10% piiresse;
📌 Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Kahjuks peame tõdema, et vahepealse aja jooksul ei ole suurt midagi muutunud: hüvitised ei ole endiselt õiglased, maad asendada pole samuti võimalik ning maamaksu mitmekordset tõusu on inimesed omal nahal juba tunda saanud.

Oma liikmetelt kuuleme aeg-ajalt ikka mõtet, et peab vist pealinna tagasi sõitma ja enda olemasolu uuesti meelde tuletama. 🤔

28/05/2026

Tänases Maalehes on tore lugu noorest metsaperest, kes väikeste laste kõrvalt leiab aega nii metsatöödeks kui raievõistlusteks treenimiseks ja kuulub Eesti raiesportlaste absoluutsesse tippu.

Karina Riive on ka Vardi Metsaühistu esindajana erametsaliidu volinik.

Karina kuldsed sõnad: "Kui oled metsatöös hea, võid raiespordis heaks saada. Aga kui oled raiespordis hea, ei pruugi metsas üldse hakkama saada."

📸 Markus Margusson

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120584021/edukad-raiesportlased-poimivad-sporti-ja-eraelu-parast-sunnitust-oli-taas-vormi-saamiseks-aega-ainult-kaks-kuud

22/05/2026

Eilses Ringvaates jõudis vaatajate ette pidulik hetk: metsaülem 𝐀𝐧𝐭𝐢 𝐑𝐚𝐥𝐥𝐦𝐚𝐧𝐧 𝐭𝐨𝐤𝐬𝐢𝐬 𝐤𝐚𝐚𝐦𝐞𝐫𝐚𝐭𝐞 𝐞𝐞𝐬 𝐤𝐨𝐤𝐤𝐮 𝐨𝐦𝐚 𝟏𝟎𝟎𝟎. 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐮 𝐩𝐞𝐬𝐚𝐤𝐚𝐬𝐭𝐢.

Märkimisväärse numbrini jõudmiseks on kulunud ligi 15 aastat. Selle ajaga on pesakastide valmistamise tehnika saanud nii käppa, et põhimõtteliselt võiks Anti neid teha kinnisilmi.

Samuti on ta põhjalikult uurinud, milline üks praktiline pesakast olema peaks, katsetanud eri lahendusi ja jõudnud tänaseks mudelini, mis arvestab lindude vajadusi kõige paremini.

Videoloost saab mitu praktilist näpunäidet, mis tasub kõrva taha panna juhuks, kui ka endal tekib soov pesakasti tegemist katsetada.

Anti pesakastid on üles pandud peamiselt Valgamaa erametsadesse.

Metsaülem Anti Rallmann on teinud lindudele 999 pesakasti. Heleri All läks talle appi tuhandendat tegema.

21/05/2026

Kas tead mõnda tegusat metsaomanikku, kelle tööd võiksid märgata ka teised?
Anna talle palun märku, et ootame teda väga metsamajandajate konkursile!

Parima valimisel ei ole määrav metsamaa suurus ega majandamise viis, vaid see, kui vastutustundlikult ja pika vaatega metsa eest hoolitsetakse.

Kandidaate saab üles seada 31. maini erametsaliidu kodulehel: https://erametsaliit.ee/konkurss/metsamajandajate-konkurss-2026/

18/05/2026

Meie liikmetelt taas soliidne panus tulevikumetsa rajamiseks 🙂

11/05/2026

Käisime reedel külas Eesti Maaülikoolil, et ühiselt arutleda nii päevakajalistel metsandusteemadel kui ka metsandusharidusest laiemalt.

Peame kvaliteetset metsandusharidust ja järelkasvu väga oluliseks ning panustame sellesse ka ise, vedades juba mitmendat aastat maaülikoolis erametsanduse valikainet. Poliitikakujundamisest ja huvikaitsest huvitatud metsandustudengitele pakume praktika tegemise võimalust erametsaliidus, aga julgustame tugengeid praktikavõimalusi uurima ka metsaühistutest.

Samuti käsitlesime täiendusõppe arendamist, et toetada valdkonna spetsialistide pidevat enesetäiendamist, et vastata muutuvatele kompetentsivajadustele.

Aitäh sooja vastuvõtu ja sisuka arutelu eest!
Eesti Maaülikooli metsandus

📸 Kristina Kurm
Loe pikemalt: https://www.emu.ee/uudised/eesti-maaulikool-ja-eesti-erametsaliit-arutasid-metsanduse-ja-maaelu-arenguga-seotud

04/05/2026

Loode-Eesti metsaühistu liikmed on tänavu kevadel usinad metsauuendajad 🌲🌳

Loode-Eesti Metsaühistu liikmed tellisid ühistult sel kevadel 223 615 metsataime. Seda on umbes 10% rohkem, kui eelmisel kevadel.
Kokku telliti 21 erinevat taimesortimenti. Kõige rohkem oli erineva pikkuse, vanuse ja juurekava tüübiga kaski.
Taimed pärinevad 8 erinevast taimlast.

7 Eesti taimlast tuli 207 115 taime.
1 Saksamaa taimlast saabus 16 500 taime.

61 125 taime olid avajuursed ja 162 490 potitaimed.

Kask-97 420tk
Kuusk-59 025tk
Mänd-55 370tk
Sanglepp-9500tk
Hübriidhaab-1300tk
Maarjakask-1000tk

Taimi tellis 106 metsaomanikku ehk keskmiselt 2110 taime omaniku kohta. 62 omanikku tellis kuni 1000 taime ning 12 omanikku tellisid üle 5000 taime.