Metsainfo

26/05/2026

🌳Ajakirja Eesti Mets peatoimetajana alustab 1. juulist Kristiina Viiron🌲

Juuli algusest võtab ajakirja Eesti Mets peatoimetaja ameti üle Kristiina Viiron, kes on ajakirja juhtinud ka aastatel 2016–2021, panustanud pikalt Eesti Metsa sisulisse arengusse ning töötanud üle kolme aasta ka Maalehe Metsalehe toimetajana. Eesti metsanduse ja loodusajakirjanduse lugejatele on ta hästi tuntud ja hinnatud autor ning toimetaja.

Senise peatoimetaja Alo Lõhmusega jõuti ühisele arusaamale, et tema tugevused avalduvad enim ajakirjaniku ja kirjutaja rollis, millele soovib ta edaspidi täielikult pühenduda. Eesti Metsaselts tänab Alo Lõhmust tema panuse eest ajakirja peatoimetajana- tema juhtimisel on Eesti Mets hoidnud tugevat sisulist taset ning olnud usaldusväärne ja mitmekülgne metsanduse, looduse ja keskkonnateemade käsitleja. Kuigi Alo Lõhmus lahkub peatoimetaja ametist, jätkub tema koostöö ajakirjaga ka edaspidi. Ta jääb üheks Eesti Metsa autoritest ning panustab ajakirja sisusse ka tulevikus.

Kristiina Viiron ütles, et tema jaoks on ajakiri Eesti Mets väga oluline väljaanne ning on suur hea meel ja vastutus selle tegemist juhtida.
“Ajakiri Eesti Mets on olnud oluline osa minu tööelust, metsateemad oma mitmekülgsuses paeluvad mind ning mul on väga hea meel taas asuda ajakirja toimetama. Soovin, et Eesti Mets oleks jätkuvalt sisukas, usaldusväärne ja eri vaatenurki ühendav väljaanne, mis aitab mõtestada Eesti metsanduse teemasid ning kõnetab nii valdkonna inimesi kui ka laiemat lugejaskonda,“ sõnas Viiron.

Ajakiri Eesti Mets ilmub kord kvartalis ning ajakirja eesmärk on pakkuda teaduspõhist, tasakaalukat ja mitmekülgset teavet Eesti metsade ja metsanduse kohta. Alates 2026. aastast annab ajakirja Eesti Mets välja MTÜ Eesti Metsaselts. Ajakirjal on ka veebiportaal www.ajakirieestimets.ee. Ajakirja väljaandmist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

20/05/2026

Kas teadsid, et spetsiaalselt treenitud koerad suudavad metsas lõhna järgi avastada juurepessuga nakatunud puid isegi siis, kui puud näivad väliselt täiesti terved? 🌲🐕

Soome teadlaste uuring näitas, et hea haistmismeelega ja põhjalikult treenitud koerad võivad aidata metsades varakult avastada juurepessu- meie metsade kõige ohtlikumat haigustekitajat, kes igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid ning pidurdab puude kasvu.

Juurepessu varajane avastamine aitab teha targemaid otsuseid metsas, pidurdada haiguse levikut ja hoida meie metsad tervemad. Edu võti peitub koera ja koerajuhi heas koostöös.

Artikkel on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee

Sihipäraselt treenitud koerad suudavad metsas lõhna järgi tuvastada juurepessuga nakatunud mände. Juuri mädandavate seente avastamiseks on tähtis koera ja koerajuhi koostöö.

28/04/2026

🌳Endistele põllumaadele rajatud hübriidhaavaistandikud parandavad mulla kvaliteeti, suurendades orgaanilise süsiniku ja toitainete sisaldust, kusjuures suurimad muutused toimuvad esimese 15 aasta jooksul. Uuringud näitavad, et sellised istandikud võivad olla oluline lahendus kliimamuutuse leevendamisel ja puiduvajaduse katmisel, ilma et mulla kvaliteet esimesel raieringil halveneks.

Loe täpsemalt: https://novaator.err.ee/1610008585/hubriidhaava-istandikes-suureneb-mulla-susiniku-sisaldus

Artikkel on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: https://metsainfo.ee/teadusuudised/

Endistele põllumajanduslikele maadele rajatud hübriidhaavaistandikud suurendasid mulla orgaanilise süsiniku- ja toitainete sisaldust. Suurimad muutused mullas leidsid aset esimese 15 aasta jooksul.

