03/09/2026
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vabaühendused riigile: ärge otsustage ELi raha kasutamise prioriteete ilma kodanikuühiskonnata!
Vabaühendustele teadaolevalt vähendaks Rahandusministeeriumi Riigiplaani koondettepanek Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste riiklikus partnerluskavas kodanikuühiskonna valdkonnale kavandatud rahastust võrreldes valdkonna esialgse ettepanekuga enam kui poole võrra. Vabaühenduste hinnangul ei tohi suure mõjuga otsuseid teha kaasamata organisatsioone, kes igapäevaselt inimestega töötavad ja kogukondade vajadusi kõige paremini tunnevad. Võimalik tulemus on kodanikuühiskonnale pehmelt öeldes muserdav. Sedasi toimetades läheb Eesti järgmisesse kümnendisse nõrgemate kogukondade ja nõrgema ühiskondliku vastupanuvõimega – ja need kulud saavad nähtavaks hoopis teistel (eelarve)ridadel.
Kuna Rahandusministeeriumi avaliku ajakava järgi on valitsusel kavas kiita riigiplaani esmane eelarvejaotus heaks 2026. aasta septembris, kutsusime kokku vabaühenduste kohtumised, millel osales enam kui 60 mittetulundusühingu ja sihtasutuse esindaja, kel kõigil on siiras mure riigiga koostöös ülesehitatud tegevuste jätkusuutlikkuse ja Eesti inimeste heaolu pärast. Kohtumise ühine seisukoht oli selge: Kuigi praegu arutlusel olev EL vahendite eelarvejaotus ei ole küll riigiplaani lõppversioon, määrab see järgnevate läbirääkimiste ja meetmete detailse kujundamise lähtekoha. Seetõttu peab läbipaistvus ja kaasamine toimuma enne jaotuse kinnitamist, mitte alles selle järel.
"Mõistetavalt on kaitsekulutuste suurem osakaal praegu oluline, aga ärme unusta, et ka tugev kodanikuühiskond on riigi julgeoleku ülitähtis komponent. Konkurentsivõimelist ja kriisikindlat riiki iseloomustab tugev kodanikuühiskond, usaldus kogukondades ning toimivad koostöövõrgustikud (ka ametkonnaga). Kui nende arvelt kärbitakse, mõjutab see otseselt inimeste toimetulekut ja ühiskonna vastupanu- ja reageerimisvõimekust" rõhutas Vabaühenduste Liidu huvikaitsejuht Marcus Ehasoo.
Riigieelarve võimaluste vähenemise tõttu muutub Euroopa Liidu rahastus Eesti arengus järjest olulisemaks. Vabaühendused hoiatavad, et rahastuse vähendamine ei kaota inimeste probleeme ja vajadusi, kuid vähendab võimekust neile piisavalt kiiresti ja pädevalt reageerida. Kogukondade usaldust ja identiteeti, koostööoskusi ja kriisideks valmisolekut ei saa luua üleöö, vaid neid tuleb teadlikult kasvatada enne kriiside saabumist.
Vabaühenduste rahastus ei tähenda üksnes organisatsioonide püsimist. Nende kaudu jõuavad inimesteni sotsiaal-, tervise-, noorsoo-, kultuuri-, pääste- ja tugiteenused, toetatakse kogukondade kriisivalmidust ning jõutakse sihtrühmadeni, kelle vajadused muidu sageli tähelepanuta jäävad. Samuti annavad nad riigile vahetut tagasisidet inimeste probleemidest, loovad töökohti, arendavad uusi lahendusi ja teenuseid. Lisaks täidavad mitmes valdkonnas ülesandeid, mille riik on neile usaldanud ja kus avaliku sektori või tavapärase turu lahendustest ei piisa.
Vabaühendused paluvad valitsusel:
-mitte kinnitada kodanikuühiskonna valdkonna enam kui poole võrra vähendatud rahastust praegusel kujul;
-avalikustada viivitamata ja hiljemalt enne jaotuse otsustamist riigiplaani esmane eelarvejaotus ning näidata ära võrreldes varasemate ettepanekutega tehtud muudatused, nende põhjendused ja hinnatud mõjud;
-anda partneritele pärast materjalide avalikustamist vähemalt kümme tööpäeva tagasisideks, korraldada enne otsust sisuline arutelu ning avaldada pärast otsust tagasisidetabel;
-avalikustada partnerite edasise kaasamise ajakava kuni riigiplaani esitamiseni Euroopa Komisjonile 2027. aasta oktoobris.
Euroopa Komisjoni ettepanekus on partnerlus riigiplaanide läbivpõhimõte ning kodanikuühiskonna võimekuse kasvatamine üks võimalikest investeerimis-suundadest. Eesti on võtnud avatud valitsemise partnerlusega liitudes kohustuse teha koostööd kodanikuühiskonnaga. Vabaühendused leiavad, et samad eesmärgid peavad olema nähtavad ka tegelikus eelarvejaotuses.
Pöördumise toetajad (nimekiri täieneb jooksvalt):
Demokraatiatrenn MTÜ
Eesti Afaasialiit
Eesti Folkloorinõukogu
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Lasterikaste Perede Liit
Eesti Noorsootöötajate Kogu
Eesti Noorteühenduste Liit
Eesti Pagulasabi
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit MTÜ
Eesti Rahvaülikoolide Liit
Eesti Reumaliit
Eesti Seksuaaltervise Liit
Eesti Skautide Ühing
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Eesti Teatriliit MTÜ
Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus
Eesti Transinimeste Ühing
Eesti Tsöliaakia Selts MTÜ
Eesti Vabaharidusliit
Eesti Vegan Selts
Eesti Vähiliit MTÜ
Kestliku Ettevõtluse Liit KELL
Mittetulundusühing Eluliin
Mittetulundusühing HASARTMÄNGUSÕLTUVUSE NÕUSTAMISKESKUS
Mittetulundusühing Loodusvõlu
MTÜ Arvamusfestival
MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
MTÜ Feministeerium
MTÜ Fenno-Ugria Asutus
MTÜ Lastekaitse Liit
MTÜ Peaasjad
Onkoloogika MTÜ
Päästeliit
SA Avatud Eesti Fond
SA Eesti Koostöö Kogu
SA Eestimaa Looduse Fond
SA Kiusamisvaba Kool
SA Mõttekoda Praxis
SA Tallinna Lastehaigla Toetusfond
Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus
sihtasutus Noored Kooli
Sihtasutus Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega
Zero Waste Estonia SA
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus
Varjupaikade MTÜ
Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon
Eesti LEADER Liit
Päästame Eesti Metsad MTÜ
MTÜ Eesti Muuseumiühing
Eesti LGBT Ühing MTÜ
MTÜ Eriline Maailmakool
Varjupaikade MTÜ
Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK
Eesti LEADER Liit
Päästame Eesti Metsad MTÜ
MTÜ Eesti Muuseumiühing
Eesti LGBT Ühing MTÜ
MTÜ Eriline Maailm
MTÜ Loomus
Avatud Hariduse Liit MTÜ
Saviranna külaseltsi MTÜ
Eesti Kirjanike Liit MTÜ
Eesti HIV-positiivsete Võrgustik
MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud
Balti Uuringute Instituut MTÜ
Eesti Ingerisoomlaste Liit MTÜ
Sihtasutus Junior Achievement Eesti
Eesti Insuldipatsientide Selts MTÜ
Eesti HIV-positiivsete Võrgustik
Lisainfo:
Marcus Ehasoo
Vabaühenduste Liit
[email protected]
