Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, SEI Tallinn

05/10/2026

02/10/2026

Möödunud aastal paigaldati ühele Eesti ja kahele Läti järvele ujuvsaared. 🌿 Interregi Estonia-Latvia Programme projektis BioFloat rajatud ujuvsaarte eesmärk on vähendada toitainete sisaldust vees, pakkuda kaladele varjepaiku, luua elupaiku lindudele ja teistele metsloomadele ning mitmekesistada maastikku.

Eelmisel nädalal kogunesid mõlema riigi projektipartnerid, eksperdid ja kohalikud elanikud Lätis, et vahetada infot ujuvsaarte kohta ning külastada Gulbene ja Cēsise ujuvsaari.

🔍 Visiit algas Gulbenes, kus eksperdid andsid ülevaate Põrmujärvest ja Gulbene tiigist. Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences ja SEI Tallinn tutvustasid uuringutulemusi Põrmujärvelt, kus ujuvsaare taimed on ilusti kasvama läinud, kuid järve enda seisund on eri tegurite tõttu endiselt kehv. Järvest väljuvas vees on fosforisisaldus kümme korda suurem kui sissevoolus ning tsüanobakterite sisaldus oli järves tänavu kümme korda kõrgem Eesti keskmisest. Järve reaalajas andmeid saab vaadata EMÜ järveveebis: https://jarveveeb.emu.ee/

🌱 Läti eksperdid jagasid tähelepanekuid Gulbene tiigi kohta. Nad märkisid, et ujuvsaare taimed toimivad keemilise reostuse indikaatoritena: nii nende veealustest juurtest kui ka maapealsetest osadest leiti keemiliste ainete, eelkõige antiseptikuna kasutatava kloorheksidiini jääke. Seega on teada, et ained jõuavad ujuvsaartele, kuid on tarvis teha täiendavaid mõõtmisi, et hinnata, kui palju suudavad saared neid veest eemaldada.

💧 Teisel päeval sõitis meeskond Cēsisesse, et tutvuda sealse järve ja ujuvsaarega. Seal põhjustavad vetikad madalamates veekihtides hapniku üleküllastumist ning möödunud aastal vähenes elurikkus. Entomoloogid prognoosivad kiilide ja veemardikate arvukuse suurenemist, samas kui limuste arvukus tõenäoliselt väheneb. 🪲

🌿 Eksperdid külastasid ujuvsaari nii Gulbenes kui ka Cēsises. Pärast suve on ujuvsaarte taimed hästi kasvanud ning saared näevad lopsakad välja. Teadlased jätkavad järvede seiret, et hinnata ujuvsaarte mõju veekvaliteedile ja ökosüsteemidele pikemas perspektiivis.

Fotod: Kristine Plinta/LHEI

01/10/2026

🇲🇩 SEI korraldas hiljuti praktilise töötoa Chișinăus, kus Moldova energia- ja keskkonnavaldkonna asutused tutvusid SEI kliimaneutraalsuse tööriistaga.

⚙️ Tööriista abil saavad poliitikakujundajad võrrelda erinevate lahenduste – näiteks päikeseenergia, elektrisõidukite või hoonete renoveerimise – mõju süsinikuneutraalsusele. Samuti aitab tööriist hinnata iga valikuga kaasnevat investeerimisvajadust ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

💡 SEI Tallinna ekspert Gowtham Muthukumaran andis Moldova ekspertidele ülevaate tööriista kasutusvõimalustest ning juhendas praktilisi harjutusi, kus osalised analüüsisid eri valdkondade andmeid ja nägid, kuidas erinevate sektorite meetmed üksteist mõjutavad.

Tööriist on töötatud välja SEI projektis Green Agenda for Armenia, Moldova and Ukraine ning seda rahastab Rootsi rahvusvahelise arengukoostöö agentuur Sida.

