Eesti Patsientide Liit

16/03/2026

Kvaliteet tervishoius tähendab eelkõige seda, kuidas patsient oma ravi ja süsteemi toimimist kogeb.

Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Annika Oja osales Terviseameti aastakonverentsil, kus arutati, mida tähendab kvaliteet tänases tervishoius ja rahvatervises.

Aruteludes rõhutati, et kvaliteet ei ole ainult süsteemi küsimus – see puudutab otseselt ka patsientide kogemust ja turvatunnet. Juttu oli ka kriisivalmidusest ning sellest, kui oluline on selge ja usaldusväärne terviseinfo.

Patsientide vaade on tervishoiu arendamisel oluline. Ainult koostöös tervishoiutöötajate, otsustajate ja patsientidega saab kujundada süsteemi, mis on inimestele arusaadav, kättesaadav ja usaldusväärne.

Täname Terviseametit sisuka konverentsi eest!

Foto: Siim Loog

17/02/2026

Kas Eesti tervishoius peaks jätkama raha raiskamist ja süsteemi ebaefektiivsuse toetamist, kuigi probleemid on juba selgelt nähtavad? 🧐

Kui patsiendikindlustussüsteemi suhtes valitseb rahulolematus nii patsientide kui ka arstide poolel, peaks seadusandjale olema selge, et praegune lahendus on vaja kiiremas korras ümber teha, mitte sellega aastaid venitada.

Veidi üle aasta on Eesti tervishoiuteenuse osutajad olnud kohustatud ostma vastutuskindlustust, mille eesmärk on aidata patsiente olukorras, kus ravi käigus on tekkinud kahju. Põhimõtteliselt on tegemist vajaliku sammuga – patsiendil peab olema õiglane ja toimiv võimalus saada tõsise raviv...

04/02/2026

Kas patsient ikka saab rahul olla, kui endokrinoloogi vastuvõtte toimub kahe nädalala jooksul kokku vaid neljal tunnil ja seda Lõuna–Eesti suurimas kliinikus? Musta valgeks rääkimine ei aita inimeste muret lahendada.

Eelmisel nädalal võttis Tartu ülikooli kliinikumis (TÜK) patsiente vastu üks endokrinoloog ühel päeval neli tundi ja sel nädalal pole ühtegi endokrinoloogi vastuvõttu. Kliinikum kinnitab, et suudab patsientide ravi tagada.

14/01/2026

📢 Täpne terviseinfo ei ole bürokraatia. Mõni kirjutatud või kirjutamata jäänud rida võib mõjutada inimese kogu elu.
Patsiendi jaoks on väga tähtis, et tema haiguslugu oleks tervise infosüsteemis õigeaegne, selge ja korrektne. Paraku näitas riigikontrolli audit, et see ei ole Eestis sageli nii.

👉 Loe Eesti Patsientide Liidu tegevjuhi Annika Oja ning Eesti Puuetega Inimeste Koja tervishoiualase huvikaitse nõuniku Tuuli Seinbergi arvamusartiklit.

Tervishoiuteenuste tulemus- ja kvaliteedipõhises rahastusmudelis tuleb selgelt määratleda ka terviseandmete kvaliteedinõuded, kirjutavad Annika Oja ja Tuuli Seinberg.

05/01/2026

Praegune patsiendikindlustuse süsteem ei tööta inimeste kasuks ja seda tuleb muuta – Eesti Patsientide Liit ja ka mitmed teised organisatsioonid on sellele korduvalt riigi tähelepanu juhtinud.

➡️ Patsiendid peavad ise tõendama, et neile on tekitatud tervisekahju – see on keeruline, ajamahukas ja käib terviseprobleemiga inimesele sageli üle jõu.
➡️ Digivormid, tähtajad ja ekspertide hinnangud loovad labürindi, millest vähesed end läbi suudavad suruda.
➡️ Samal ajal on Eesti hüvitised kordades väiksemad kui Soomes, kuigi juhtumite arv ei viita kehvemale arstiabile, vaid süsteemile, mis ei tööta.

Kui riik tahab õiglast ja toimivat tervishoidu, vajab seadus kindlasti kiiresti ümbertegemist – nii, et inimene ei jääks üksi ja tervishoid saaks vigadest päriselt õppida.

Inimväärne tervishoid algab patsiendi kaitsmisest.

👉Loe Eesti Patsientide Liidu tegevjuhi Annika Oja arvamuslugu.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on Eestis patsiendikindlustus hästi juurdunud: üle 95 protsendi tervishoiuteenuse osutajaid on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu, kirjutab Annika Oja, Eesti Patsientide Liidu tegevjuht.

22/12/2025

⚠️ Tähelepanu!

