Eesti Erametsaliit

02/10/2026

Töönädala lõpetasime konstruktiivselt ja tempokalt, tutvudes uue energeetika- ja keskkonnaministri Erkki Keldoga ning arutades erametsaomanike põletavamaid probleeme.

Osadele murekohtadele on tegelikult lihtsad lahendused olemas, kuid millest nende rakendamisel seni vajaka on jäänud – kas tahtest või otsustusjulgusest – täpselt ei teagi.

Näiteks tõime taaskord lauale küsimuse, kas sanitaarraie metsateatisel on tingimata tarvis nõuda hinnangulise raiemahu esitamist. Tegelik kahjustuste ulatus kannatada saanud metsas selgub sageli alles kahjustuse likvideerimise käigus. Ei tundu kuigi mõistlik kulutada metsaomaniku aega ja riigi menetlusressurssi sellele, et omanik ei suutnud ennustust tehes piisavalt täppi panna. Sellised ja mitmed teised väiksemad, aga metsamajandamist bürokraatlikumaks muutvad nõuded on lihtsalt lahendatavad ka lühikese ametiaja jooksul.

Loomulikult jõudsime sisse vaadata ka suurematesse muredesse nagu segadused looduse taastamise kava sisustamise ümber või viis, kuidas rakendame Euroopa Liidu direktiive, arvestamata piisavalt Eesti kui metsarikka riigi eripäradega.

Tore oli näha, et uus minister on hoolimata napist sisseelamisajast, mis talle valdkonnaga tutvumiseks on antud, indu täis, mõttega kaasas ja lahendustele orienteeritud.

Kasutame kindlasti ära üleskutse kontakti hoida ning metsaomanike sisendit poliitikakujundamiseks aktiivselt jagada.

Kohtumisel osalesid erametsaliidu juhatuse liige Ants Erik (vasakult), kommunikatsioonijuht Anniki Leppik ning tegevjuht Kristel Järve.

30/09/2026

Võtsime septembrikuu kokku traditsiooniliselt erametsaliidu infokirjaga.
Loe siit: https://erametsaliit.ee/2026/09/30/erametsaliidu-septembri-infokiri/

25/09/2026

Erametsaliidu tegevjuht Kritel Järve käis Äripäeva saates Mets ja Majandus rääkimas sellest, millised on erametsaomanike ootused uuele valitsusele.

Meie hinnangul on riigi vaade metsandusele liiga kitsas. Metsandust puudutav taandatakse riiklikes strateegiadokumentides keskkonnateemaks (või ei puudutata seda üldse), kuid keskkonnale lisaks on metsandus ka oluline osa majandusest, maapiirkondades asendamatu tööandja, energiajulgeoleku ja toormekindluse tagaja.

Raadiosaade on järelkuulatav Äripäeva tellijatele, kordussaade on Äripäeva raadio eetris laupäeval, 26. septembril kell 15.00.

Erametsaliit: tahame vastust küsimusele, kas riigil on metsandust vaja. Uuel valitsusel tuleks kokku leppida, millist rolli täidab metsandus Eestis majanduse, regionaalarengu, energeetika ja julgeoleku vaates, ütles Eesti Erametsaliidu juht Kristel Järve. Metsandus, Seadusemuudatused, Julgeolek,...

24/09/2026

Kutsusime koos Rakvere metsaühistuga sellel nädalal metsa kliimaministeeriumi metsaosakonna, sest metsanduses on nüansse palju ja erinevate otsuste mõju on kõige parem mõista ikka metsas kohapeal.

Näitasime Lahemaa Rahvuspargis, miks kaitsealade piiranguvööndite metsamajandamise reeglid päris elus alati ei toimi.
Piiranguvööndid on mõeldud olema väiksema majandamisintensiivsusega alade rangelt kaitstavate metsade ja majandusmetsade vahel. Kui aga seaduses ette nähtud ja praktikas toimivatele majandamisvõtetele lisanduvad nõuded, mis muudavad nende kasutamise sisuliselt võimatuks, ei võida sellest ei metsaomanik ega looduskaitse.