26/04/2026

Metsanduse visioonikonverents: METS ON STRATEEGILINE RESSURSS JA ÜHISKONNA JULGEOLEKU TAGATIS!

Kolmapäeval kogunesid Eesti Rahva Muuseumisse metsamajandajad, teadlased, tudengid, poliitikakujundajad, ettevõtjad ja metsasõbrad, et arutada, milliseid metsi ja loodust tulevikus vajame ning kuidas metsast saadavat puitu kõrgemalt väärindada.

🇪🇺EESTIL JA EUROOPAL ON RASKE LULUCF KOHUSTUST TÄITA
Konverentsi avaettekande tegi Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste poliitikate uurimisgrupi juht professor Annela Anger-Kraavi, kes rõhutas, et soovunelmate asemel on vaja elada tões - vaadata faktidele otsa ja koos lahendusi leida. Teadust ja aktivismi ei tohi segada. Teadlasi ei tohi ühiskonnas tühistada ja debatti karta pole vaja. Ta tõi välja, et Eestile seatud 2030 aasta LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (MakaMakaMuM) eesmärkide ebarealistlikkus oli teada juba läbirääkimiste ajal. Seda näitasid nii Euroopa Komisjoni mõjuhinnangud kui ka Eesti enda arvutused. ELil on raskusi LULUCF eesmärgi täitmisega ja kohati on ka vastuolud looduse taastamisega. Anger-Kraavi peatus ettekandes ka LULUCFi arvestuse keerukusel: metoodikad, andmed ja arvutusreeglid muutuvad ajas ning mõjutavad seda, millisena näitajad paistavad. Eesti LULUCFi inventuuri puhul on oluline, et andmed oleks kõigile kättesaadavad ning muudatused metoodikas avalikult lahti seletatud.

🛰️KAUGSEIRE ANNAB METSADE HINDAMISELE UUE TÄPSUSE
Eesti Maaülikooli nooremprofessor Tauri Arumäe tutvustas kaugseire uusi võimalusi metsade kaardistamisel ja majandamisel. Satelliidi- ja lidarandmeid ning masinõpet saab kasutada nii metsakahjustuste tuvastamiseks, metsa kõrguse ja võrastiku katvuse hindamiseks kui ka puidu tagavara arvutamiseks.Kaugseire ei asenda seniseid andmeallikaid, kuid annab neile juurde olulise kontrollikihi. Arumäe rõhutas, et Eesti teab juba praegu väga hästi, kui palju meil metsa on: meil on teaduslikult tugev statistiline metsainventuur, järjepidev metsakorraldus ja üha täpsemad kaugseire võimalused. Seetõttu võiks arutelu liikuda vaidluselt, kas me üldse teame oma metsade pindala ja varu, sisulisema küsimuseni: mida selle ressursiga teha. Paberipuidule tuleb leida rakendus

🪵KASK NULLIST SAJANI
Vineeritööstuse Estonian Plywood nõukogu liige Ando Jukk tutvustas nii kasevineeri tootmise võimalusi ja väljakutseid kui arutles laiemalt selle üle, milleks ja kuidas me puitu kasutame.
Puidutööstus on olnud viimastel aastatel üks ainsaid, kes on suutnud väliskaubanduse bilanssi positiivsena hoida. Muret teevad sanktsioonid ja nende pidavus, sest vene vineer imbub piirangutest hoolimata Euroopasse.
Murelikuks teeb ka paberipuidu tulevik, sest täna seda Eestis ei väärindata ja materjal peamiselt eksporditakse, ehkki kõrgema lisandväärtuse saamiseks oleks oluline seda eelkõige kohapeal kasutada.

