24/05/2026
Eesti Rahvusarhiivi digiteeritud arhiiviallikate kogust SAAGA on leitavad 19.sajandi vallakohtude protokollid. Sealt tulevad välja huvitavad, tihti dramaatilised lood juutide elust ja muredest tolleaegsetel Eesti aladel.
Näiteks Riisipere kogukonnakohtu 22.09.1871 protokollis nr. 15 (EAA.2635.1.8, lk 59,60)
räägitakse 19. sajandil aset leidnud intsidendist, kus kohalik elanik Jakob Gutmann esitas kaebuse juudi Nahmensoni perenaise (emanda) ja kahe juudi poisi peale, kuna viimased olid tema sea sandiks peksnud.
Sündmuste käik oli järgmine:
Intsident: Kevadel enne küünlapäeva (2.veebruar) oli Jakob Gutmanni siga läinud juutide kotta või kööki. Sel hetkel olid kodus vaid perenaine, poiss nimega Markus ja teine, vaimse puudega („kohtlane“, „loll“) poiss, kelle kõnest keegi aru ei saanud.
Teolt tabamine: Naabruses elav Thomas Umberg nägi pealt, kuidas see sama vaimse puudega poiss lohistas siga õue ja jättis ta värava vahele ning jooksis ise tuppa. Thomas läks asja uurima ja leidis, et siga oli küll veel elus, kuid ei suutnud enam jalule tõusta. Ta kutsus sea omaniku Jakobi kohale.
Süüdistused ja vabandused: Kui mehed läksid juutide tuppa asja uurima, väitis perenaine esmalt, et siga oli talle palju kahju teinud (jahud ja tangud ära söönud). Seejärel esitas ta vabanduse, et seale kukkus peale koja uks. Tunnistaja Thomas lükkas selle ümber, öeldes, et see uks oli nii kerge, et ei oleks saanud seale viga teha.
Vigastused: Vallatalitaja Tõnu Jeremias ja abimees Peässu Jüri Suharow vaatasid sea üle ning tuvastasid, et looma oli hirmsasti pekstud ja tema selgroog oli kahest kohast katki. Siga suri peagi pärast peksmist. Sea väärtuseks hinnati 5 rubla.
Kohtuistung: Juutidele anti käsk kohtusse tulla. Perenaine teatas vallatalitajale, et on haige (mis vastas tõele) ega saa ilmuda. Teist poissi (Markust) ei saadetud kohale ka pärast teistkordset kutset. Kohtusse saadeti vaid vaimse puudega poiss, kes oskas korrata vaid sõnu: "Uks kukkus, uks kukkus".
Tulemus: Kuna kostjatest oli kohal vaid poiss, kelle jutust polnud võimalik aru saada, ja asjaolusid ei saanud lõpuni selgitada, jäi kohtuotsus sel korral langetamata („Kohus jäi mõistmata“).
Originaalne tekst protokollist:
Rogotse Jakob Gutmann kaewab Judi Nahmensoni emmanda ja kahhe judi poisi peale. Se on kewwade enne Küünla päwa 19871 aastal olnud, kui Jakob Gutmanni sigga on Judi kotta wõi kööki läinud, kus sel korral seal muud koddu põlle olnud, kui emmand, üks pois Markus ja teine üks kohtlane (loil) kelle räkimisest ükski arru ei sa. Sedda ei tea, mis naad seal seaga teggid, enne kui Thomas Umberg, kes seal Judi maja wastu on ellamas, näind kui se loil juut tulnud, sigga lohhinal wäddades öue wärrawa wahhele jätnud sea sinna ja jooksnud tuppa. Selle peale jooksnud Thomas sinna ja leidnud, et sigga weel pissut hinges olnud, agga põlle ennam jallale tõusnud. Siis kutsunud Jakob Gutmanni sinna ja läinud Judi tuppa järrel kulama; emmand öölnud, et sigga on temmal palju kurja teinud, jahhud ja tangud ärra soonud ja pärrast öölnud, et et koja uks on sea peale kukkund ja sea mahha lönud, mis agga mitte nonda ei wõind olla, sest se üks olli ni kerge olnud, etmiddagi ei wõi waewa tehha. Sedda tunnistab käemees Thomas Umberg kõik nõnda näinud ollewad, kes ka kohtuees seisis.
On ka Tallitaja Tõnu Jeremias ja abbimees Peässu Jürri Suharow on sedda asja järrel watanud, sigga on hirmsaste pekstud olnud, selja kont kahhest kohhast katki lödud, mis tõeste pekstud olnud; ja sigga on wäärt arwata 5 rubl. wiis rubla, mis ka warsti peale peksmise on ärra surnud.
Sai ka Juutidele käsk antud, Tallitaja on isi kohtu päwal sealt läbbi tulnud, emmand öölnud haige ollewad, mis ka tõsi on, sel korral ei kanna ta mitte kohtu ette tulla. Lolli saatsid üksi ja kui weel teine käsk järrel sai sadetud, ei tulnud teine pois siiski.
Selle lollist ei wõind mingi suggust arru sada, se ajas ükssi sõnnu: Uks kukkus, uks kukus j.n.e.
Selle peale ei maksnud middagi mõista.