Murekoht on ka õigusselgus. Kui metsaühistu teeb põhjaliku eeltöö, uurib ta juba enne metsateatise esitamist, kas kavandatud raiet tohib teha. Regulatsioon justkui lubab, aga kui metsateatis on esitatud ja selle eest riigilõiv tasutud, võib ametnikul lõpliku otsuse tegemisel siiski tekkida mingisugune kahtlus ning raie igaks juhuks keelatakse. Nii pole õigusriigile kohane.

Metsaosakond sai näha ka turberaiet: kuidas sellise majandamisviisini jõutakse, mida selle tegemisel arvestada tuleb ja miks valitakse välja just konkreetsed puud.

Kõige valusamalt tuleb regulatsioonide muutumise mõju välja metsades, kus omanik on koos spetsialistidega koostanud aastakümnete p**kuse majandamisplaani ja selle elluviimist juba alustanud. Metsas teisiti ei saagi, sest tänased otsused on tehtud arvestusega, milline peaks mets olema kümnete aastate pärast. Kui reeglid poole plaani pealt muutuvad, võivad ühe otsusega muutuda mõttetuks nii senised investeeringud kui ka pikaks ajaks kavandatud tegevused.

Just seepärast on oluline, et metsandust puudutavate otsuste tegemisel pöörataks päriselt tähelepanu sellele, kas nende rakendamine päris elus on realistlik ja otstarbekas.

Suur tänu metsaosakonnale, et leidsite aega meiega metsa tulla!

23/09/2026

Tänases Huvitajas p**k ja sisukas intervjuu 2026. aasta parima metsamajandaja Valdu Reinaasiga.

Soovitame elupõlise metsamehe mõtteid mõttega kuulata :)

Eesti Erametsaliit valib igal aastal parima metsamajandaja, tunnustust on jagatud 33 korral ja seekord pärjati tiitliga Valdu Reinaas.

22/09/2026

Õppepäevade korradalmine metsaomanikele on üks olulistest metsaühistu tegevustest.
Nagu ütles ilusasti üks meie juhatuse liige, siis metsaühistus kasvab targem metsaomanik ning mitmekesisem Eesti mets ning tarkuse jagamisel on just õppepäevadel oma oluline roll.

Erametsaliidu liige, metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud koolitas seekord metsaomanikke säästva metsamajanduse teemal.

18/09/2026

Meie liige Loode-Eesti metsaühistu selgitab, kuidas ja miks hooldusraiega metsa kujundatakse.

Hooldusraie eesmärk on kujundada väärtuslik tulevikumets, jättes kasvama parimad puuliigid ja parimate tüveomadustega puud. Hooldusraiel ei seata kunagi eesmärgiks tulu teenimist, kuid mõnikord on võimalik raiutud materjali kasutusele võtta ning sellega katta raietöö kulud või teenida ka väike lisatulu.

Selles 15-aastases metsas kasvas enne raiet 55% kaske, 15% haaba, 15% sangleppa, 12% halli leppa ja 1% tamme. Raie järel on metsas alles kõik puuliigid, kuid haava ja leppade osakaal on vähenenud, kase osakaal aga kasvanud.

Raie tulemusena saab tööd kohalik maapiirkonna ettevõte ning raiutud materjal läheb mõnda kohalikku katlamajja, mis kütab Eesti asulaid.

11/09/2026

Homme toimuval Metsarahvapäeval võõrustavad metsasõpru ka mitmed erametsaomanikud. Retkedele on veel üksikuid vabu kohti.