Terviseamet hoiatab, et uue patsiendikindlustuse pakkuja Lloyd’si lepingud ei pruugi vastata Eesti seadusele. Halvemal juhul võib patsient jääda kindlustuskaitseta.

👉 Eesti Patsientide Liit kutsub riiki üles: palun tagada oma rahvale, et patsiendikindlustus oleks selge, seadusele vastav ja patsiendisõbralik. 🙏

Sügisel Eestis tööd alustanud patsiendikindlustuse pakkuja Lloyd’si kindlustusmaksed on odavamad kui senisel ainsal patsiendikindlustuse pakkujal PZU-l, kuid terviseamet manitseb, et odavamate kindlustusmaksetega kaasneb iga aastaga kasvav lisatasu, mis tuleb maksta alles lepingu lõppedes.

17/12/2025

Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Annika Oja osales Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse arutelul, kus mõeldi ühiselt, mida patsiendid vajavad ja mida saab teha riik, et patsientide esindusorganisatsioonid püsiksid elujõulised. Vestlusest võtsid osa Sotsiaalministeeriumi, MTÜ Onkoloogika ja Eesti Vähiliidu esindajad, arutelu kutsus kokku Eesti Vähitõrje Võrgustik.

👉 Loe vestluse kokkuvõtet või vaata salvestust!

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse arutelul mõeldi ühiselt, mida patsiendiorganisatsoonid vajavad ja mida saab teha riik, et nende esindusorganisatsioonid püsiksid elujõulised.

12/12/2025

Eestis on praegu olukord, kus põhimõtteliselt võib igaüks end nimetada psühhoterapeudiks, isegi kui ta kasutab meetodeid, millel pole mingit teaduslikku tõendust.

Kliiniline psühholoog Iiris Velling kirjeldas hiljutises intervjuus, miks see on ohtlik:
tõendamata meetod võib traumat hoopis süvendada; inimene võib kaotada lootuse, et teda üldse saab aidata või jääda ebapädeva terapeudi meelevalda.

Selge on see, et alternatiivterapeudid ei vastuta oma tegevuse eest ja kui inimene saab aru, et teda on petetud, pole ka kellelegi kaevata.

▪️See ei ole patsiendi süü.
▪️See on süsteemi puudus.

Palusime Sotsiaalministeeriumil luua selged põhimõtted, mis tagaksid, et abi otsiv inimene ei satuks šarlatani juurde.

👉 Vaimse tervise abi peab olema turvaline ja seda saab tagada ainult teaduspõhisus.

Tõendamata meetodit kasutava terapeudi juures käiva patsiendi probleem võib jääda lahendamata, kuid halvimal juhul võib sellest kujuneda sõltuvus, kus klient jääbki terapeudi juures käima, mõistmata, et ei osta oma raha eest mitte ravi, vaid lihtsalt südamlikku ärakuulamist, hoiatab kli...

26/09/2025

Arstide ja õdede palgad on Eestis tõusnud viimastel aastatel tempoga, mis jätab varju nii mitmete teiste tervishoiutöötajate kui ka laiemalt avaliku sektori palgakasvu, kirjutab Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Annika Oja.

19/06/2025

Seitse aastat tagasi algas patsientide liidu koostöö Tartu Ülikooli meditsiinieetika õppejõu, TÜ kliinikumi intensiivraviarsti Katrin Elmetiga patsiendi elulõpu tahteavalduse võimaluse loomiseks, kui tohter käis KUKU raadio Patsiendiminutites ideed esmakordselt selgitamas.
Asjade loogilise jätkuna kutsuti 2020. aastal arstide liidu ja TÜ eetikakeskuse poolt algatatud töörühma ka meid. Mullu jaanuaris võeti töörühma ettepanekud ametnike, poliitikute ja organisatsioonide poolt arutlusele, eile hääletas riigikogu vastavasisulise eelnõu poolt.
Tahteavaldusega saab otsusevõimeline täisealine kinnitada, millisest ravist ta soovib tulevikus loobuda, kui ta seda enam ise öelda ei suuda ja tema ravimatu haigus samal ajal vaid süveneb - olgu see ALS, dementsus või vähihaiguse lõppvaatus. Nii saab avaldaja elu lõpus vältida mõttetuid kannatusi põhjustavat agressiivset ravi või et sugulased tema soove eiraksid. Võrdluseks - otsusevõimeline inimene võib Eestis reeglina keelduda igasugusest ravist, isegi talle kasulikust.
Tahteavaldus on vabatahtlik ja seda aitab koostada selleks väljaõppinud arst, keda inimene usaldab. Ikka selleks, et teised arstid kunagi tulevikus, kui seda kiiresti vaja peaks minema, täpselt inimese soove mõistaksid. Tahteavaldusega ei saa soovida eutanaasiat.