Keskkonnaõiguse Keskus

19/06/2026

Kui projekt viib objektile! 💧

Keskkonnaõiguse Keskus on partneriks Lääne-Eesti vesikonna vete tervise seisundi parandamisele suunatud LIFE WetEST projektis. 🌊

Paljude teiste väljundite keskel katsetatakse selle projekti käigus ka metsakuivenduse kahjulikke kaasmõjusid leevendavaid meetmeid. Käisime mõni nädal tagasi projekti partnerite seminari raames vaatamas Piirsalu jõele rajatud kudematte 🐟 lõhelistele. Matte oli vaja rajada sellepärast, et ülesvoolu tehtud metsakuivenduskraavide 🌳 rekonstrueerimise ehk uuesti läbikaevamise käigus läks sete liikvele ja kattis kruusase põhja nii ära, et kudemiseks kruusast põhja vajavatel kaladel polnud enam kohti, kus kudeda. 🐠

Ihtüoloogid tegid kaladele uued kudemismatid, mis Gustav Lauringsoni sõnul toimivad ilusti. Mõistlik oleks muidugi, et lõhejõgedele sedalaadi mõjusid avalduda ei saakski, kui selleks tuleks mh uurida ka töökorraldust ja otsustusprotsesse. 📑

📸 Fotod: Liis Keerberg

17/06/2026

Riigikogus on käimas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelu! 📜

Jagasime eelmisel nädalal, et peale nelja aastat on kliimaseaduse eelnõu lõpuks jõudnud riigikogu ette. 📜 Kuigi see võiks olla rõõmusõnum, on tegelikkus hoopis vastupidine, sest kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on palju õiguslikke probleeme. 🙅‍♀️ Näiteks erinevalt kõigist varasematest kliimaseaduse eelnõu versioonidest, milles sisaldusid nii üleriigilised kui sektoripõhised kliimaeesmärgid, puuduvad riigikogu menetletavast eelnõust majandussektorite heite vähendamise eesmärgid. Selle asemel on plaanis sektorite heidet suunata teekaartidega, millel aga puudub igasugune õiguslik jõud. 👩‍⚖️

🌱 Keskkonnaühendustest oli arutelule kutsutud sõna võtma lisaks KÕKile ka Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Noorte Keskkonnanõukogu esindajad. Keskkonnaühenduste seisukoht on, et kliimaseadust on vaja inimeste, looduse ja majanduse kaitseks ning me peame pidurdama kliimamuutuseid, mis kahjustavad meie tervist, elukeskkonda, toidulauda ja majandust. KÕKi esindas kohtumisel meie nooremjurist Kertu Birgit Anton, kes juhtis ennekõike tähelepanu ka sellele, et eelnõu on vastuolus Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja Riigikohtu otsusega. 👩‍⚖️

🗣️ Riigikogu keskkonnakomisjoni ees peetud arutelu on võimalik järgi vaadata alloleva lingi kaudu. 👇

Keskkonnakomisjon arutas koos asjaomaste asutuste ja organisatsioon...

16/06/2026

Keskkonnaõiguse Keskus otsib 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐯𝐣𝐮𝐡𝐭𝐢 / 𝐣𝐮𝐡𝐚𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐞𝐭! 👩‍💻

KÕK on suuruselt väike, kuid mõjult kaalukas vabaühendus, mille juristid kaitsevad õiguse abil keskkonda ja avalikke huve. Meie siht on, et keskkonnakasutuse otsuseid tehtaks õiglaselt ja läbipaistvalt ning et keskkonnaõiguse normid ei jääks ainult paberile, vaid toimiksid päriselt. 🌏
Meie teemad on nõudlikud ning töö kohati ettearvamatu. Vajame juhti, kes oskab hoida korras nii organisatsiooni tööprotsesse, eelarvet kui meeskonna töövõimet - et juristid saaksid keskenduda oma põhitööle.

✨Ootame endaga liituma inimest, kellele meeldib ühelt poolt täpsus ja järjekindlus asjaajamises ning teiselt poolt loovus keeruliste olukordade lahendamisel ja erinevate inimeste koostööle suunamisel.
Pakume võimalust teha tähenduslikku tööd ja aidata KÕKil seista selle eest, et Eesti keskkonnaotsused oleksid, läbipaistvamad ja õiglasemad.

Kandideerima ootame 30. juunini.
Lähem info KÕKi kodulehel 👉

Keskkonnaõiguse Keskus on sõltumatu avalikes huvides tegutsev ekspertorganisatsioon. Meie juristid aitavad inimestel, vabaühendustel, kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel keskkonda kaitsta.

