Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI)

12/09/2026

11/09/2026

Eile (10.09.2026), ülemaailmsel suitsiidipreventsiooni päeval, toimus Eesti Rahvusraamatukogus ERSI konverents „Muudame enesetapu lugu“.
Täname südamest kõiki esinejaid ning meie 150 osalejat, kes kuulasid tähelepanelikult terve päeva loengud ja arutelu.

Suur tänu meie moderaatorile Erik Rüütelile(Addicere ), kes päeva avas ja meid läbi selle juhtis. Aitäh kõigile esinejatele, kes oma teadmisi ja kogemusi jagasid: Timberg (Sotsiaalministeerium), dr Peeter Värnik (ERSI), prof Merike Sisask (Tallinn University , ERSI), dr Zrinka Laido (ERSI), Käthlin Mikiver (Tallinn University, ERSI), Liivia Vacht (ERSI), Anna Kaisa Oidermaa (Peaasjad), Eva Koženevski (, Peaasjad), Näf ja Umberto Dorus Geerts (Peaasjad).

Kõige olulisem: lähenesime suitsiidiennetusele kui kogu ühiskonda hõlmavale ülesandele. Tutvustasime suitsiidi epidemioloogiat, tõstsime teadlikkust sellest olulisest rahvatervise probleemist, jagasime lugusid inimestest, kes on kaotuse läbi elanud, rääkisime sellest, kuidas ajakirjandus saab oma kajastusega elusid hoida, ning arutasime tegevuskavade, strateegiate ning aktiivse märkamise ja toe üle.
Päeva üheks eriliseks hetkeks oli Papageno preemia pidulik üleandmine sotsiaalminister Karmen Jolleri poolt. Sellega tunnustame ajakirjandust ja ajakirjanikke, kes teevad oma igapäevast tööd suitsiidipreventsioonis hoolivalt, vastutustundlikult ja lootust andvalt, sest just selline kajastus aitab elusid hoida.
Aitäh kõigile ajakirjanikele, kes sellele olulisele teemale tähelepanu pööravad! Suur tänu ja kummardus meie varasematele laureaatidele (Gunnar Leheste, Kerttu Jänese, Kirsti Vainküla), ning palju õnne tänavustele võitjatele: Anu Viita-Neuhaus ja Liisa Ehamaa

Suur tänu prof.dr Airi Värnikule kes tõi suitsiidiennetuse teema Eestisse ja rajas ERSI instituudi, mis on aastate jooksul toonud suitsidoloogiasse teadusel põhineva vaate ning tänaseks ka kogukonnapõhised sekkumised. Just tema lõi aluse, tänu millele saame me täna sellest rääkida ja seda valdkonda edendada. 💛

Oleme sügavalt tänulikud Sotsiaalministeerium ja kõigile partneritele — MTÜ Peaasjad (Peaasi), — ning meie pikaajalistele Papageno preemia partneritele Rahvusooper Estonia ja Eesti Noorte Ajakirjanike Selts. Aitäh ka Viktus Catering, kes eilset konverentsi toetas!

Tänud teile kõigile! Kohtumiseni järgmisel aastal!

📷 Jakob Meier

23/08/2026

10/06/2026

Nädala lõpuni on Väike-Õismäe tiigi amfiteatri lähedal avatud „Depressioonivaba Tallinna“ telk, kus vaimse tervise spetsialistid vastavad inimeste küsimustele depressiooni, abi otsimise ja lähedaste toetamise kohta. Telk on avatud „UNESCO muusikalinn Tallinn“ raames.

Nõustamistelgis saab teada näiteks, kuidas ära tunda depressiooni, millal tasub abi otsida, kuidas toetada lähedast ning kuhu erinevate murede korral pöörduda. Lisaks jagatakse infomaterjale depressiooni ennetamise ja ravivõimaluste kohta.

