Ligipääsetavuse foorum

17/04/2026

Arhitektuuritudengid saavad läbi Ligipääsetavuse õppeaine parema ruumitunnetuse ligipääsetavuse vaatenurgast kõigi erivajaduste vaatenurgast ja väga hea praktilise kogemuse keerukate olukordade lahendamiseks.

🥳 14. aprillil toimus Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeaine "Ligipääsetav ruum" üliõpilastööde hindamine, kus valideeriti loodud lahendusi, sh järelevalve vaatest.

🧐 Üliõpilased pidid lahendama spetsiifilisi kontekstikeskseid olukordi, arvestades nii füüsilise ruumi takistusi, rahalisi kui ka materjalide olemasolu piiranguid.

🙏 Nõustasid:
🔶Kursuse läbiviija Hendra Raud, kes on ise nii lahendustest kasusaaja kui interaktsiooni disaini magistrant
🔷 TTK neljanda kursuse rakendusarhitektuuri tudeng Erkki Koitla
🔶 Ligipääsetavuse huvikaitse nõunik Mari Puuram
🔷 valdkonna pikaajaline praktik Villu Urban, MTÜ Ligipääsetavuse Foorum
🔶 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti spetsialist Käthriin Lilp.

Ühispildil vasakult komisjoni ja nõuandva organi koosseis: Villu Urban istuvas asendis, käed rinnal ristatuna ja tõsise ilmega. Tema taga Mari Puuram rahuliku ilmega naeratamas. Keskel Hendra Raud, pilk suunatud kaamerasse, paremal Erkki Koitla ja Käthriin Lilp, kes on professionaalse olekuga, käed toodud kokku enda ette.

18/03/2026

Ehitise planeerimisel tuleb arvestada, et seda oleks võimalik kasutada kõigil – ka lastel, eakatel ja erivajadustega inimestel.

Alustasime ligipääsetavuse giidi loomist, mis on tulevikus abiks kõigile, kes ehitisi planeerivad, projekteerivad, ehitavad või l**e väljastavad. Toome kogu ligipääsetavust puudutava info ühte kohta kokku, et midagi olulist kahe silma vahele ei jääks ning ligipääsetavusest saaks ehitatud keskkonna loomulik osa. 🏡

Ligipääsetavus tähendab tihti väikeseid, aga olulisi lahendusi. Näiteks:
✅ hoonesse saab siseneda nii trepist kui mööda kaldteed,
✅ liftinupud on paigutatud nii, et ka laps või ratastoolis inimene ulatab neid vajutada,
✅ koridor on piisavalt lai, et lapsevankriga või ratastooliga manööverdada,
✅ fonolukku ja ust on mugav kõigil kasutada.

Need on vaid mõned näited lahendustest, mis muudavad hoonete kasutamise kõigile lihtsamaks. Detaile, mida silmas pidada, on mõistagi veel. Peagi saab end nendega kurssi viia juba ligipääsetavuse giidi abil, mis valmib aasta teises pooles.

18/12/2025

Milline muu pilt võiks küll paremini sobida illustreerimaks artiklit eutanaasiast, kui mitte kaugusesse vaatav ratastoolis istuja? Tubli, Õhtuleht, süvendame stereotüüpe!

Margus Tsahkna (E200) lõi läinud nädalal kannaga lahti laeka, mida on aastate jooksul korduvalt lahti kangutatud ja seejärel jälle kinni teibitud – eutanaasia seadustamine Eestis.

14/11/2025

Kui Tallinna STA Jüri Järvega eesotsas LIPS-i käivitas aastal 2020, oli kohe idee muuta see ka üleriigiliseks. Eestis kipub koostöö käivituma aeglaselt, aga parem hilja, kui mitte kunagi.

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) ning Tallinna linn asusid koostöös laiendama pealinnas edukalt toimivat hoonete ligipääsetavuse infosüsteemi LIPS üleriigiliseks veebiportaaliks.

Uus keskkond hakkab koondama andmeid hoonete, asutuste ja liikumisteede ligipääsetavuse kohta terves Eestis. Nii saab sellest praktiline abivahend nii erivajadustega inimestele, eakatele kui väikelastega peredele, kes saavad selgete ikoonide ja fotode abil veenduda, kas mõnel konkreetsel hoonel on olemas näiteks lift, kaldtee, inva-WC või automaatselt avanevad uksed.

Eestis puudub täna üleriigiline veebikeskkond, kus sisalduks info konkreetsete hoonete ligipääsetavuse kohta. Küll aga on Tallinn koondanud vastava info pealinna kohta LIPS-portaali aadressil lips.tallinn.ee ning nüüd laiendataksegi seda JDM-i toel üle-eestiliseks. Valmis on uuenenud keskkond algava aasta märtsi lõpuks.

👉Loe lähemalt siit: https://www.justdigi.ee/uudised/riik-ja-tallinn-asusid-looma-uleriigilist-hoonete-ligipaasetavuse-infoportaali

03/11/2025

Ligipääsetavus – palju küsimusi, vähe vastuseid
Ühe päevakajalisema teemana käsitleti ka ligipääsetavust, mis puudutab eelkõige iseteeninduskassasid ja makseterminale. Euroopa Liidu uued nõuded näevad ette, et need peavad olema kasutatavad ka vaegnägijatele, vaegkuuljatele ja liikumispuudega inimestele.

Kristo Timberg: kaupmehe eduvalemiks on paindlikkus, kohanemisvõime ja valmisolek pidevaks muutuseks. Äripäeva raadiosaates„Kaupmehe eduvalem“ rääkisid Kaupmeeste Liidu juht ja saatejuht Nele Peil ning Hansabi tegevjuht Kristo Timberg kaubandussektori suurimatest väljakutsetest – tööj....

09/10/2025

Eelmisel nädalal rääkis Disainööl Teet kallaste vaegkuuljate ligipääsetavusest ja uutest lahendustes.
Statistika, miks on see teema oluline.
Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest – neist 136 000-l on diagnoositud kuulmislangus.
35-st noorest 17-l oli juba probleeme kõrgemate sageduste kuulmisega.
Jakob Rosin rääkis kuidas tehisintellektil põhinevad tööriistad lähevad mugavusest elumuutvateks olulisteks asjadeks.
Lisaks oli palju teisi huvitavaid ettekandid erinevatelt ekspertidelt üle maailma.
https://disainioo.ee/uudised/millised-on-rahvusvahelise-konverentsi-teemad

07/10/2025

Väga uudis, sest enamus kuuljaid ei õpi kunagi viipe keelt ära ja tehniliselt igal pool infole ligipääs lahendada on väga kulukas.

Eestis hakatakse esmakordselt arendama viipekeele tõlkeroboti prototüüpi, mis masintõlgib eestikeelset kõnet ja teksti eesti viipekeelde. Viiplemist imiteeri...

19/08/2025

Nii käib Daugava muuseumi territooriumi taktiilse kaardi printimine.

12/08/2025

Hea algatus, aga lahendus poolik.
Tänasel päeval on ratastoolikasutajale saadava ujuvratastool Pirital, Pikakaril, Pärnus ja Otepääl.

Juba aastaid on ratastoolikasutajad soovinud võimalust pääseda ujuma Räpina paisjärve. Selle suve keskel paigaldati järve äärde ligipääsutee, kuid lõplikult pole see lahendus siiski veel kasutatav – vette see ei vii ja iseseisvaks ujumiseks vajalikud tingimused puuduvad.