11/06/2026

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on palju õiguslikke probleeme! 🌱

KÕK saatis eile riigikogu õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni liikmetele kirja, milles toome välja, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on vastuolus Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja Riigikohtu otsusega. 👩‍⚖️

🏭 2023. aastal tõlgendas riigikohus Enefit280-2 õlitehase kohtuasjas Pariisi kokkulepet ja põhiseadust ning andis nende põhjal suuniseid Eesti kliima-alase regulatsiooni kujundamiseks, et Eesti täidaks endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ja kaitseks inimeste põhiõiguseid. Eelnõu aga ei vasta olulistes küsimustes riigikohtu kirjeldatule. Näiteks eelnõus olevad üleriigilised kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärgid on kaugelt liiga tagasihoidlikud, et võimaldada Eestil proportsionaalse panuse andmist üleilmse kliimasoojenemise leevendamisse. Eesti peaks juba praegu ja lähiaastatel tempokalt kasvuhoonegaaside heidet vähendama ning saavutama kliimaneutraalsuse 2030. aastaks.

Lisaks erinevalt kõigist varasematest kliimakindla majanduse seaduse eelnõu versioonidest, milles sisaldusid nii üleriigilised kui sektoripõhised kliimaeesmärgid, puuduvad riigikogu menetletavast eelnõust majandussektorite heite vähendamise eesmärgid. Selle asemel on mõne sektori eesmärgid kirjutatud õiguslikult mittesiduvatesse nn teekaartidesse. 📑

Eesti kohustustele vastava kliimaregulatsiooni puudumine loob ohu, et suure keskkonnamõjuga tegevuste lubamine rikub inimeste põhiõigusi ja avalikke huve praegu ja lähitulevikus. 🌎👩‍🦰🧑‍🦰

Täispikka pöördumist saad lugeda KÕKi kodulehelt, link kommentaarides. 👇

08/06/2026

Looduse õiguste liikumine on Euroopas üha enam kanda kinnitamas. 🌿

Värske ja märgiline näide tuleb Suurbritanniast, kus intensiivpõllumajanduse ja reovee käes rängalt kannatav Wye jõgi (River Wye) on saanud esimeseks tervet valgala katvaks jõeks UKs, kelle õiguste hartat kohalikud omavalitsused ametlikult toetavad. 👏
Kuigi tegemist pole veel riiklikult siduva seadusega, tunnustatakse universaalsel jõgede õiguste deklaratsioonil põhineva harta alusel Wye jõge kui elavat süsteemi, kellel on õigus vabale voolamisele, õigus olla vaba saastest, õigus elurikkusele ja õigus taastumisele. Seejuures sai jõe ametlikuks eestkostjaks valitud ökoloog dr Louise Bodnar reaalse hääleõiguse kohalikus veemajanduse nõukogus, et otsustes räägiks kaasa jõe enda huvi. 🗣️💧

Algatus on osa kasvavast rahvusvahelisest looduse õiguste liikumisest, mis kujundab ümber viisi, kuidas ökosüsteeme seadustes ja juhtimises tunnustatakse ning kaitstakse. Selle põneva õigusliku nihke kohta kirjutas jaanuarikuus Sirbis ka KÕKi õigusekspert Triin Jäädmaa. 🗞️
Nii jaanuarikuise artikli kui ka muude materjalide lingid leiad kommentaarides. 👇

03/06/2026

Kliimaseaduse eelnõu ei ole seaduse vääriline! 👩‍⚖️

Just nii ütleb ERRi arvamusveergudel KÕKi nooremjurist Kertu Birgit Anton. 🗣️ Pärast mitme aasta pikkuseid arutelusid, analüüse ja tuliseid vaidlusi jõudis riigikokku kliimaseaduse eelnõu, millest on tööstusettevõtjate survel kärbitud nii palju sisu, et alles jäänud riismed ei kohusta kedagi õieti millekski ega vasta kuidagi kliimamuutuste tõsidusele. 🌍🏭

Kertu Birgit toob arvamusartiklis välja, et kui etapiviisilisusele saab kliimaseaduse eelnõu veel pretendeerida – mingisugused heite vähendamise eesmärgid on seatud aastateks 2030, 2035 ja 2040, ehkki teaduspõhisusest on asi kaugel, siis sektoripõhisusele on eelnõus vilistatud. Algselt seitsmele erinevale majandussektorile, sh põlevkivisektorile 🏭 välja käidud eesmärgid on nüüd eelnõust kustutatud. Selle asemel on sektorite arengu suunamiseks leiutatud teekaardid, millel puudub õigusjõud ja üldse koht Eesti õigusruumis. ❌

Loe kindlasti Kertu Birgiti mõtteid allolevast arvamusartiklist! 👇

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamisel pole lähtekohaks võetud mitte kliimakriisi tõsidust ja objektiivset vajadust kiiresti kasvuhoonegaaside heidet vähendada, vaid häälekamate ettevõtjate valmidust (või selle puudumist) enda tegevust jätkusuutlikuks muuta, kirjutab Kertu Birgi...