🚀KAS EESTI METSASEKTORIST SAAB BIOMAJANDUSE LIPULAEV?
Esimeses paneelarutelus debateerisid Marku Lamp Eesti Maaülikoolist, Siim Salmar Tartu Ülikoolist, Kaspar Peek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja AS Barruse tegevjuht Martti Kork selle üle, kas Eesti metsasektorist saab Euroopa biomajanduse lipulaev. Peek tõi välja, et puidusektoril on potentsiaalmajandust kasvatada miljardites eurodes. Selleks, et kohalik puit võimalikult nutikalt väärindada, on kolme ülikooli koostöös loodud puidu väärindamise teekaart, aga tehnoloogiliste lahenduste arendamise kõrval tuleb silmas pidada ka seda, et meil oleks tulevikus piisavalt kõrgetasemelist tööjõudu, kes innovatsiooni veaksid.

🪾TAASTAMISTEGEVUSTES KESKENDUTAKSE RIIGIMAALE
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juht Timo Kark tutvustas hetkel koostamisel olevat looduse taastamise kava ja ütles välja erametsaomanikele olulise sõnumi, et taastamistegevustes keskendutakse riigimaale, eramaadel taastamine on vabatahtlik ning riigi poolt hüvitatav.

🛤️KAS SUURTELE TARISTUOBJEKTIDELE ON VEEL RUUMI? JAH, ON!
Keskkonnaameti eluslooduse valdkonna looduskaitse teenusejuht Roland Müür keskendus sellele, kuidas suurte taristu- ja arendusprojektide keskkonnamõju tuleb hinnata võimalikult varakult, läbipaistvalt ja ausalt.
Laiema sõnumina jäi kõlama, et arenduste puhul on keskkonnamõju hüvitamine võimalik vaid siis, kui alternatiivid on päriselt läbi kaalutud, eeltöö on tehtud, mõju on dokumenteeritud ning olemas on teadmised, kokkulepped ja raha selle mõju leevendamiseks või kompenseerimiseks.

💶METSA- JA PUIDUSEKTORI ROLL EESTI MAJANDUSES
Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi majanduse dotsent Indrek Saar käsitles uuringule tuginedes seda, kuidas raiemahtude vähenemine võiks mõjutada metsa- ja puidusektori panust Eesti majandusse. Uuringu järgi on metsa- ja puidusektori otsene panus Eesti lisandväärtusse ligikaudu 5–6%, kuid koos kaudse mõjuga ulatub panus ligikaudu kaks korda suuremaks.
Raiemahtude vähendamine mõjutaks nii sektori lisandväärtust, tööhõivet kui ka maksutulusid, mõju oleks tuntavam seal, kus metsa- ja puidusektoril on majanduses suurem roll, ehk eelkõige maapiirkondades. Optimaalse raiemahu leidmine on väga keeruline ülesanne, sest vale otsuse hind võib olla ühiskonnale kõrge nii majanduslikult kui ka keskkonna vaates.

🦉TULEVIKUS OLLAKSE TARGEMAD
Teises paneelarutelus arutlesid Antti Tooming Kliimaministeeriumist, Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist, Diana Laarmann Eesti Maaülikoolist, Kristjan Tõnission RMKst ning Metsatervenduse OÜ metsaülem Anti Rallmann selle üle, milleks soovime loodust taastada.Loomulikult sai palju kõneainet viimasel aastal terava tähelepanu all olnud Kikepera soometsade taastamine. „Kindlasti tahame tulevikus arvestada sellega, et ei lähe jõuga üle kohaliku kogukonna,“ kinnitas Tooming, et Kikeperas näitel õpiti senise kaasamisprotsessi kitsaskohtadest. Ka Salm rõhutas, et taastamisprotsesside juures on vaja rohkem riigiametite kohalolu ja selgitusi sellest, miks midagi tehakse. Ühiselt leiti, et tulevikus osatakse targemad olla, kuid usalduskriis riigi ja maaomanike vahel on suur ning vajab taastumiseks nii aega kui tõestust, et lubadusi peetakse.

ℹ️KAS FAKTID ON ÜLDSE OLULISED?
TLÜ teaduskommunikatsiooni vanemteadur Arko Olesk arutles oma ettekandes, kas faktidest üksi piisab ühiskondlike vaidluste lahendamiseks.Metsandusarutelu võib näha eri paradigmade põrkumisena, kus osapooled toetuvad küll faktidele, kuid rõhutavad ja tõlgendavad neid erinevalt. Seetõttu ei saa keerulisi ja väärtuspõhiseid otsuseid taandada ainult küsimusele, kellel on õigemad faktid. Poliitilised otsused on alati ka väärtuspõhised ning demokraatlikus arutelus peab eri huvigruppidel olema võimalus oma väärtusi nähtavaks teha, sest väärtusi ei saa samal viisil õigeks või valeks lahterdada nagu fakte.