▶️ Vaata videot, mis annab põhjalikuma ülevaate kliimaneutraalsuse tööriistast: https://www.youtube.com/watch?v=RbH6_Bbf6tM

30/09/2026

Rahvusvaheline projekt katsetas lahendusi reovee käitlemiseks Läänemere-äärsetes turismipiirkondades. 💧

💡 Septembris toimus Gdanskis NURSECOAST-II projekti lõpukonverents, kus võeti kokku üle kolmeaastase rahvusvahelise koostöö tulemused ning tutvustati projekti käigus valminud uuringuid, tööriistu ja soovitusi. Projekt tõi kokku 16 partnerorganisatsiooni kaheksast Läänemere piirkonna riigist, et otsida lahendusi hooajalise turismi mõjule reoveekäitluses.

🏝️ Paljud reoveepuhastid on kavandatud püsielanike vajadustest lähtudes, samas kui turismipiirkondades võib suvine reoveekoormus olla talvisest oluliselt suurem. Sellised suured kõikumised muudavad reoveesüsteemide toimimise keerukaks ning võivad suurendada survet kohalikule keskkonnale ja Läänemerele.

📍 Ühe olulise tulemusena kaardistas projekt väikesed reoveesüsteemid ja nende kohta olemasolevad andmed erinevates Läänemere-äärsetes riikides. Töö näitas, et riikide vahel on suur erinevus, milline ülevaade on olemas väikestest reoveepuhastitest ja nende toimimisest.

🌊 Projekti keskmes oli kuus pilootlahendust (Taanis, Poolas, Lätis ja Soomes), kus katsetati erinevaid võimalusi hooajalise koormuse leevendamiseks: näiteks nanomulle, tehismärgalasid ja puhastatud reovee taaskasutamist. Katseprojektide tulemused näitasid, et nii tehismärgalad kui ka nanomullide tehnoloogia võivad parandada reovee kvaliteeti ning aidata toime tulla suviste reostuskoormuse tippudega. 🫧 Nanomullide puhul tuleb samas arvestada täiendava energiavajadusega, kuigi hapniku ülekande efektiivsus võib olla tavapärase lahendusega võrreldes kuni neli korda suurem. Kindlasti tasub tehnilisi lahendusi edasi arendada ja katsetada.

🔍 Ka Eestis Saaremaal tehtud analüüs kinnitas, et turismi hooajalisus ja lokaalsed reoveesüsteemid on piirkonnas oluline väljakutse ning tarvis on kohalikesse tingimustesse sobivaid lahendusi. Tehnoloogiast üksi aga ei piisa – väikeste ja hooajaliselt koormatud süsteemide toimimiseks on oluline ka regulaarne hooldus, seire, tehniline tugi ning kohalike osapoolte oskused ja teadmised probleemist.

📌 Projektitegevustest saab põhjalikuma ülevaate siin: https://nursecoast-ii.netlify.app/

📌 Poliitikasoovitustega saab tutvuda siin:https://interreg-baltic.eu/wp-content/uploads/2026/09/Nursecoast-II-project-outputs-in-the-perspective-of-national-and-international-strategies-targets-and-horizontal-actions.pdf

29/09/2026

Reedel toimus Rahvusraamatukogus konverents "Puhas tööstus julgeoleku ja konkurentsivõime heaks", mis tõi kokku ettevõtjad, poliitikakujundajad, teadlased ja investorid, et arutada Euroopa puhta tööstuse leppest Eestile avanevaid võimalusi.

Konverentsipäeva lõpetas arutelu tööstuse, hoonete ja transpordi elektrifitseerimisest, mida vedas eest Euroopa Komisjoni esindus Eestis ning SEI Tallinn ja Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liit.

⚡ Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun tutvustas 2026. aasta suvel vastu võetud Euroopa elektrifitseerimise tegevuskava ning rääkis sellest, miks on elektrifitseerimisest saanud üks Euroopa majanduse ja julgeoleku keskseid küsimusi. Suurem elektri kasutamine aitab vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning võib tuua olulise kokkuhoiu nii inimestele kui ka ettevõtetele.

