06/10/2026
Äranuditud kliimaseaduse eelnõu on sisuliselt tagasiminek Eesti praegustest kohustustest ja ka KÕKi arvates on parem, kui sellisest eelnõust seadust ei saa. 🥀
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias tõusnud arvamuste lainetus teemal „kas kliimaseadust praegusel kujul on vaja“. Reformierakond süüdistab sotse eelnõule jala taha panemises, sotsid reformi eelnõu surnuks menetlemises (vt Jevgeni Ossinovski 1.10.26 „Kristen Michali kätega on teoks saanud kliimaseaduse abort“). Kliimanoored on teatanud, et selline seadus tulevasi põlvkondi kuidagi ei kaitseks (vt Robert Pappel 3.10.26 artikkel „Robert Pappel: ärge eksitage! Kliimast hoolivad noored ei toeta tagurlikku kliimaseadust üldse“) (lingid esimeses kommentaaris).
Milles asi? 🤔
Maikuus Riigikogu menetlusse võetud eelnõu nimega „kliimakindla majanduse seadus“ (928 SE) on teisel lugemisel, kuid eelnõus kehtestatud KHG eesmärke (nn kliimaeesmärgid) on tõepoolest nii suurel määral tagasi tõmmatud, et nende järgi ei peaks isegi meie põlevkivitööstus lähema 10 aasta jooksul märkimisväärselt pingutama, et heidet vähendada. 🏭
Eri majandussektoritele on kujundatud teekaardid, kuidas liikuda väiksema süsinikusisaldusega tegevuse poole, kuid teekaardid ei oleks eelnõu järgi kellelegi siduvad, vaid lihtsalt „aluseks Kliimaministeeriumile edasise töö planeerimisel“.
➡️ Niisiis oleks tulemuseks seadus, millega ei kehtestata kellelegi õigusi ega kohustusi - nagu kirjutas Kertu Birgit Anton juba juunikuus.
Kommenteeris Kärt Vaarmari
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamisel pole lähtekohaks võetud mitte kliimakriisi tõsidust ja objektiivset vajadust kiiresti kasvuhoonegaaside heidet vähendada, vaid häälekamate ettevõtjate valmidust (või selle puudumist) enda tegevust jätkusuutlikuks muuta, kirjutab Kertu Birgi...