Keskkonnaõiguse Keskus

06/10/2026

Äranuditud kliimaseaduse eelnõu on sisuliselt tagasiminek Eesti praegustest kohustustest ja ka KÕKi arvates on parem, kui sellisest eelnõust seadust ei saa. 🥀

Viimastel nädalatel on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias tõusnud arvamuste lainetus teemal „kas kliimaseadust praegusel kujul on vaja“. Reformierakond süüdistab sotse eelnõule jala taha panemises, sotsid reformi eelnõu surnuks menetlemises (vt Jevgeni Ossinovski 1.10.26 „Kristen Michali kätega on teoks saanud kliimaseaduse abort“). Kliimanoored on teatanud, et selline seadus tulevasi põlvkondi kuidagi ei kaitseks (vt Robert Pappel 3.10.26 artikkel „Robert Pappel: ärge eksitage! Kliimast hoolivad noored ei toeta tagurlikku kliimaseadust üldse“) (lingid esimeses kommentaaris).

Milles asi? 🤔

Maikuus Riigikogu menetlusse võetud eelnõu nimega „kliimakindla majanduse seadus“ (928 SE) on teisel lugemisel, kuid eelnõus kehtestatud KHG eesmärke (nn kliimaeesmärgid) on tõepoolest nii suurel määral tagasi tõmmatud, et nende järgi ei peaks isegi meie põlevkivitööstus lähema 10 aasta jooksul märkimisväärselt pingutama, et heidet vähendada. 🏭

Eri majandussektoritele on kujundatud teekaardid, kuidas liikuda väiksema süsinikusisaldusega tegevuse poole, kuid teekaardid ei oleks eelnõu järgi kellelegi siduvad, vaid lihtsalt „aluseks Kliimaministeeriumile edasise töö planeerimisel“.

➡️ Niisiis oleks tulemuseks seadus, millega ei kehtestata kellelegi õigusi ega kohustusi - nagu kirjutas Kertu Birgit Anton juba juunikuus.

Kommenteeris Kärt Vaarmari

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamisel pole lähtekohaks võetud mitte kliimakriisi tõsidust ja objektiivset vajadust kiiresti kasvuhoonegaaside heidet vähendada, vaid häälekamate ettevõtjate valmidust (või selle puudumist) enda tegevust jätkusuutlikuks muuta, kirjutab Kertu Birgi...

16/09/2026

🌊Käimas on merenduskuu ning ka Keskkonnaõiguse Keskus on partner suures LIFE WetEST projektis, mille eesmärk on Lääne-Eesti veekogude parem tulevik.💧

Kes veel kursis ei ole, siis kokku 17 partneriga projekt kestab 9 aastat ning KÕK panustab sellesse loomulikult keskkonnaõigusalase ekspertteadmisega - veekogude kaitse ning jätkusuutlik majandamine peab toetuma selgele ja toimivale õigusraamistikule. ⚖️

Loe head lühiülevaadet projekti kohta Keskkonnainvesteeringute Keskuse postitusest👇

⚓ Käimasoleva merenduskuu raames tutvustame sel nädalal LIFE WetESTi projekti, mis aitab parandada Lääne-Eesti vesikonna seisundit.

🔎 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas on kokku 854 meedet, millest 105 viiakse ellu LIFE SIP WetESTi raames. Tegevused hõlmavad väga erinevaid veega seotud valdkondi – alates põllumajandusest ja toitainete vette jõudmise vähendamisest kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni.

💧 Projekti eesmärk ei ole aga üksnes üksikute tegevuste elluviimine. WetESTiga kujundatakse ümber ka vesikonna juhtimissüsteemi, tugevdatakse eri valdkondade koostööd ning parandatakse asutuste haldus-, digi- ja õigusloomevõimekust. Samuti uuritakse ja katsetatakse teistes Euroopa Liidu riikides toimivaid lahendusi, mida Eestis pole veel kasutatud.

