04/01/2019
Keiu Virro intervjueeris Eesti Päevalehes "Kuidas öelda jah?" lavastajat Tiina Sööti ja truppi.
Tiina: Meie Hooandja projekt (https://www.hooandja.ee/projekt/seksuaalhariduslik-noortelavastus-kuidas-oelda-jah) kestab 14. jaanuarini, loodame saada rahastuse nende osade jaoks, milleks meil vahendeid pole, nagu dokumentatsioon, kostüümid, tehnika, lavakujundus. Iseenesest on kõik üsna kompaktne, sest läheme lavastusega tuurile. Esietendus on 24. jaanuaril Vabal Laval, pärast seda käime aprilli lõpuni Tallinna ja Harjumaa koolides tuuril ning vahepeal on Vabal Laval veel paar etendust. Meie sihtrühm on vanuses 15–20, aga põhiliselt mängime gümnaasiumidele. Siiani on koolid ja õpetajad, kes meiega ühendust on võtnud, olnud väga entusiastlikud. Neil on väga hea meel, et keegi räägib sellest teemast.
Muuhulgas päris Keiu intervjuus lavastajalt ja trupilt selle kohta kui palju nad on mõelnud ühiskondlikule kontekstile? Näiteks „Pealtnägijas” oli mõne aja eest lugu, kus laste seksuaalkoolitaja sattus sotsiaalmeedias EKRE-ga seotud foorumis sõimu alla. Ometi oli koolituste põhisõnum väikestele lastele see, et sinu keha on sinu enda oma. Osa inimesi näeks nagu mingit agendat ükskõik millises seksuaalteemade käsitlemise viisis.
Tiina: Tunnetan samuti selliseid võnkeid. Oleme püüdnud igal pool selgitada, et meie lavastus ei ole selleks, et õhutada noori rohkem seksima, vaid meie mõte on selles, et seksi või ära seksi, mõlemad valikud on okeid. Kõige olulisem on, et mõtleksid, mida sa soovid. Lavastuse nimi on „Kuidas öelda jah?”. Sellega me ei õhuta „jah” ütlema, vaid tahame, et inimesed mõtleksid oma soovid läbi. Kui sa tead, mida sa tahad ja mis sulle meeldib, siis sa oskad öelda „ei” sellele, mida sa ei soovi.
Lavastuse „Kuidas öelda jah?” autorid rõhutavad, et ei kutsu noori üles rohkem seksima, vaid arutama ja mõtestama seksuaalsusega seotud teemasid moel, milleni kooliharidus ei pruugi jõuda.
