04/06/2026
19-21. mail külastas 32 inimest rehabilitatsiooni raames Saaremaad ja selle väljasõidu kohta on kirjutanud Priit Kasepalu meeleoluka reisikirjelduse. Toredat lugemist!
Seekord Saaremaal
Priit Kasepalu, reisihuviline
Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses (NIRK) rehabilitatsiooniteenuseid saajate hulgas on väga populaarsed liikumispäevad, kus tutvutakse põnevate huviväärsustega. 19.-21. mail toimuvad need Saaremaal. Üritus on nii populaarne, et osalejate kohad täituvad juba esimesel registreerumispäeval.
Reisiseltskond kohtub teisipäeval, 19. mail kell 7:45 Tallinna bussijaamas. Kell 8 alustatakse sõitu liinibussiga Kuressaarde. Bussijuht on väga sõbralik. Ta pühendab meie seltskonnale tavapärasest enam tähelepanu ja räägib ka sellest, mida tavasõitudel ei räägita. Nii vahendab ta, et üle tee jooksid kaks metssiga. Tavaliselt tuleb praamisõidu ajal bussist väljuda, kuid meile tehakse erand - kes praamil liikuda ei saa või ei soovi, võivad jääda bussi. Liikuda on aga põnev. Meri on vaikne ja seda, et praam sõidab, tunda ei ole. Palun kaaslasel mulle selgitada, kus asub Nublu laulust tuntuks saanud Kesselaid. Nutirakendus näitab selle laiu asukoha ära.
Keskpäevaks jõuame Kuressaarde. Vähem kui poole kilomeetri kaugusel bussijaamast asub keskaja elamuskeskus Archebald, mille külastamise liikumispäevade peakorraldaja Janne Jerva on kavva sättinud. Mina ja paljud kaaslased ei ole sellest 2017. aastal asutatud keskusest varem kuulnud. Archebaldis on põhiline, et kõike saab oma käega katsuda - relvad, mängud, töövahendid või piinariistad.
Meid võtavad vastu keskaegsetes rüüdes majaisand Argo Kirss ja majaemand Marju Kirss.
Keskuses keraamilistest kaussidest lõunasöögiks pakutav kreemine kana-aedvilja püreesupp sulajuustu ja krõbedate saiakuubikutega maitseb hästi. Pärast sööki tehakse laiadest puitplankudest lauad puhtaks ja algab meisterdamine. Igaüks valmistab mesilasvahast küünla. Algul vahatame tahiks mõeldud nööri, siis rullime kolmnurkse mesilasvahast plaadi tihedalt tahi ümber küünlaks ja pakime küünla paberisse.
Hoone on üle kahesaja aasta vana. Saab tutvuda piinakambri ja relvakambriga.
Piinakambris on vaatamiseks ja julgetele ka proovimiseks välja pandud kakskümmend keskaegset piinariista. Kõik need on töökorras. Välja on pandud näiteks Hispaania hobune, häbiflööt, ketseri kahvel, häbiviiul, venituspink, metallogadega tool, häbipost ehk kaak. Proovin piinapuuris olemist, kuid teised võimalused jätan kasutamata.
Relvade ja turviste ruumis võib proovida mõõku ja kiivreid. Osa nii-öelda eksponaate on majaisanda enda valmistatud.
Keskuses võib vermida münti ja mängida keskaegseid lauamänge. Need on põhiliselt puust veeretamismängud. Vaadata võib kunagisest salvkaevust korda tehtud kaevu ja paitada küülikuaias küülikuid. Keemikuharidusega majaisand paneb vanaaegsesse püssitorusse püssirohtu, süütab selle ning kõmatab võimas pauk.
Ööbime Grand Rose Spa hotellis. See on esimene koht Kuressaares, kus avati spaa.
Õhtul tutvustab Kuressaaret, seitsme spaa linna, saarlannast saatusekaaslane Liivi Vahter. Ta räägib, et spaad on vahetanud tihti omanikke. Omanikuvahetused tähendavad ka spaade nimede muutumist.
Alustame tutvumiskäiku kesklinnast ja jõuame mere äärde.
Meelde jääb mõne aasta eest valminud vahelduvalt erineva kõrgusega veejugasid purskav ja seejuures valguse värve muutev purskkaev. Esimest korda on mul võimalik uudistada vabadussõja Kuressaare mälestussammast. Algse kuju autor oli skulptor Amandus Adamson. Sammas hävitati kahel ja taastati samuti kahel korral. Aastal 1990 avati see taas. Lapsepõlves Kuressaares käimistest meenub dolomiitsammas "Upa-mehed", mis oli pühendatud 1919. aastal Saaremaal toimunud mässule, mida tollases keelepruugis nimetati Saaremaa töörahva ülestõusuks. Aastal 1990 võeti see sammas maha.
