Eesti Juudi Muuseum

Eesti Juudi Muuseum The museum is dedicated to the history of Estonian Jews from the 19th century to present days and shows their contribution to Estonian life.

The Jewish Community of Estonia exists from the beginning of the 19th century, although the first Jew was mentioned already in 1333. The museum tells the life of Estonian Jews from the 19th century to present days and shows their contribution to Estonian life. https://www.facebook.com/estonianjewishmuseum

The museum has four parts:
- Main exhibition
- Archive
- Reading Room
- The electronic part of the museum at https://museum.jewish.ee

The main exhibition shows pictures, documents and exhibits, which were collected from private persons, archives and other museums. This covers following topics:
- Religion
- History before the WWII
- History between 1940-1988
- Youth organizations and corporations
- Rebirth of the community in 1988
- Education and science
- Arts and crafts
- Sport
- Business
- Antisemitism
- Fight for the right to emigrate to Israel (1967-1988)

Additional data and the sources be found in the museum catalog that is available online. The archive contains original material (pictures, documents, exhibits) as well as the copies of the material. The list of the archive funds can also be found on the museum website. The reading room has books, articles, video and music about Estonian Jews or written by the Estonian Jews. The list can be found on the website. Our archive and reading room are increasing by the contributions from the members of the Estonian Jewish Community and sponsors. The museum website https://museum.jewish.ee/ includes EJA (Estonian Jewish Archive) site, where one can find articles, memoirs, genealogical material and many pictures. It also has a search engine.

Sel nädalal külastas meie muuseumi USA Holokausti Memoriaalmuuseumi direktor Sara J. Bloomfield. Ta juhib seda muuseumi ...
08/10/2026

Sel nädalal külastas meie muuseumi USA Holokausti Memoriaalmuuseumi direktor Sara J. Bloomfield. Ta juhib seda muuseumi alates 1999. aastast ning on üks autoriteetsemaid tegelasi holokausti uurimise ja õpetamise valdkonnas. Ta kuulub Rahvusvahelisse Auschwitzi Nõukogusse ja Rahvusvahelisse Treblinka Nõukogusse, Prantsuse Vabariik on omistanud talle Auleegioni rüütli tiitli ning teda on autasustatud Poola Vabariigi Teeneteordeni ohvitseriristiga ja kuue auadoktori kraadiga. Tal on bakalaureusekraad inglise kirjanduses Northwesterni Ülikoolist ja magistrikraad haridusteadustes John Carrolli Ülikoolist.

Meie muuseumi külastuse ajal jättis ta sissekande külalisteraamatusse, kus ta väljendab sügavat liigutust seoses Eesti juutide keerulise ajalooga tutvumisega. Ta märgib, et vaatamata sajandite jooksul kogetud arvukatele katsumustele on kogukond näidanud erakordset vastupidavust ja sitkust, mis on tõeliseks inspiratsiooniks.
Eesti Juudi Muuseumi direktor tutvustas külalisele ja tema kolleegidele muuseumi ekspositsiooni ning Klooga memoriaali.

USHMMi veebilehel kirjeldatakse selle missiooni ja loomislugu järgmiselt:
„Elava holokausti memoriaalina inspireerib Ameerika Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseum kodanikke ja juhte üle kogu maailma astuma vastu antisemitismile ja vihale, ennetama genotsiidi ning edendama inimväärikust. Tegemist on parteipoliitiliselt sõltumatu föderaalse haridusasutusega, mis asutati Kongressi ühehäälse otsusega 1980. aastal. Muuseumi püsiva asukoha National Mallil tagab föderaalne toetus ning selle kaugeleulatuvad haridusprogrammid ja globaalne mõju saavad teoks tänu heldetele annetajatele.
Erilise jõu ja ehtsusega õpetab muuseum igal aastal miljonitele inimestele kontrollimatu antisemitismi ja viha ohtusid ning holokausti jätkuvat aktuaalsust.
Alates selle avamisest 1993. aastal on muuseum võtnud vastu ligikaudu 50 miljonit külastajat, sealhulgas üle 100 riigipea ja enam kui 11 miljonit kooliealist last. Meie holokausti entsüklopeediat (*Holocaust Encyclopedia*), mis on maailma juhtiv holokaustiteemaline veebiallikas, saab lugeda 20 keeles ning 2024. aastal külastas seda enam kui 26,5 miljonit inimest 243 riigist ja territooriumilt. Tänu haridusprogrammidele, mis jõuavad kõigisse 50 osariiki, ja ligi 3 miljonile jälgijale sotsiaalmeedias, on muuseum viinud holokausti ajaloo ja selle tähenduse kaugele väljapoole meie Washingtoni müüre. Riikliku holokausti memoriaalina on meie eesmärk kaasata võimalikult palju ameeriklasi ohvrite mälestamisse, ellujäänute austamisse ning nende ajaloo tõe tunnistamisse.“
https://www.ushmm.org/