⚡ SEI Tallinna kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Pille-Riin Aja tutvustas värsket analüüsi Eesti ja Baltikumi elektrifitseerimise potentsiaalist.

Mõned olulisemad tähelepanekud:

💡 Eesti elektrifitseerimise määr on praegu 19% lõpptarbimisest – see on allpool ELi keskmist (23%). Transpordisektoris on elektri osakaal vaid 0,6% ja jätkuvalt domineerivad fossiilikütused. Hoonetes on elektrifitseeritus 27% ja tööstuses 31%.

💡 Elektrifitseerimine võib tuua märkimisväärse energiasäästu. Analüüs hindas, et elektrifitseerimisega kaasneks energiasääst transpordis kuni 46%, hoonetes kuni 30% ja tööstuses kuni 18%

💡 SEI vaatas, millised võiksid Eesti näitajad olla juhul, kui eri sektorid liiguksid kõrgema elektrifitseerituse suunas, mh tasemete suunas, mida on juba näha kõrgema elektrifitseeritusega riikides – eeskätt Põhjamaades. Tulemused näitavad, et kõige suurem muutus võiks toimuda transpordisektoris. SEI koostatud stsenaariumi järgi võiks elektri osakaal transpordisektori energiatarbimises kasvada praeguselt 0,6%-lt ligikaudu 58%-ni aastaks 2050.

⚡ Lõpetuseks arutasid Sunly, Ignitis Group Eesti ja Schneider Electric Eesti esindajad, millised on elektrifitseerimise praktilised väljakutsed ja võimalused ettevõtetele.

Elektrifitseerimine ei tähenda ainult suuremat elektritarbimist - see on võimalus muuta meie energiasüsteem tõhusamaks, vähendada sõltuvust imporditud energiast ning tugevdada Eesti ja Euroopa energiajulgeolekut.

📝 Tutvu lähemalt SEI analüüsiga Baltikumi elektrifitseerimise potentsiaalist: https://www.sei.org/projects/balti-riikide-elektrifitseerimise-potentsiaal/
📝 Euroopa elektrifitseerimise tegevuskava:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52026DC0595

28/09/2026

Eelmisel nädalal sai Tamperes kokku mitukümmend Läänemere-äärset turisminduse ja kestlikkusega seotud ettevõtet ja organisatsiooni, et vahetada muljeid, koguda inspiratsiooni ja töötada välja praktilisi lahendusi kestlikkuse juurutamiseks turismis. 🧳🌿

💡 Konverents "Less Carbon – Double the Fun" otsis inspireerivaid võimalusi muuta süsinikuheite vähendamine toredaks elamuseks. Üritus oli osa projektist CliNeDest, kus osalevad projektipartneritena Eestist SEI Tallinn ja Visit Tallinn.

🚉 Lisaks turismisihtkohtade arendusorganisatsioonidele jagasid kogemusi erinevad ettevõtted ja sisulooja Ira Salminen, kes reisib ilma lendamata. Ta kirjeldas, kuidas aeglasem reisimine mööda maad, näiteks rongiga läbi Šotimaa, aitab vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, aga samal ajal ka kogeda rohkem, luua sügavamaid suhteid inimeste ja paikadega ning muuta ühest kohast teise liikumine tähenduslikuks osaks reisist.

🚌 Eesti ettevõtetest jagas kogemusi Lux Express, mille esindajad Marlis Soomets ja Liina Kungla osutasid, et transpordisektori kliimajalajälge ei saa mõõta vaid selle järgi, kui palju ta emiteerib (carbon footprint), vaid mida aitab vältida (carbon handprint). Lux Express ei konkureeri enda sõnul teiste bussifirmade, vaid autodega – mida rohkem valivad inimesed sihtkohta jõudmiseks auto asemel bussi, seda parem keskkonnale. "Meie eesmärk ei ole öelda inimestele, et nad peaksid vähem reisima. Meie eesmärk on muuta väiksema süsinikujalajäljega valik nii mugavaks, lihtsaks ja atraktiivseks, et inimesed seda päriselt eelistaksid," rõhutasid Soomets ja Kungla.

