Elu dementsusega

01/10/2026

Luba endale rohkem rõõmu!

https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120614589/dr-toomas-toomsoo-miks-me-vananeme-kuidas-vananemist-peatada-kes-meist-on-supervananejad?

Miks me vananeme? Kuidas vananemist peatada? Kes meist on supervananejad? Supervananejate – nende, kes vananevad teistest märksa aeglasemalt – saladus on üllatav.

25/09/2026

Diagnoos ei võta võimalusi ära. See annab võimaluse tegutseda.

👉 Saada õigel ajal ravi ja tuge; mõista, mida oodata ja kuidas edasi tegutseda; säilitada võimalikult kaua iseseisvust ja elukvaliteeti; planeerida tulevikku ja teha olulisi otsuseid; anda lähedastele teadmisi ja aega muutustega kohanemiseks.

Mida teha pärast diagnoosi? https://eludementsusega.ee/tark-lahedane/

23/09/2026

✅ Dementsust ei diagnoosita ühe testi põhjal, Uuringute eesmärk on välja selgitada, kas tegemist võib olla ravitava seisundiga või mõne muu mäluhäireid põhjustava haigusega.

21/09/2026

Ligikaudu 45% dementsusjuhtudest on seotud teguritega, mida saame elu jooksul mõjutada.

Täna, 21. septembril on ülemaailmne Alzheimeri päev. Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsuse põhjus.

Dementsus ei ole vananemise paratamatu osa. Seda ei saa alati ära hoida, kuid dementsuse riski saab vähendada või selle avaldumist edasi lükata.

Aju tervise hoidmiseks:
🚶 liigu regulaarselt
❤️ hoia vererõhk kontrolli all
👂 hoolitse oma kuulmise eest
💬 suhtle lähedaste ja sõpradega
📚 õpi midagi uut ja hoia vaim erksana

Väikesed valikud kogu elu jooksul võivad aidata hoida aju tervist ka vanemas eas.

📖 Allikas: OECD „Policies for People with Dementia across OECD Countries“ (2026), lk 14.

21/09/2026

💜 Täna, 21. septembril, on rahvusvaheline Alzheimeri päev.

Tänavune sõnum tuletab meelde: mida varem tead, seda rohkem saad teha

Kogemuskohvik "Mida varem tead, seda rohkem saad teha – dementsuse diagnoos on oluline"

Märkame inimest. Toetame lähedasi. Hoiame väärikust. 💜

18/09/2026

✅ Kahtluse korral alusta kontrolli perearsti juures.

Kirjelda, milliseid muutusi oled märganud, millal need algasid ja kuidas need mõjutavad igapäevast elu. Perearst teeb esmase hindamise ja uuringud ning vajadusel suunab edasi eriarsti juurde.

Kahtluse korral tasub alati kontrollida – ära oota sümptomite süvenemist.

16/09/2026

Milliseid muutusi märgata? 👇

Unustab järjest sagedamini hiljutisi sündmusi või kokkuleppeid;
Kordab samu küsimusi;
Ei leia sõnu või tal on raskem vestlust jälgida;
Eksib tuttavas kohas või kaotab ajataju;
Ei saa enam sama hästi hakkama tuttavate igapäevatoimingutega;
Tema käitumine või meeleolu muutub märgatavalt.
Oluline pole üksik unustamine, vaid püsiv muutus võrreldes varasemaga.

Vaata varajasi ohumärke: https://eludementsusega.ee/dementsuse-tunnused/

16/09/2026

Meil on olemas hea näide sellest, miks poliitilise eesmärgi sõnastamisest ei piisa.
Dementsusega inimese täielik abivajadus ei teki enamasti üleöö.
Me teame juba päris hästi, mis on valesti.

Sotsiaalministeeriumi tellitud värske analüüs ütleb välja selle, mida dementsusega inimesed ja nende lähedased on aastaid teadnud: abi ei moodusta tervikut, teenuste kättesaadavus sõltub elukohast ning liiga suur osa hoolduskoormusest jääb perekonna kanda, kirjutab MTÜ Elu Dementsusega es...

10/09/2026

Aitäh, Janno Puusepa Fond!

„Suurus ei peitu selles, kus me seisame, vaid selles, millises suunas me liigume.“ – Oliver Wendell Holmes

Kirjutasin Äripäeva arvamusloo.
Lisan lingi kommentaaridesse. Kahjuks on ta maksumüüri taga aga idee on selline:

„Heategevus ei tohiks olla populaarsusvõistlus. Toetus ei pea alati minema sinna, kus prožektor juba põleb. Mõnikord võib paar tuhat eurot, mis suure ettevõtte eelarves on väike number, tähendada väikese patsiendiühingu jaoks tervet aastat tegevust.“

„Miks ei võiks Eestis kujuneda tavaks, et ettevõte, kellel on selleks võimalus, valib endale ühe väikese patsiendiühingu, kelle kõrval ta mõne aasta seisab? Väikese ühingu jaoks ei oleks ta lihtsalt üks logo sponsorite reas, vaid päris partner. Keegi, kes aeg-ajalt küsib: kuidas me saame aidata?“

„Harvikhaiguse üks suurimaid paradokse on lihtne: kui haigeid on vähe, on vähe ka lähedasi, eestkõnelejaid ja annetajaid. Aga patsiendi ja tema lähedaste jaoks pole haigus haruldane. See on nende igapäevane elu. Ühiskonna tugevust võiks mõõta ka selle järgi, kui hästi me märkame neid, keda on liiga vähe selleks, et nad suudaksid ise valjusti karjuda.“

Janno Puusepp
„Igal Eesti ettevõttel võiks olla oma haigusühing“
Äripäev, 09.09.2026

09/09/2026

SÕNADEL ON JÕUD!

Inimene ei ole diagnoos. Ütleme „dementsusega inimene“ – nii säilitame inimese väärikuse ja aitame vähendada stigmat.

ERR-i artikkel juhib tähelepanu lähedaste suurele hoolduskoormusele, kuid pealkirjas nimetatakse dementsusega inimesi „dementseteks“.

Kas näeme inimest või ainult tema diagnoosi?

https://www.err.ee/1610132291/eestis-on-dementsete-eest-hoolitsemine-jaanud-lahedaste-ulesandeks

Eestis on dementsete eest hoolitsemine jäänud suuresti lähedaste õlule, kes ei saa vajalikku tuge. Äsjase uuringu tegijate sõnul tuleks paika panna ühtne süsteem dementse aitamiseks, et lähedased ei peaks eri asutuste vahel abi otsima.