🪖KAITSEVÕIME VAJAB TÄPSEMAID METSAANDMEID
Major Kersti Vennik avas Eesti metsi sõjalise planeerimise vaatest.
Metsadel on kaitsetegevuses oluline roll nii varjumise, nähtavuse, liikumise kui ka positsioonide ettevalmistamise seisukohalt. Samas sõltub metsa sõjaline kasutatavus väga palju sellest, kui täpsed ja ajakohased on andmed, sest vananenud info tähendab täiendavat ajakulu.

💪TUGEV METSASEKTOR TOETAB EESTI MAJANDUST
Päeva viimases ettekandes rääkis Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter sellest, miks Eesti majandus ja riigi rahaline jätkusuutlikkus vajavad ka tugevat metsa- ja puidusektorit. Sutteri sõnul on Eesti väga metsane maa, kus tuleb metsa hoida, kuid samal ajal peab olema võimalik metsa ka väärindada. Selleks vajab sektor selgust ja kindlustunnet tooraine kättesaadavuse osas.

Konverentsi korraldas MTÜ Eesti Metsaselts.

23/04/2026

🏆Eesti Metsaselts andis eile toimunud metsanduse visioonikonverentsil üle metsandussektori tunnustused. Tunnustusi jagati neljas kategoorias: metsandussektori aasta sõber, aasta noor tegija metsandussektoris, aasta tegu metsandussektoris ning pikaajaline panus metsandussektorisse.

🌲Metsandussektori aasta tegu on ajakirja Eesti Mets ilmumise taastamine. Tunnustuse pälvis selle eest endine Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun, kelle eestvedamisel ajakirja uuesti välja andma hakati. „Eesti Mets on aastakümnete jooksul olnud keskne koht, kus kohtuvad teadus, praktika ja poliitikakujundus - see on olnud oluline arutelude, teadmiste jagamise ning professionaalse kogukonna kujundamise kanal. Paljude jaoks on ajakiri olnud ka metsanduse kroonika,“ rääkis Eesti Metsaseltsi president Rein Drenkhan, miks sektorile on väljaande vahepeal katkenud järjepidevuse taastamine oluline.

🌱Aasta noore metsandustegija tiitli sai Eesti Erametsaliidu arendusnõunik Kertu Kekk-Reinhold, kes on märkimisväärselt panustanud metsandussektori nähtavusse ja arengusse. Kekk-Reinhold on erametsanduse kõige olulisemate sündmuste – metsamajandajate konkursi, metsaomanike kokkutuleku (varasemalt kogu pere metsapäeva) eestvedaja ja maaomanike meeleavalduse korraldaja Toompeal. Lisaks oli Kertu EFOLi- rahvusvahelise metsandustöötajate orienteerumisvõistluse üks kahest peakorraldajast 2025. aasta suvel.

🌳Pikaajalise panuse eest metsandussektorisse tunnustati Luua metsanduskooli endist direktorit Haana Zuba-Reinsalu, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti metsandussektorisse nii hariduse, metsapoliitika kui ka erialase koostöö edendamise kaudu. Metsanduskooli juhina oli tal oluline roll metsandusliku kutsehariduse arendamisel, uute spetsialistide ettevalmistamisel ning õppekavade ajakohastamisel vastavalt valdkonna muutuvatele vajadustele. Lisaks on ta Eesti Metsaseltsi presidendina edendanud metsandusalast koostööd, panustanud avalikku arutelusse ning seisnud tasakaalustatud ja jätkusuutliku metsanduse põhimõtete eest. Tema seos Eesti Maaülikooliga peegeldab tugevat sidet metsateaduse ja praktilise metsanduse vahel, toetades erialase teadmuse levikut ja järelkasvu kujunemist. Ta on olnud eestvedaja ja visionäär, kelle töö on aidanud kujundada Eesti metsanduse arengut kestlikumaks, teaduspõhisemaks ja ühiskonnas paremini mõistetavaks.