🌍 Piirkonna turismi suurt pilti aitas mõtestada Liisa Kokkarinen Visit Finlandist, andes ülevaate loodavast Euroopa kestliku turismi strateegiast 2026. Üha olulisemaks muutuvad kestlik liikuvus ning paremad raudtee- ja laevaühendused. Samal ajal mõjutavad kliimamuutused järjest enam ka Põhja-Euroopa turismivoogude hooajalisust ja reisikäitumist. Niisiis peab Läänemere piirkond liikuma mahupõhiselt kasvult suuremat väärtust loovate turismimudelite suunas ning kasutama senisest enam sihtkohtade koostöö- ja juhtimiskogemust.

💡 Konverentsi osalised tegid üheskoos ajurünnaku, et nuputada välja viise, kuidas ühendada kestlikkust ja elamusi. Juba katsetatud lahendustena toodi näiteks temaatilised rongivagunid, millest igaüks pakub isemoodi elamuse, ning Coldplay kontsertidel kasutatavad kineetilised põrandad, millel tantsivad fännid aitavad elektrit toota.

🤝 Konverentsile järgnes kahepäevane CliNeDest projektipartnerite kohtumine. Projekt on aidanud juba hulgal eri riikide turismiettevõtetel oma kliimamõju süsteemselt hinnata ja vähendada. Oktoobris algab teine pilootprogramm, kuhu saavad huvitatud turismiettevõtted kandideerida. Ettevõtted saavad osaleda tasuta praktilistes töötubades, et töötada välja uusi kliimateadlikke teenuseid. Programm ei paku üldiseid kestlikkuse nippe, vaid annab ettevõtetele praktilised suunised ja oskused, kuidas disainida ja turundada oma teenuseid konkreetsetele sihtrühmadele.

23/09/2026

Osale toidupakendite seminaril! 🍽️ Registreerimine on avatud veel viimaseid päevi.

💡 "Toidupakendid muutuste tuules – korduskasutuse tulevik ja Change(K)now! projekti õppetunnid"
📅 5. oktoober 2026, kell 13.00-16.30
📍 Tartu, SOHO hotell (Rüütli 9)
🎫 Tasuta
✅ Päevakava ja registreerimisvorm, mille täitmise tähtaeg on 25. septembril: https://bef.ee/bef_teema/seminar-toidupakendid-muutuste-tuules-korduskasutuse-tulevik-ja-changeknow-projekti-oppetunnid/

🤝 Toidupakkumises, kaasamüügis ja pakendikasutuses avalikel üritustel ning mujal on viimasel ajal olnud ja tulemas mitmeid muudatusi. Seminari eesmärk on tuua kokku kohalikud omavalitsused, toitlustajad, ürituste korraldajad, korduskasutuslahenduste pakkujad ja teised huvilised, et ühiselt arutada, millised korduskasutuse lahendused Eestis juba toimivad, mis vajab veel lahendamist ja kuidas seda teha.

💡 Ühtlasi võtab seminar kokku kogemused projektist Change(K)now!, mis toetas mõtteviisi muutust üleminekuks ringsetele lahendustele toidupakkumise süsteemides Läänemere piirkonna linnades.

🏫 Lisaks seminarile toimub järgmisel päeval, 6. oktoobril kell 10.00–11.00 Tartu Raatuse Kooli (Raatuse 88a) külastus, kus huvilised saavad kuulda, kuidas sealses koolipuhvetis on vähendatud ühekorrapakendite kasutamist ja kuidas on see koolipere poolt vastu võetud. Koolikülastus on mõeldud eelkõige neile, kes soovivad oma asutuses (nt koolipuhvetis) samuti loobuda ühekordse kasutusega toidupakenditest ja sooviksid saada selleks praktilisel kogemusel põhinevaid nõuandeid.