Armastusele pühendatud Euroopa juudi kultuuri päev toimub esmakordselt Tartus.Tänavuse Euroopa juudi kultuuri päeva teem...
06/10/2026

Armastusele pühendatud Euroopa juudi kultuuri päev toimub esmakordselt Tartus.
Tänavuse Euroopa juudi kultuuri päeva teemaks on armastus ehk ahava heebrea keeles. Esmakordselt toimub Euroopa juudi kultuuri päev ülikoolilinnas Tartus pealkirjaga „Mis värvi on armastus juudi pärandis?“ 18.oktoobri päeva jooksul leiab aset kaks üritust.
Kell 11.00 algab jalgsi ringkäik „Mu armas juudi Tartu“. Giid Ljubov Judeikina viib osalejad paikadesse, mis on seotud Tartu juudi ajalooga, ning räägib lugusid kohalike juutide elust. Ekskursioon pakub täiesti uut vaatenurka ülikoolilinnale, kus enne holokausti tegutses väike, kuid väga elujõuline juudi kogukond. Ringkäik algab AHHAA teaduskeskuse juures (Sadama t 1)
Euroopa juudi kultuuri päev Tartus jätkub kell 14.00 Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses teemaga „Armastus Heebrea Piiblis ja muusikas“. Tartu Ülikooli usuteaduskonna judaistika lektor Anu Põldsam peab loengu „Armastus on parem kui vein ja tugevam kui surm – inimlikust armastusest Heebrea Piiblis“. Tema kolleeg, Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik peab loengu „Ma tahan laulda oma armsamast (Js 5:1) – mis saab siis, kui Jumal armastab oma rahvast“.
Muusikalise vahepalana loengute vahel kõlab laul „Maailm, mis elab sinus“. Sõnad: Jaan Kaplinski, tõlge heebrea keelde: Rami Sa'ari. Muusika: Priit Pedajas. Esitavad eesti keeles Kulno Malva ja heebrea keeles Maria Granot (Iisrael). Akordionil: Kulno Malva. Loenguosa järel toimub juudi armastuslaulude kontsert „Ma olen sind armastanud igavese armastusega...“ (Jr 31:3) ansambli „Kešet“ („Vikerkaar“) esituses.
Päeva lõpetab armastusega valmistatud juudi toitude degusteerimine, mille on ette valmistanud Tartu Juudi Kogukonna Naisteklubi.
Rohkem infot Eesti Juudi Muuseumi veebilehelt https://museum.jewish.ee/ejkp2026/

Täna on Õpetajate päev. Avaldame meie arhiivist pilti Eesti juudi õpetajate konverentsist, mis toimus Tallina juudi gümn...
05/10/2026

Täna on Õpetajate päev. Avaldame meie arhiivist pilti Eesti juudi õpetajate konverentsist, mis toimus Tallina juudi gümnaasiumis 2.mail 1931. Pildil on need, kes hoolitsesid juudi hariduse kõrge kvaliteedi eest Eestis. Oleme neile tänulikud. Pildis vasakult paremale:
Ülemine rida: ?, ?, ?, ?, ?, Lea Goren (Kruskal), ?
Keskmine rida: Belostotski, Stein (Tartu kooli direktor), Moritz Sauerbrei (Tallinna gümnaasiumi inspektor), Basya Shneiberg - tuli Palestiinast luua juudi lasteaeda, Hait (lasteaed), ?, Levitin, ?, Bachmat
Alumine rida: pr. Stein?, ?, Gurevitsch, Samuil Gurin (Tallinna juudi gümnaasiumi direktor), Efraim Rochlin, Gdalia Michelson, Schmaria Tamarkin, Žitomirski
Palju õnne, kallid õpetajad!

Täna möödub 100 aastat luksusliku kino Gloria Palace avamisest.Juudi perekonna Fallsteinile kuulunud kino ehitati aadres...
05/10/2026

