15/03/2024
Suurepärane ülevaade kohalike kontsertkorraldajate konkurentsivõimest. Artiklis keskendutakse suurkontserditele, olukorra absurdsus käib aga kontserdite korraldamise tervise kohta üldiselt:
Artikli kopi:
Šokk muusikaturul: Eestis võib suurkontserdi korraldamine maksta pool miljonit eurot rohkem kui Soomes.
Mati Kaalep (EAÜ juht) tõi Eesti muusikaturu fookuspäeval esile, et kohalike kultuuriürituste piletite käibemaksumäära võrdlus on meie lähiturgudel ulmelise vahega. Ei Läti, Leedu, Soome, Rootsi ega ka Poola ole kohaldanud kultuurisündmuste piletitele maksimummäära. „Kui Eestis on kontserdipileti käibemaksumäär ligikaudu 2 korda kõrgem kui Soomes ja enam kui 3 korda kõrgem kui Rootsis, siis rahvusvaheliste suurartistide kontekstis mõjutab see kõige rohkem seda, kes on üldse valmis Eestisse esinema tulema,“ sõnab Kaalep. Just nii Eesti rahvusvahelisest konkurentsist välja kukubki, arvavad professionaalid.
Eesti paikneb suurürituste korraldamise mõttes siiski nö Euroopa ääremaal. „Meil on väike publikupotentsiaal, vähem kontserdipaiku (sh puuduvad suured staadionid) ja piletihind, mida Eesti külastajalt saab küsida, ei ole samal tasemel põhjamaadega. Kui siia juurde lisada naaberriikidest oluliselt kõrgem kontserdipileti käibemaksumäär, siis on kontserdikorraldaja jaoks Eestis ürituste korraldamine oluliselt riskantsem kui naaberriikides. Üritusi saab teha ikka, aga nende korraldamise risk on oluliselt suurem kui naabrite juures ja on vaja paljude väga soodsate tingimuste kokkulangemist, et rahvusvahelised artistid üleüldse tuleksid lauluväljakule kontserte andma,“ selgitab Kaalep.
„Tõesti on kontserdipiletite käibemaksumäär Eestis võrreldes meie kõigi naabritega väga kõrge, lisan siia ka andmed võrdluseks,“ sõnab Live Nation Eesti tegevjuht Mart Eensalu.
KM kontserdipiletile KM tavamäär
Eesti 22% 22%
Läti 0% (KM vaba) 21%
Leedu 9% 21%
Poola 8% 23%
Soome 10% 24%
Rootsi 6% 25%
Kas Eestis on alati käibemaksumäär olnud maksimumis?
„Eesti etendusasutustel oli 2009. aastani võimalik rakendada 5% käibemaksumäära ja tolleaegse reeglistiku kohaselt oli ka kontserdikorraldajal võimalik etendusasutuseks saada. Regulatsioon oli siis küll puudulik ja kohati diskrimineeriv, kuid reeglistiku korrastamise asemel kaotati erand üldse,“ räägib Eensalu.
Kaalep selgitab laiemalt. „Kuni aastani 2007 oli määr 5% järgmiste tingimustega: „Etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti“.
„Selle erandi pidi riik ära muutma tulenevalt Riigikohtu otsusest (nr 3-4-1-12-07), millega Riigikohus leidis, et see erand ei taga põhiseadusest tulenevat võrdse kohtlemise printsiibi järgimist erinevate osapoolte vahel kes sarnaseid üritusi korraldavad. Kuna erandi sisuks oli asutuste eristamine sõltuvalt nende rahastamisallikast, siis puudus kohtu hinnangul soodusmääraks loogiline põhjendus. Kohtulahendi tulemusel kaotati aga soodusmäär sootuks ära,“ lisab Kaalep.
„Kõrge käibemaksumäär omab loomulikult mõju kogu kultuurisektorile, sest kultuuri kättesaadavus on kõrgemast hinnast lähtudes kehvem,“ sõnab Mart Eensalu Kroonikale. „Samas kui kohaliku turu vaates on küsimus, mitu kontserti suudab artist Eestis hooaja jooksul müüa või kui palju etendusi saab üht lavastust mängida, siis välisartistide Eestisse toomisele on mõju veelgi suurem – kas artist tuleb või mitte.“
Eesti tahab ikka välisesinejaid näha. Mida selleks siis tegema peaks?
„Toon lihtsa näite. Suur kontsert Tallinna lauluväljakul, pilet 79 eurot, 60 000 külastajat. 22% käibemaksumääraga on kulu käibemaksule u 855 000 eurot, samal ajal kui näiteks Soomes oleks sama kulu 431 000 eurot. Ehk Eestis on käibemaksu tõttu kontserti 424 000 euro võrra kallim korraldada. Mida see tähendab? Meie saame artistile pakkuda selle võrra vähem raha ja artist meie turgu seetõttu väga tihti oma tuurigraafikusse ei mahuta,“ selgitab Eensalu.