Telgi tegevust korraldab ERSI (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) projekti „Depressioonivaba Tallinn“ raames, mille eesmärk on ennetada suitsiidikäitumist depressiooni varasema märkamise ja tõhusama ravi kaudu. See on osa suurest üleeuroopalisest teadusprojektist MENTBEST ning tulevikus on plaanis laiendada tegevust ka teistesse linnadesse.

„Tahame, et depressiooniga tegelemine algaks juba esimeste sümptomite ilmnemisel ning kogukonna liikmete ja esmatasandi tervishoiu toel. Seetõttu tuleme ise kogukonna- ja kultuurisündmustele, et suhelda inimestega vahetult, pakkuda usaldusväärset teavet ning rääkida teemadest, mis jäävad sageli murede või valehäbi tõttu käsitlemata,“ ütles ERSI projekti eestvedaja Rainer Mere.

Paljud inimesed ei tea, kas nende kogetud raskused on tavapärane reaktsioon stressile või märgid tõsisemast vaimse tervise probleemist. Samuti ei ole alati selge, millised abivõimalused Eestis olemas on. „Soovime aidata inimestel paremini mõista oma olukorda ja leida sobiv abi,“ selgitavad korraldajad.

Kuigi telgis ei pakuta psühholoogilist ravi ega individuaalset teraapiat, saavad külastajad teavet depressiooni sümptomite, ravivõimaluste ja tugiteenuste kohta. Kohal olevad eksperdid aitavad inimestel paremini mõista enda või oma lähedase olukorda ning vajadusel suunavad neid sobivate spetsialistide poole.

Depressiooni ümbritseb jätkuvalt palju väärarusaamu ja häbimärgistamist. Sageli algavad vaimse tervise raskused meeleolu ja käitumise peenetest muutustest, mida kiputakse pidama lihtsalt väsimuseks või stressiks. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu varajastele ohumärkidele nii enda kui ka lähedaste puhul ning otsida tuge enne, kui probleemid süvenevad.

Telgis kohtuvad külastajatega ERSI vaimse tervise eksperdid Rainer Mere, Käthlin Mikiver, Liivia Vacht, Merike Sisask ja Airi Värnik.

Telk on avatud nädala lõpuni järgmistel aegadel: 11. juunil kell 18.00–20.00, 12. juunil kell 19.00–21.00, 13. juunil kell 13.30–20.30 ning 14. juunil kell 12.30–14.30.

05/06/2026

Active follow‑up after a su***de attempt is an evidence‑based form of support. Within strategic partnership and support from the Ministry of Social Affairs, ERSI is working with national stakeholders to develop a comprehensive postvention model for people who would benefit from structured support after a su***de attempt. Today at Tallinn University, Käthlin Mikiver and Dr. Zrinka Laido presented findings from the developing active‑support model for adults and youth. This was one of many ongoing discussions exploring the gaps, risks, and developmental needs of follow‑up support in Estonia. A sincere thanks to all participants from the social, education, and health‑care sectors for their insight and commitment.

05/06/2026

EAAD (European Alliance Against Depression) väravahoidjate videokoolituse kuuendas videos tutvustab Ingrid Sogenbits politseiametnike ja päästetöötajate rolli suitsiidiennetuses ning selgitab, kuidas esmareageerijad saavad väravahoidjatena märgata abivajajaid, hinnata riske ja aidata inimesi sobiva abi juurde.

Videos räägime muu hulgas:
✔️ milline on politseiametnike ja päästetöötajate roll EAAD kogukonnapõhises mudelis
✔️ kuidas esmareageerijad on osa kogukondlikust tugivõrgustikust
✔️ kuidas hinnata suitsiidiriski keerulistes juhtumites
✔️ kuhu ja kuidas inimest vajadusel edasi suunata
✔️ kuidas hoida enda vaimset tervist enne ja pärast kriitilisi sündmusi

📌 Politseiametnikud ja päästetöötajad ei pea inimese muresid üksi lahendama. Nende oluline roll on märgata, hinnata olukorra kiireloomulisust, tagada turvalisus ning aidata luua ühendus sobivate abi- ja tugiteenustega.