Täna möödub 100 aastat luksusliku kino Gloria Palace avamisest.
Juudi perekonna Fallsteinile kuulunud kino ehitati aadressil Vabaduse väljak 5 Läti arhitekti Frīdrihs Skujiņš projekti järgi. Kino avati 5. oktoobril 1926 Friedrich Wilhelm Murnau filmiga "Faust". Esimesel korrusel avati 1930.aasta veebruaris tantsusaal Dancing-Palace Gloria, mille interjööri projekteeris arhitekt Aleksander Wladowski.
Gloria Palace’i tegevus suunas Leon Fallstein oma kahe firma kaudu – AS „Ars Film“ ja AS „Royal Film“. Ta tõi Tallinna kõige uuemaid filme, mis tagas kinole populaarsust.
Kino tegutses 1940. aastani. Nõukogude okupatsioonivõimud küüditasid kino omaniku Leon Falšteini koos perekonnaga 1941. aastal Siberisse. 1944. aastal lubati tal Tallinna naasta, kuid 1949. aastal küüditati uuesti.
1944. aasta märtsipommitamise järel kolis hoonesse paariks aastaks teater Estonia. 1948. aastast tegutseb seal Vene Draamateater, mis nüüd kannab Südalinna teatri nime.
Leon Falšteini isa Salomon avas 1910. aastal aadressil Viru tänav 10 Tallinna esimese kino, mis kandis esmalt nime Royal-Vio ning alates 1930. aastast pärast ümberehitust nime Skandia. Kino natsionaliseeriti 1941. aastal. 1947. aastast kuni 1990-ndate aastateni tegutses seal kino Pioneer.

JUDEIKINITE NÄITUST VÕRUMAA MUUSEUMIS PIKENDATAKSE SUURE PUBLIKUHUVI TÕTTU NOVEMBRI LÕPUNI7. augustil Võrus avatud näitu...
23/09/2026

JUDEIKINITE NÄITUST VÕRUMAA MUUSEUMIS PIKENDATAKSE SUURE PUBLIKUHUVI TÕTTU NOVEMBRI LÕPUNI
7. augustil Võrus avatud näitus „Sajanditagune Võru läbi Judeikinite pere loo“ on pälvinud nii võrulaste kui ka linna külaliste seas väga sooja vastuvõtu. Muuseumi galerii külastatavus ületas eelmiste aastate augusti ja septembri näitajaid. Suure publikuhuvi tõttu jääb näitus avatuks veel kaheks kuuks – 22. novembrini.
Ekspositsioon toob fookusesse juudi kogukonna elu väikelinnas Võrus aastatel 1865–1940. Näituse korraldajad kutsuvad külastajaid jalutuskäigule juudi kvartalisse, et tutvuda sajanditaguse Võru linnaga Judeikinite pere loo kaudu.
Tänapäeval elab Võru linnas neli juuti. On aga olnud aegu, mil siin elas üle kahesaja, isegi üle kolmesaja selle rahvusvähemuse esindaja, moodustades ligi üheksa protsenti linna elanikkonnast. Kohalikele juutidele kuulusid Võrus mitmed majad, ärid, poed ja tööstusettevõtted. Tuntumate seas võib nimetada näiteks Meier Goldbergi nahatööstust, Govsei Šeri riideäri ja Ludvig Kaani talurahvakauplust.
Sajanditaguses Võrus peeti linna tuntuimaks ja jõukaimaks juudi perekonnaks siiski Judeikinite peret – eelkõige nende ettevõtlikkuse ja ühiskondliku aktiivsuse pärast. Ka tänapäeval teab ja mäletab osa võrulasi seda perenime. Muude ettevõtmiste kõrval kuulusid Judeikinitele lauatööstus Tamula järve ääres ning linna suurim riide- ja puduäri turuplatsi kõrval.
Muuseumi galeriis heidetakse pilk juudi soost ärimeestele kuulunud ettevõtetele ning vaadatakse, kui hoogsalt need arenesid. Räägitakse nende ärimeeste eestvõttel püstitatud elamutest, sealhulgas neist, mida tänapäeva linnapildis enam ei näe. Kutsutakse istuma pingile Juudi pargis ja arutlema, kuidas võis see park oma nime saada. Uuritakse, millal ja millistel tingimustel oli juutidel võimalik Võrru elama asuda ja siin leiba teenida. Mälestatakse kahe okupatsioonivõimu ohvreid.
Näituse üks põhielemente on Vanemuise dekoratsioonitöökojas valmistatud makett kadunud Võru juudi palvemaja hoonest.
Näitus võtab kokku seitse aastat kestnud uurimistöö, mis hõlmab üle 700 lehekülje arhiividokumente, fotosid, jooniseid, vanu ajaleheartikleid, reklaamkuulutusi, võrulaste mälestusi ning väljavõtteid ajalooraamatutest ja ilukirjandusest.
Näitus „Sajanditagune Võru läbi Judeikinite pere loo“ jääb Võrumaa Muuseumis avatuks kuni 22. novembrini, K–P kella 10–18, ettetellimisel ka E ja T. Muuseumikaardiga on sissepääs näitusele tasuta. Võrumaa Muuseum asub Võrus aadressil Katariina allee 11.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Võru linn ja Eesti Juudi Muuseum.