Maailmakuulsad artistid ja promootorid kasutavad kulude vähendamiseks aina enam võimalust panna oma tsirkus püsti ainult ühte linna, et publik siis nende juurde lendaks. See õnnestus U2-l Las Vegases, Adele teeb seda Saksamaal ja ABBA Londoni residentuur kestab juba 2022. aasta maist. Kui esineja tuleb meie juurde ja teda tullakse ka välismaalt siia vaatama, saavad tööd tuhanded inimesed, sajad ettevõtted, sh hotellid/restoranid.
„Aina enam reisivad kontserdikülastajad ja artistid koondavad oma kontserdid vähematesse asukohtadesse. Paar näidet kasvõi käesolevast aastast: Soomes toimub esmakordselt ühe artisti neli staadionikontserti [Coldplay kontserdid, kuhu lähevad ka tuhanded eestlased]. Veel ekstreemsem näide on Adele, kes teeb augustis Münchenis kümme kontserti ja kõik 80 000 inimesele. Inimesed sõidavad sinna üle Euroopa kokku,“ kinnitab Eensalu.
Kui Eestis on toimunud suured kontserdid, on keskmiselt ligi pooled (aga vahel ka enam) vaatajad-kuulajad saabunud välismaalt. „Iga külastaja jätab siia lisaks piletile majutusasutustesse, restoranidesse ja mujale veel sadu eurosid. Paraku neid sündmuseid on vähem ja raha meie majandusse liigub vähem ning me aina ääremaastume, sest „meile meeldib lihtne maksusüsteem“. Aeg oleks tegelikult asuda „peenhäälestama“ ja teha tarku valdkonnapõhiseid otsuseid,“ ütleb ta.
Madalama maksumääraga ei koonduks elu ja raha Tallinnasse ning kultuur võiks end ise ära majandada. „Madalam maksumäär tähendaks ka seda, et meie kultuur kujuneks toetuspõhiselt toimivast tegevusest päriselt loomemajanduseks. Ehk siis sõltuvus toetustest väheneks, omatulu teenimine muutuks tähtsamaks ja liiguksime sinna poole, kus kultuur suudaks ennast aina suuremas mahus ise ära majandada,“ leiab Eensalu.
Ta toob esile, et kättesaadavam kultuur ja selle tarbimine peaks vähendama ka vaimse tervise kriisi. „Kultuuri ei nimetata asjata vaimutoiduks. Mida enam me suudame teha kultuuri inimestele kättesaadavaks, seda õnnelikumad inimesed on [uuringud kinnitavad, et kultuurisündmuste tarbimine ja reisimine on ühed enam õnnetunnet suurendavad tegevused],“ arvab ta, et siis kuluks vähem raha vaimse tervise probleemidega tegelemiseks.
Mida ootaksite valitsuselt ning millises olukorras on üldse kontserdikorraldajad täna?
„Arusaadavalt on tänase riigieelarve seisu vaadates keeruline teha maksuerandeid, kuid valitsus võiks analüüsida, kas praegune kontserdipiletite käibemaksumäär ei tee kõigile pigem kahju. Ürituste pealt, mis siin ei toimu, ei saa riik ka makse koguda, ei teki täiendavaid hotelli- ja restoranikülastusi ja pikas plaanis kaotavad nii riik, kontserdikorraldajad kui ka publik,“ selgitab Kaalep.
„Üks võimalus oleks muusika suurürituste osaliste kulude kompenseerimise asemel lahendada see lihtsamini, luues vastava maksuerandi, mis oleks lähinaabrite maksumäärasid arvestades konkurentsivõimeline,“ lisab ta.
Live Nationi tegevjuht leiab, et koalitsiooni nulleelarve lubadus peaks tähendama ka seda, et vaataksime Eesti maksusüsteemile otsa ning teeksime päriselt tarku ja kasulikke valikuid. „Mitte ei hoiaks kinni põhimõtetest, mis võib-olla 20–30 aastat tagasi olid õiged, aga tänases olukorras töötavad meie kahjuks,“ ütleb Eensalu lõpetuseks.
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120276195/sokk-muusikaturul-eestis-voib-suurkontserdi-korraldamine-maksta-pool-miljonit-eurot-rohkem-kui-soomes?fbclid=IwAR3YWkBtqmKEU78d0uOSaQP_jSFkEcEWD3TsGvofoHrRwFlvfe_3z0bbPUM
Mati Kaalep (EAÜ juht) tõi Eesti muusikaturu fookuspäeval esile, et kohalike kultuuriürituste piletite käibemaksumäära võrdlus on meie lähiturgudel ulmelise vahega. Ei Läti, Leedu, Soome, Rootsi ega ka Poola ole kohaldanud kultuurisündmuste piletitele maksimummäära. „Kui Eestis on kon...