📚 Lisamaterjalid:
www.suicidology.ee/lisamaterjalid
🆘 Kui vajad abi või tuge:
www.suicidology.ee/abi

Videokoolitus on osa EAAD (European Alliance Against Depression) väravahoidjate koolitusest ning valminud projekti „SOM strateegiline partnerlus – Suitsiidiennetus 2025–2026“ raames.

04/06/2026

Avalik konkurss: Papageno preemia

Lood, mis annavad lootust

Eesti‑Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI), Peaasjad, EluS ja Eesti Noorte Ajakirjanike Selts (ENAS) kuulutavad välja Papageno nimelise ajakirjanduspreemia avaliku konkursi. Oodatud on osalema kõik ajakirjanikud või teised ajakirjanduses (ajalehes, raadios, teles) enesetappude ennetamiseks 2025. aastal loo avaldanud inimesed. Papageno preemia väljaandmise eesmärgiks on tõsta esile parimaid suitsiidiennetust toetavaid ajakirjanduslikke töid, mis on levitanud sõnumit, et keegi ei ole kunagi üksi. Lisaks soovitakse ühiskonnale paremini mõista anda, et suitsiidikäitumise teemal kirjutamine nõuab suurt vastutustunnet.
Eesti‑Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) eksperdi Dr Zrinka Laido sõnul on oluline kajastada suitsiidiga seonduvaid teemasid just positiivsest vaatevinklist, kuna see võib anda raskes olukorras olevatele inimestele lootust: „Tihtipeale võib suitsiidimõtted eemale viia vaid üks positiivse alatooniga toimetuleku näide elust enesest. Papageno preemia abil juhime tähelepanu suitsiidikäitumise kaitseteguritele ning sellele, kuidas keegi on oma kriisiga ja suitsidaalsusega hakkama saanud. Niimoodi jõuame suurema hulga hädasolijateni, et julgustada neid abi otsima.“
Auhinna nimi tuleneb Mozarti ooperist Võluflööt, kus peategelane Papageno kaalus suitsiidi, kuid muutis oma meelt tänu kolmele vaimule, kes aitasid tal vaimse ja emotsionaalse kannatusega toimetulekuks näha ka teisi võimalusi peale endalt elu võtmise.
Preemiat antakse välja neljandat aastat järjest. Esimesel aastal (2023) pälvis esikoha Gunnar Leheste lugu „Kõne emale päästis süsimusta auku langenud tennisisti Katriin Saare elu“. Teisel aastal (2024) tunnistati parimaks Kerttu Jänese artikkel „Teismelise tüdruku suitsiidisurm, mida poleks pidanud juhtuma. „Emme, ära nuta… Sa oled imeline ema““. Kolmandal aastal (2025) võitis esikoha Kirsti Vainküla (Eesti Ekspress) lugu „Saatuse julm löök aasta tagasi. Suitsiidiekspert Merike Sisask: kuidas mu mees valis elu asemel vabasurma“.

Papageno konkursil osalemiseks saada e‑kiri koos loo ja põhjendusega (vastavus Papageno preemia hindamiskriteeriumidele) aadressil [email protected] hiljemalt 10. juulil 2026.

Lugusid hindab valdkonna ekspertidest, ajakirjanikest ja suitsiidiga lähedalt kokku puutunud inimestest koosnev komisjon. Parima loo autorile on ette nähtud preemia 1000 EUR.

Preemia saajad kuulutatakse välja avalikult suitsiidiennetuse päeval: 10. septembril 2026. Papageno preemia antakse välja Sotsiaalministeeriumi enesetappude ennetamise strateegilise partnerluse raames.