📌 Loe rohkem ja registreeri hiljemalt 25. septembril: https://bef.ee/bef_teema/seminar-toidupakendid-muutuste-tuules-korduskasutuse-tulevik-ja-changeknow-projekti-oppetunnid/

22/09/2026

Eelmisel nädalal kohtusime Tallinnas projekti SLOPE partneritega. ⛷️ Projektis töötame selle nimel, et vähendada talispordi mõju keskkonnale, aidata suusaliitudel võtta kasutusele praktilisi lahendusi elurikkuse toetamiseks ning tõsta teadlikkust suusatamise ja looduse omavahelistest seostest.

Koos Eesti, Prantsusmaa ja Norra suusaliitude ning Sant'Anna kõrgkooliga loome praktilised tööriistad, millega suusaasutused saavad mõõta oma mõju elurikkusele ning planeerida üritusi selliselt, et need häiriksid võimalikult vähe keskkonda. 🌿

Loe rohkem 👇

21/09/2026

⚡ Mis roll on elektrifitseerimisel Euroopa majanduse ja kliimaeesmärkide saavutamisel? Kuidas see mõjutab tööstust, transporti ja hooneid Eestis? Koos Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ning Eesti Puhta Tööstuse ja Tehnoloogia Liiduga kutsume kõiki huvilisi seminarile "Elektrifitseerimise võimalused Eestile ja Euroopale".

💡 Seminaril jagab SEI Tallinna kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Pille-Riin Aja meie värske Baltikumi elektrifitseerimise uuringu tulemusi, kuuleme Euroopa Liidu elektrifitseerimise tegevuskavast ning oma mõtteid ja kogemusi jagavad erasektori esindajad Schneider Electric Eestist, Ignitis Eestist ja Sunlyst.

📅 Reede, 25. september, kell 14.00–15.15
📍 Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn)
🎫 Osalemine tasuta

📌 Registreeri siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeXLMjHWONrLyJuip_05U9N4Ye00ykYT0uqGEy1XJgWxjtMAw/viewform

18/09/2026

🚌 Veel mõned päevad on aega jagada kogemusi ja mõtteid ühistranspordikorralduse kohta, et teha oma hääl kuuldavaks ühistranspordireformi planeerimisel. 🚏 Loe rohkem ja vasta hiljemalt esmaspäevaks küsimustikule, mille täitmine võtab kümmekond minutit: https://kysitlus.sei.org/

👋 Kas elad, töötad või liigud regulaarselt Hiiu-, Jõgeva-, Järva-, Põlva-, Pärnu-, Tartu-, Viljandi-, Valga- või Võrumaal? Kui jah, siis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning SEI Tallinn kutsuvad sind ütlema sõna sekka piirkondliku ühistranspordivõrgu arendamisel. 🚌

✅ Vasta küsitlusele, mille täitmine võtab umbes 12-15 minutit. Küsitlus on osa ühistranspordireformi toetavast koosloomeprotsessist. Vastuseid analüüsitakse anonüümselt ning infot kasutatakse oktoobrikuus toimuvate piirkondlike töötubade ettevalmistamisel, kus osalised saavad liinivõrgu kujundamise ettepanekuid põhjalikumalt läbi töötada. Küsitlusele saab vastata alates 21. augustist kuni 21. septembrini.

🚏 Küsitlus on osa ühistranspordireformi toetavast koosloomeprotsessist, mille eesmärk on koguda elanike kogemusi ja mõtteid liinivõrgu edasiseks arendamiseks. Kogutud info aitab parandada inimeste ligipääsu töökohtadele, haridusele ja teistele vajalikele teenustele.

📌 Täida küsimustik: https://kysitlus.sei.org/

Liinivõrgu arendamise regionaalsed koosloomeprotsessid on praeguseks juba toimunud Ida- ja Lääne-Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Raplamaal ja Saaremaal.

SEI Tallinn toetab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi märtsist novembrini 2026 kestva ühistranspordireformi koosloomeprotsessi teise etapi planeerimisel ja läbiviimisel.

📌 Loe projekti kohta rohkem: https://www.sei.org/projects/uhistranspordireformi-koosloometegevuste-labiviimine/