Liivi on mõelnud sellele, et tema juhendatavas rühmas on ka pimedaid, kellele mitmed asjad jäävad meelde just katsumise teel. Võib uurida lossi lähedal asuvat lossi metallist maketti ning spaade juures paiknevat kalapaati kandvate vägilaste Tõllu ja Pireti kuju. Selle autor on skulptor Tauno Kangro.
Liivi räägib põnevalt Saaremaa ooperipäevade ettevalmistamisest. Nende toimumise ajaks paigaldatakse randa suured telgid. Hästi on tuntud Haapsalu kuursaal, kuid kuursaal on ka Kuressaares. Selle juures asub suurte astmevahedega kõrge trepp, mille esimesele astmele pääsemine ei ole lihtne. See omapärane trepp on pildistamise meelisobjekte.
Pärast linnaekskursiooni saame teha põgusa tutvuse Grand Rose Spa vee- ja saunakeskusega. Selles on Soome saun, kadakasaun, kasesaun, soolasaun ja soola-aurusaun. Keskus on avatud kuni kella 21-ni. Tundub, et seda kauem lahti hoida majanduslikult ei tasu - külastajaid olevat hiljem vähe.
Kolmapäev, 20. mai on Sõrve ekskursiooni päev. Sõidame tellitud bussiga Kuressaarest Sõrve ja tagasi.
Esimese peatuse teeme Viieristi õpperaja alguses. See on üsna järskude tõusude ja langustega 1,4 kilomeetri p**kune viie infotahvliga matkarada. Selle läbimine paneb seltskonnale paraja koormuse. Kui rada läbitud, jätkame sõitu Sõrve tuletorni ja külastuskeskuse poole.
Sõrve raudbetoonist tuletorn on valminud 1960. aastal. See on üks Eesti kõrgemaid - 52 meetrit kõrge, ülevalt must ja alt valge. Tuli on nähtav 15 meremiili ehk 28 kilomeetri kaugusele.
Aastal 2018 avati tuletorn külastajatele. Maapinnalt torni rõdule jõudmiseks on kokku 248 trepiastet. Nende loendamine kipub aga segi minema.
Tornist avaneb selge ilmaga vaade ka Läti rannikule. Enne meie torni tippu jõudmist tekib aga udu, mis muutub üha tihedamaks. Pildistamishuvilised saavad vist üsna ähmased ülesvõtted. Rõdul seistes on alt kuulda merelindude hääli ja ööbiku laulu.
Pärast tornist alla tulekut läbime kivilabürindi ja tutvume külastuskeskusega. Selle näitusel on Loode-Eesti tuletornide maketid. Neid kombates saab ettekujutuse, kui erineva kõrguse ja kujuga on tuletornid. Oma toodangut on müümas kadakast suveniiride ja kohalike veinide valmistajad. Muuseumis koob proua kindaid.
Pärast kehakinnitust Sääre Paargu kalarestoranis läheb sõit edasi Popi ökotallu, kus teeme väikese ekskursiooni ja maitseme taimeteesid. Talu rajati kahekümne aasta eest, kui pere ostis endale kunagise Sõrve sovhoosi autode ja traktorite hoiukoha. Tänavu on tegevus kahehektarisel maal kokku tõmmatud. Ürdiaeda on vähendatud. Talu on nüüd paljuski pidude ja kontsertide korraldamise koht. Peopaigal on umbes tuhande ruutmeetrine tsinkplekist katus. Perenaise sõnul on kevad umbes kümme päeva tavapärasest maha jäänud. Huvitav on see, et sealkandis elab viinamäe tigusid, kuid Hispaania teetigudega erilist probleemi ei ole.
Tagasiteel teeme Salme külas peatuse pagarikoja Salme Sai juures, kus meie esindajad ostavad kõigile järgmiseks päevaks lõunapirukad. Populaarse firma omanik on telesarjast "Tanel ja kanad" tuntud ettevõtja Tanel Tang.
Ekskursioonipäev on samuti p**k nagu saabumispäevgi. Taas jääb vaid mõnikümmend minutit spaa kasutamiseks. Jõuan käia basseinis ja välisterrassil asuvas kuumas saunas.
Neljapäeva, 21. mai hommikul on vaba aeg. Teen koos kaaslasega jalutuskäigu Saaremaa pealinnas. Kell 13:10 väljub buss Kuressaare bussijaamast tagasi Tallinna.
Aitäh, liikumispäevade peakorraldaja Janne Jerva ja grupijuht Clelia Piirsoo!