Papageno preemia hindamiskriteeriumid:

• Loo peamine teema on suitsiidsus ning suitsiidikriisidega toimetulek.
• Kirjeldatakse konstruktiivseid viise kriisiga toimetulekuks (nt keskendutakse eeskujudele, kes on suitsiidikriisist üle saanud).
• Suitsiidi või suitsiidikatset ei põhjendata lihtsustatud põhjuste ega ühe teguriga.
• Loos ei kirjeldata sõnaliselt ega visuaalselt suitsiidi või suitsiidikatse üksikasju (meetodit, asukohta)
• Välditud on suitsiidsuse romantiseerimist või kangelaslikkuse esiletõstmist
• Kirjeldatakse suitsiidikriisi mitmetahulist olemust ning tuuakse esile võimalikke individuaalseid ja ühiskondlikke riskitegureid.
• Lugu ei kujuta endast varjatud reklaami (sealhulgas konkreetsele teraapiameetodile)
• Loo autor on tuvastatav.

Soovitatavad lisakriteeriumid
• Lugu põhineb põhjalikul uurimistööl ning kasutatud on mitut sõltumatut allikat.
• Loos kasutatakse ladusat ja kaasahaaravat jutustusviisi.
Sõnakasutus on stigmavaba ja tundlik, arvestab suitsiidist mõjutatud lähedaste kogemustega ning püüab vältida taastraumeerimist.
• Küsitud on kommentaare asjakohastelt ekspertidelt (nt suitsidoloogilt või kogemuseksperdilt).

Osale ise või nomineeri kellegi teise lugu!

03/06/2026

EAAD (European Alliance Against Depression) videokoolituse viiendas videos räägib Kristina Šadeiko-Liiva noorte vaimse tervise toetamisest koolikeskkonnas.

Videos käsitletakse:
🔹 noorte vaimse tervise probleemide ulatust ja levimust;
🔹 noortele iseloomulikke ohumärke ja käitumismustreid;
🔹 kuidas alustada toetavat vestlust noorega;
🔹 kooli võimalusi, kohustusi ja piiranguid keerulistes olukordades;
🔹 enesehoidu ja kollektiivset hoolimist koolipersonali seas.

Koolituse eesmärk on anda koolitöötajatele kindlus märgata, küsida ja tegutseda – ilma et neilt oodataks terapeudi rolli täitmist.

📚 Lisamaterjalid:
www.suicidology.ee/lisamaterjalid
🆘 Kui vajad abi või tuge:
www.suicidology.ee/abi

Videokoolitus on osa EAAD (European Alliance Against Depression) väravahoidjate koolitusest ning valminud projekti „SOM strateegiline partnerlus – Suitsiidiennetus 2025–2026“ raames.

01/06/2026

EAAD (European Alliance Against Depression) videokoolituse neljandas videos tutvustab Käthlin Mikiver sotsiaaltöötaja rolli suitsiidiennetuses ning selgitab, kuidas sotsiaaltöötajad saavad väravahoidjatena märgata abivajajaid ja toetada neid sobiva abi leidmisel.

Videos räägime muu hulgas:
✔️ milliseid muutusi käitumises ja suhtlemises tähele panna
✔️ kuidas märgata lootusetusele viitavaid sõnumeid ja teisi riskimärke
✔️ mida teha, kui tekib mure inimese turvalisuse pärast
✔️ kuidas koostada turvalisuse plaani ja kaasata tugivõrgustikku
✔️ kuidas teha koostööd perearsti, vaimse tervise spetsialistide ja kriisiabiga
✔️ miks on oluline jääda inimese toetamise protsessi osaks ka pärast edasi suunamist

📌 Sotsiaaltöötaja ei pea kriisi üksi lahendama. Tema oluline roll on märgata, küsida, toetada, suunata ning aidata koordineerida inimese ümber vajalikku tugivõrgustikku. Sama oluline on hoolitseda ka iseenda heaolu eest, kasutades kolleegide tuge, supervisiooni ja hoides professionaalseid piire.

📚 Lisamaterjalid:
www.suicidology.ee/lisamaterjalid
🆘 Kui vajad abi või tuge:
www.suicidology.ee/abi

Videokoolitus on osa EAAD (European Alliance Against Depression) väravahoidjate koolitusest ning valminud projekti „SOM strateegiline partnerlus – Suitsiidiennetus 2025–2026“ raames.