🤝 Oluline osa projektist on kohalike elanike, maaomanike, põllumajandustootjate, omavalitsuste ja teiste veemajandusega seotud osapoolte kaasamine ning nende teadmiste suurendamine. Nii sünnivad lahendused, mis arvestavad nii veekeskkonna kui ka piirkonna inimeste vajadustega.

Projekt kestab 2033. aastani, selle eelarve on ligi 30 miljonit eurot ning tegevusi viivad kümnes tööpaketis ellu 17 partnerit. KIK on koos Kliimaministeeriumiga WetESTi projekti juhtpartner. Projekti rahastavad LIFE programm ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust.

Tutvu WetESTiga lähemalt projekti kodulehel siin: https://kliimaministeerium.ee/wetest

03/09/2026

September algab Keskkonnaõiguse Keskuses muutuste tuules – tutvustame oma uut tegevjuhti Marilin Eessalut!

Alates 1. septembrist võttis KÕKi juhtimise üle Marilin Eessalu, kes vastutab organisatsiooni igapäevatöö, strateegilise arengu ning meeskonna toetamise eest. Marilin on varasemalt juhtinud MTÜ-d Eesti Roheline Liikumine ning tunneb valdkonda hästi – soovime talle jõudu ja edu eesootavas töös!

Täname ka KÕKi senist juhti Tarmo Treimanni kuueaastase panuse ja pühendumuse eest!

06/07/2026

🌞 Päikselise ilma lugemissoovitus LIFE WetEST uudiskiri!

Suvises väljaandes
💧 saad lugeda, milliste murede ja rõõmudega puutusid veemajanduskava koordinaatorid kokku oma esimesel tööaastal
💧saad teada, kuidas biomanipulatsioon aitab Harku järve ning karbi- ja vetikasvatus Haapsalu lahe seisundit parandada
💧saavad maaomanikud teada, kuidas oma territooriumil eesvoole hooldada
💧leiad kogemusloo ja muljed sellest, mida projektimeeskond õppis Taani ja Ukraina kolleegidelt ning Sloveenias toimunud kongressil
💧saad tutvuda ka värskemate meediakajastustega, kus projektist juttu on olnud

🗞️ Mõnusat lugemist 👉 https://wetest.webcopy.smai.ly/post?mid=Qlpt5P5rb&oid=32456&sig=d46887e6c98d6c9dd191d7776b7a8979376cd372afca7d18ca83b769c906ac7e

✨Enne, kui päikselisele nädalavahetusele suundud, viska pilk peale WetEST kolmandale uudiskirjale!

Suvises väljaandes:
💧 räägime, milliste murede ja rõõmudega puutusid veemajanduskava koordinaatorid kokku oma esimesel tööaastal.
💧saad teada, kuidas biomanipulatsioon aitab Harku järve ning karbi- ja vetikasvatus Haapsalu lahe seisundit parandada.
💧kutsume maaomanikke üles oma territooriumil eesvoole hooldama.
💧jagame muljeid, mida projektimeeskond õppis Taani ja Ukraina kolleegidelt ning Sloveenias toimunud kongressil.
💧tutvustame värskemaid meediakajastusi, kus projektist juttu on olnud.

Uudiskirja leiad kommentaariumist👇

Head lugemist!

Ahjaa, kui Sa polegi veel WetESt uudiskirja saajate seas, siis liitumislingi leiad kommentaariumist 👇
Järgmine uudiskiri juba aasta lõpus!

Foto: Sven Začek

30/06/2026

Sinu võimalus teha tähenduslikku tööd ja aidata KÕKil seista selle eest, et Eesti keskkonnaotsused oleksid, läbipaistvamad ja õiglasemad. 🌱👩‍⚖️

✨Ootame endaga liituma inimest, kellele meeldib ühelt poolt täpsus ja järjekindlus asjaajamises ning teiselt poolt loovus keeruliste olukordade lahendamisel ja erinevate inimeste koostööle suunamisel.