🍂Läänemaal kutsub retkele Vardi metsaühistu liige Jürgen Kusmin, kes tunneb hästi nii riigi- kui erametsa ning viib retkele Haapsalu külje all Valgevälja metsades:
https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11347

🍂Pärnumaal Kaismal on jõud ühendanud Karo Mets OÜ, metsaomanik Andres Metsoja, RMK ning Rail Baltic. Ühiselt uuritakse, mis juhtub metsa, loomade ja maaomanikega siis, kui maastikku lisandub uus suur raudtee. Retke järel on osalejatel võimalik meisterdada austerserviku ja kopsserviku seenepakke:
https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11400

🍂Pärnumaal Kikeperas viib metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juht Kadri-Aija Viik retkele viimasel aastal Eestis vast enim kõneainet pakkunud Kikepera metsadesse, kus suurte looduskaitseprojektide raames suletakse maaparandussüsteeme ja taastatakse märgalasid:
https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11350

🍂Rapla külje all toimub päeva jooksul lausa kaks ekskursiooni Heiki Hepneri dendroparki:
https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11298

🍂Raplamaal Pajakas korraldab Kertu Elfenbein lastele põneva seikluse pmber salajärve. Selle retke kõik kohad on juba täitunud.

🍂Ida-Virumaal viib 2021. aasta parim metsamajandaja Gunnar Lepasaar külalised oma kodutalu metsa, mille kurikuulus Tudu torm 25 aastat tagasi maatasa tegi.
Selle retke kõik kohad on juba täitunud.

🍂Valgamaal Otepää kõrgustiku serval võõrustab metsasõpru 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit. Andrus jagab oma praktilisi kogemusi metsa kasvatamisest ja majandamisest:
https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11331

🍂Võrumaal Piusas korraldavad ühise metsapäeva Foreko OÜ ja metsaomanik Andres Sepp. Tegu on põneva retkega tervele perele, mille lõpus saab samuti seenepakke meisterdada: https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11344

🍂Võrumaal Preeska külas asuvas kodutalus võõrustab metsarahvapäevalisi Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok. Võimalus on külastada Erki kodumetsasid ja näha, kuidas ühte talumetsa majandatakse ning milliseid pärandkultuuri objekte seal leidub: https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11315

🍂Võrumaal Tagakülas kutsub metsaretkele Lõuna-Eesti metsaettevõte Valga Puu. Vana-Tare kinnistul asuvas metsas ja istandikus uuritakse koostöös teadlastega erinevate metsakasvatusvõtete mõju metsa kasvule. Retke järel saab meisterdada austerserviku ja kopsserviku seenepakke:
https://metsarahvapaev.ee/?event_id=11330

03/09/2026

Meil oli erametsaliidus sel suvel praktikandiks Eesti Maaülikooli metsandus III kursuse tudeng Kertu, kellele tutvustasime metsaomanike huvikaitsetöö erinevaid külgi. Täna tegime tema praktikast kokkuvõtteid ja palusime Kertul endal ka oma kogemus kirja panna. Jagame tema mõtteid ka teiega:

Kui võtsin bakalaureuse teisel aastal õppeaine Erametsandus Eestis, siis sain aru, et erametsandus pakub mulle huvi just oma olulisuse ja samas ka vastuolulisuse tõttu. Võtsin veebruaris julguse kokku ja uurisin, kas Erametsaliitu saab tulla ka praktikale. Õnneks sain jaatava vastuse ja juba mai kuus sain osaleda kohtumistel Keskkonnaameti ja Reformierakonnaga, kus arutleti erametsandusega seotud aktuaalsete teemade ja lähenevate valimiste üle. Kuna see metsanduse pool oli mulle varem suhteliselt kauge, siis sain palju uut infot ja tutvusin taustaga, millest varem polnud nii teadlik. Nägin praktika jooksul erinevaid erametsaliidu telgitaguseid, näiteks millega organisatsioon igapäevaselt tegeleb ja millega tegelevad metsaühistud. Sain ka parema arusaama, mis raskustega tuleb liidul kokku puutuda ja kui paljude erinevate osapooltega suhtlemist ja huvide esindamist see töö tegelikult nõuab.