💚Metsandussektori aasta sõbra pälvis advokaadibüroo Sorainen, keda tunnustati tähelepanu juhtimise eest metsandussektori õiguslikele ja praktilistele probleemidele ning eraomanike õiguste kaitsmise eest. Nende nõustamine ja õigusabi on toetanud metsaomanikke keerulistes olukordades ning aidanud tagada tasakaalu avalike huvide ja eraomandi õiguste vahel.

Ettepanekuid tunnustust väärivate tegude ja tegijate kohta said teha kõik soovijad ja laureaadid valis välja komisjon, kuhu kuulusid Eesti Maaülikooli, Luua metsanduskooli, RMK, Erametsaliidu ning Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad.

Tunnustamise eesmärk on esile tõsta ja väärtustada üksikisikuid, organisatsioone ning meeskondi, kes on oma tegevusega oluliselt panustanud metsanduse kestlikku arengusse ning aidanud kaasa valdkonna edendamisele ja ühiskondliku rolli tugevdamisele.

Foto autor: Rene Türk

12/04/2026

07/04/2026

MTÜ Eesti Metsaselts on Noored Euroopa Metsades viktoriini korraldanud juba üle 10 aasta. Noored Euroopa metsades võistlus on suunatud kooliõpilastele. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Eesti ja Euroopa looduse ning kliimateadliku metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat ja muud.

Noorte harimisele aitavad kaasa OÜ Foreko, OÜ Tornator, RMK, Eesti Maaülikool ja SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond.

25/03/2026

🌳 Teadusajakirjas New Phytologist ilmus eelmisel kuul uurimus, milles Ameerika teadlased selgitasid, kuidas tüves leviv südamemädanik mõjutab Wisconsini ja Ülem-Michigani piiril laialt levinud suhkruvahtrate tüvedest eralduvaid CO₂ ja CH₄ vooge.
Põneva teadustöö olulisemate tulemustega saab tutvuda kaasprofessor Jürgen Aosaaare Novaatoris avaldatud lühikokkuvõttes.

📚 Lühikokkuvõte on osa sarjast „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid,“ mida avaldavad koostöös Eesti Maaülikool ja MTÜ Eesti Metsaselts. Varasemaid artikleid leiad Metsainfo platvormilt: www.metsainfo.ee

USA teadlased avastasid, et südamemädaniku käes kannatavatest suhkruvahtratest immitseb võrreldes tervete liigikaaslastega atmosfääri rohkem metaani. Leid avab uue vaatenurga metsade süsiniku sidumisele ja heitele.

23/03/2026

Eesti Metsaseltsi metsasarja “Metsa eluring” esimene osa tutvustab metsamajandamise erinevaid etappe läbi kahe metsamehe isikliku kogemuse.🌳

Metsaettevõttes Roger Puit metsahindajana töötav Mihkel Maala on elupõline metsamees, kes käib metsas nii tööl kui tunneb end seal ka kodus. Lõuna-Eesti metsade keskel elav metsaomanik ja ettevõtja Andres Olesk on kahe kümnendiga üles ehitanud metsaettevõtte Valga Puu, mida ta igapäevaselt juhib.🌲

Produktsioon: Arsenal Production House

Eesti Metsaseltsi metsasarja “Metsa eluring” esimene osa tutvustab metsamajandamise erinevaid etappe läbi kahe metsamehe isikliku kogemuse.Metsaettevõttes Ro...

21/03/2026

Täna on rahvusvaheline metsapäev! ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on selle tähistamiseks valmis saanud metsade olulisust tutvustava video.

Metsad on väga olulised nii majanduse kui ka miljonite inimeste elatise jaoks üle kogu maailma. Metsad loovad töökohti, toovad sisse tulu ning toetavad kogukondi- alates kohalikest tootjatest kuni rahvusvaheliste väärtusahelateni.

Lisaks pakuvad metsad olulisi ökosüsteemiteenuseid, mis on seotud vee, kliima ja muldadega. Samuti on neil tähtis roll ökoturismis, energiatootmises ja tooraine pakkumisel. Kokkuvõttes annavad metsad väga suure panuse maailmamajandusse.

Head ülemaailmset rahvusvahelist metsapäeva!🌳

Forests are vital to our economies and to millions of livelihoods around the world. They create jobs, generate income and support communities – from local pr...