Austatud Eesti Juudi Muuseumi toetajad!Juudi kalendri järgi on alanud uus, 5787. aasta ning 20. septembri õhtul algab ju...
18/09/2026

Austatud Eesti Juudi Muuseumi toetajad!
Juudi kalendri järgi on alanud uus, 5787. aasta ning 20. septembri õhtul algab juudi kalendri üks tähtsamaid päevi – jom kipuri paast, mille lõpus paneb Kõigekõrgem pitseri Eluraamatusse ja määrab iga inimese saatuse järgmiseks aastaks. Selleks, et sissekanne oleks hea, tuleb seda toetada heade tegudega. Aasta jooksul olete teinud väga olulise heateo, andnud tsedakad – teinud annetuse muuseumile. Meie targad peavad tsedakad üheks tingimuseks, mis tühistab karmi kohtuotsuse.
Teie annetus on meid suuresti aidanud. Paigaldasime stendi, mis tähistab Rakvere sünagoogi asukohta. Viljandi endise sünagoogi hoonele paigaldati mälestustahvel. Ilmus kaart „Juudi Tallinn“. Korraldasime kirjanduskonverentsi Euroopa juudi kultuuri päeva ja Eesti raamatuaasta raames. Muuseumi toel anti välja Nõukogude vangilaagrite vangi Tuvje Majofise mälestusteraamat „Rauast tugevam“. Edukalt toimus Muuseumiöö. Kultuurautonoomia 100. aastapäevaks valmis näitus. Toetasime näituse loomist Judeikinite perekonna ajaloost Võrumaa muuseumis. Saime soetada uue printeri ja skanneri ning muuseum uuendas oma logo. Kõik see sai teoks tänu teie toetusele.
Teie seas on eri rahvuse ja usutunnistuse inimesed, kuid teid kõiki ühendab üks – soov teha head. Iga heategu, eriti aga tsedaka, muudab meie maailma paremaks.
Alanud uus aasta on pikim võimalik aasta juudi kalendris – 385 päeva. Soovime, et selle aasta iga päev tooks teile rõõmu ja õnne, tervist ning kordaminekuid! Loodame, et jagate oma lahkust ja suuremeelsust ka uuel ning järgnevatel aastatel, ning et Kõigekõrgem kinnitab teile Eluraamatusse hea pitseri ja kingib teile kauni saatuse.

Gmar chatima tova!

Uut juudi kalendriaastat alustame uue logoga. Logokujunduse autor, disainer Ilya Band, selgitas selle sümboolikat järgmi...
17/09/2026

Uut juudi kalendriaastat alustame uue logoga. Logokujunduse autor, disainer Ilya Band, selgitas selle sümboolikat järgmiselt: „Tõin esile kolm tähte, mis moodustavad muuseumi nime lühendi. Need langevad kokku nii eesti- kui ka ingliskeelse nimetusega. Selles kirjastiilis meenutab m-täht käsulaudu. Lisatud on ka märk, mis sümboliseerib ühtaegu nii Eesti kui ka Iisraeli lippu, ja see detail seob vana logo uuega. Taaveti täht on kergelt pööratud, luues seose lehviva lipuga.“
Uus logo on väga dünaamiline ning rõhutab meie püüdlust mitte paigal seista, vaid areneda. Samuti ühendab see meie pühendumust juudi traditsioonidele, juudi rahva ajaloole ning meie lahutamatut sidet Iisraeli Riigi ja Eesti Vabariigiga. Uus logo peegeldab tabavalt meie identiteeti Eestis. Oleme kindlad, et see toob meile õnne.

Pilt: Paul (UK). Töötlus: AI
10/09/2026

Pilt: Paul (UK). Töötlus: AI

Eesti Juudi Muuseum võtab osa seminaripäevast "Kuidas mälestada Tartu koonduslaagrit?", mis toimub Tartu Linnamuuseumis ...
07/09/2026

Eesti Juudi Muuseum võtab osa seminaripäevast "Kuidas mälestada Tartu koonduslaagrit?", mis toimub Tartu Linnamuuseumis 25.septembril.
Seminaripäev tõstatab küsimuse, kuidas mälestada tänases Eesti linnaruumis koonduslaagrit ja selle ohvreid.
Osavõt on tasuta. Registreerimine on kuni 20.septembrini. Rohkem infot veebilehelt

Address

Karu 16
Tallinn
10120

Opening Hours

Monday 11:00 - 17:00
Tuesday 11:00 - 17:00
Wednesday 10:00 - 17:00
Thursday 10:00 - 17:00
Sunday 11:00 - 15:00

Telephone

+37256262251

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Juudi Muuseum posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Eesti Juudi Muuseum:

Shortcuts

Share