Sain käia kaasas ka komisjoniga, kes hindas Metsamajandajate konkursile esitatud metsi. Kohtusin eri metsaomanikega üle Eesti ja kuulasin nende tähelepanekuid, kogemusi ja lugusid nende metsadest. Sain ka metsamajandamise kohta endale uut infot, näiteks kuidas on raied tehtud ja lahendatud erinevat tüüpi metsades. Kogemus jäi mulle positiivselt meelde, sest metsaomanike pühendumist ja hoolimist oma metsa suhtes oli hea vaadata ja andis ka parema aimduse millised on metsaomanikud, kes liitu kuuluvad.

Praktika oli minu jaoks väga mitmekülgne, nägin nii huvikaitse poolt kui neid, kelle huve kaitstakse. Praktika Erametsaliidus avardas minu silmaringi ning aitas mul oma eriala mitmekülgsemalt mõista, andes parema arusaama sellest, kuidas metsandus on seotud nii metsaomanike kui ka ühiskonnas toimuvate aruteludega ja milline on töö metsanduse valdkonnas ka väljaspool tavapärast metsamajandamist. See pani mind ka rohkem mõtlema sellele, millistes teemades sooviksin ennast rohkem arendada ja milline võiks olla minu enda roll metsanduses tulevikus.

Aitäh Kertule värske vaate ja mõtete eest, soovime edu õppetöös!
Fotol on Kertu (vasakul) koos Anniki, Kadri-Aija, Kristeli ja Meelisega pärast Riigikogus erakondadega kohtumist.

26/08/2026

𝐌𝐞𝐭𝐬𝐚𝐧𝐝𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐬𝐚𝐦𝐮𝐭𝐢 𝐨𝐬𝐚 𝐦𝐚𝐚𝐦𝐚𝐣𝐚𝐧𝐝𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭.

Erametsaliidu tegevjuht Kristel Järve kirjutab, et metsandus on maapiirkondade jaoks samamoodi oluline nagu põllumajanduski.

Mõned mõtted artiklist:

🌲 Metsandus on ka Euroopa tasandil ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) prioriteet.
ÜPP eesmärgid ulatuvad põllumajandusest kaugemale ning Euroopa Komisjoni järgmise rahastusperioodi ettepanekus on prioriteetidena nimetatud nii metsandus kui ka kestlike metsanduspraktikate toetamine.

🌲 Natura piirangutega peavad kaasnema õiglased hüvitised.
Natura võrgustiku kaitsmise kohustus tuleneb Euroopa Liidu õigusest, kuid konkreetsete kaitsemeetmete ja nende ulatuse üle otsustab Eesti riik ning piirangute laiendamine on olnud ka praeguse valitsuse poliitiline valik. Kui riik piirab avalikes huvides metsaomaniku võimalust oma metsa majandada ja sellest tulu teenida, tuleb see õiglaselt hüvitada.

🌲 Metsandus on oluline osa maapiirkondade majandusest.
See loob töökohti, toetab ettevõtlust, annab maaomanikele sissetulekut ning varustab tööstust kohaliku taastuva toorainega. Sageli on põllumees ja metsaomanik üks ja sama inimene.

🌲 Metsanduse poliitika, areng ja rahastamine vajavad ühtset vastutust.
Praegu kujundab metsanduspoliitikat üks ministeerium, samal ajal kui oluline osa erametsanduse rahastusest tuleb teise kaudu. Meie ettepanek on viia metsandus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.

Põllumajandus ja metsandus ei ole kaks eraldiseisvat maailma, sageli on põllumees ja metsaomanik üks ja sama inimene ning põllu- ja metsamaa ühe majapidamise osad, kirjutab Kristel Järve vastuseks Hendrik Johannes Terrase kommentaaril "Kuhu läheb põllumajanduse 546 miljonit eurot?".