01/06/2026

WetESTi projekti panustab 17 erinevat asutust ja organisatsiooni, kelle ülesandeks on tihedas koostööös projekti tegevusi ellu viia! 🤝

Mai lõpus kohtusid Ristnas WetESTi projekti tööpakettide esindajad, et teha vahekokkuvõtteid ning edasisi plaane. KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann tõdes peale kohtumist, et nii mahuka ja palju erinevaid partnereid hõlmava projekti puhul on taoline kokkusaamine igati teretulnud, sest sellised koosolemised annavad võimaluse oluliste projekti arengutega kursis olla. 💚

💧 Osalised said ka teha tiiru Piirsalu jõele, kus projekti hea partner Eesti Loodushoiu Keskus korraldas 2025. aasta septembris kudealade rajamise talgud. Vaatasimegi, kuidas loodud kudeala tänaseks toimima on hakanud. Selgitusi jagas ihtüoloog ja piirkonda hästi tundev Gustav Lauringson, kelle abil organiseerus koelmualade rajamise meetod.

19/05/2026

Keskkonnaõiguse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond tõdevad täna hommikul välja saadetud pressiteates, et praegusel kujul olev kliimaseaduse eelnõu suurendab õiguslikku segadust ja bürokraatiat! 👩‍⚖️

🌱 Lisaks peetakse äärmisel murettekitavaks seda, et riik on kliimaseaduse eelnõus loobunud valdkondlikest heite eesmärkidest.
KÕKi tegevjuht Tarmo Treimann sõnas pressiteates, et kliimaneutraalsuse poole liikumine on väga vajalik, nagu ka enamiku investeeringute lõpetamise fossiilenergia taristusse 🏭, ja need on ka eelnõus selgelt kirjas. "Neist üksi aga ei piisa – kliimaseadus peaks olema riigi selge plaan 📑, mis annab igaühele kindlustunde, kuidas me liigume elamisväärse keskkonna suunas. Valdkondlikest eesmärkidest loobumine jätab plaanist alles vaid nime,” nentis Treimann.

🌳🌲 Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Maia-Liisa Antoni sõnul on Eesti juba praegu hädas LULUCF-i sektori (maakasutuse ja metsanduse) kohustuste täitmisega. Sektoritele raame seadama nt turba kaevandusmahtude piiramine või raiemahtude pikaajaline planeerimine, astume me kliimakriisi lahendamisel suurte sammudega tagasi ja lükkame kulukad otsused tulevikku, kus nende hind on kordades kõrgem.

Täispikk pressiteade on leitav kommentaaridest. 👇

18/05/2026

Valitsusel on plaanis uuenduskuuri läbinud kliimaseaduse eelnõu juba sel neljapäeval istungil kinnitada ja Riigikokku saata! 🧑‍⚖️

🗣️ KÕKi nooremjurist Kertu Birgit Anton sõnas Delfile antud kommentaarides, et kuigi hea asi eelnõu juures on, et sellega kirjutatakse seadusesse eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning et riik lõpetab enamiku investeeringutest fossiilkütuste taristusse, ei peaks sellisel kujul kliimaseadust siiski vastu võtma.

Eelnõus seatavad heite vähendamise eesmärgid on jätkuvalt nõrgemad kui Eestis seni kehtivad eesmärgid ja eiravad täielikult kliimakriisi tõsidust. Lisaks rikuks Eesti nii nõrkade eesmärkide seadmisega rahvusvahelisi kohustusi pidada kinni juba kord seatud kliimaeesmärkidest. 🤝 🌱

Valitsus kavatseb uuenduskuuri läbinud kliimaseaduse juba lähiajal riigikokku saata. Varem skeptilised ettevõtjad on pardale saadud, kuid keskkonnaühendused uut seadust endiselt ei toeta.

05/05/2026

Riigikohtu halduskolleegium rahuldas täna avaldatud otsuses Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse ja tuvastas keskkonnaameti poolt 2021. aastal RMKle antud raielubade õigusvastasuse. 👩‍⚖️

Vaidlus puudutas Tartu maakonnas Elva vallas rohekoridori alal asuvat riigimetsa, kuhu keskkonnaamet registreeris kaks metsateatist lageraieteks. 🪵 Kohus rõhutas üle juba varasemas praktikas võetud seisukoha, et rohevõrgustiku aladel ei tohi raielubasid anda automaatselt, vaid keskkonnaamet peab hindama raiete tegelikku mõju võrgustiku toimimisele.

📝„See otsus on oluline meeldetuletus, et raielubade andmisega ei saa endisel viisil jätkata. Raieloa andmine ei ole üksnes registrikande tegemine, vaid üksikule raiele luba andes tuleb vaadata ka laiemat mõju, mida raied tervikuna maastikul tekitavad. Selles kohtuasjas selgus, et samas piirkonnas oli rohevõrgustikus tehtud ka varem suuri uuendusraieid ja antud ka viimase aasta jooksul järjest uusi raielube juurde", selgitas KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari.

Lingi tänasele pressiteatele leiad alt kommentaaridest. 👇