KANDIDEERIMINE AVATUD TÄNA SÜDAÖÖNI!
Lähem info KÕKi kodulehel 👉

Keskkonnaõiguse Keskus on sõltumatu avalikes huvides tegutsev ekspertorganisatsioon. Meie juristid aitavad inimestel, vabaühendustel, kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel keskkonda kaitsta.

25/06/2026

Päris tavaliseks on muutnud, et kohalik omavalitsus keeldub maavarade uuringuluba või kaevandusluba andmast, mispeale loa taotleja pöördub aga kohtusse. 👩‍⚖️

Ka KÕK on nõustanud ja esindanud kohalikke omavalitsusi nii kohalike kaitsealade loomise küsimustes kui ka kaevandamise ja geoloogilise uuringu lubade taotlemise asjus. Näeme neis asjades peamise probleemina, et kaevandada soovitakse kohtades, kus on ette nähtud teistsugune maakasutuse viis, mis mäetööstusega olemuslikult ei sobitu - näiteks tahetakse karjääri teha keset küla, kohaliku turismiobjekti külje alla, rohevõrgustikku või väärtuslikule maastikule. 🌳🌲

📰 Allolevas artiklis räägime oma senisest kogemusest KOVide nõustamisel ja mainime muuhulgas, et tegelikult saaksid kõik need kaevandajad pöörduda ka Vabariigi Valitsuse poole, sest maapõueseadus näeb ette, et kui KOV ei nõustu kaevandusluba väljastama, võib anda kaevandamiseks nõusoleku ka valitsus juhul kui loa andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. 📝 Meie käimasolevates kohtuasjades ei ole ükski kaevandaja sellist teed aga ette võtnud. Võib eeldada, et riikliku huvi lihtsalt ei oleks ja omavalitsuste survestamine kohtute kaudu annab rohkem tulemusi. Sest üldjuhul on neis piirkondades olnud maavaradega varustatus hea ja lihtsalt tahetakse endale mugavasse piirkonda lisavarusid broneerida.

Kaevandajad survestavad omavalitsusi: kui luba ei saa, tuleb kohtuasi. Päris tavaliseks on muutnud, et kohalik omavalitsus keeldub maavarade uuringuluba või kaevandusluba andmast, loa taotleja pöördub aga kohtusse. Lääne-Virumaa, Mäetööstus, Poliitika, keskkonnakaitse, Kohus.

19/06/2026

Kui projekt viib objektile! 💧

Keskkonnaõiguse Keskus on partneriks Lääne-Eesti vesikonna vete tervise seisundi parandamisele suunatud LIFE WetEST projektis. 🌊

Paljude teiste väljundite keskel katsetatakse selle projekti käigus ka metsakuivenduse kahjulikke kaasmõjusid leevendavaid meetmeid. Käisime mõni nädal tagasi projekti partnerite seminari raames vaatamas Piirsalu jõele rajatud kudematte 🐟 lõhelistele. Matte oli vaja rajada sellepärast, et ülesvoolu tehtud metsakuivenduskraavide 🌳 rekonstrueerimise ehk uuesti läbikaevamise käigus läks sete liikvele ja kattis kruusase põhja nii ära, et kudemiseks kruusast põhja vajavatel kaladel polnud enam kohti, kus kudeda. 🐠

Ihtüoloogid tegid kaladele uued kudemismatid, mis Gustav Lauringsoni sõnul toimivad ilusti. Mõistlik oleks muidugi, et lõhejõgedele sedalaadi mõjusid avalduda ei saakski, kui selleks tuleks mh uurida ka töökorraldust ja otsustusprotsesse. 📑

📸 Fotod: Liis Keerberg

17/06/2026

Riigikogus on käimas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelu! 📜

Jagasime eelmisel nädalal, et peale nelja aastat on kliimaseaduse eelnõu lõpuks jõudnud riigikogu ette. 📜 Kuigi see võiks olla rõõmusõnum, on tegelikkus hoopis vastupidine, sest kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on palju õiguslikke probleeme. 🙅‍♀️ Näiteks erinevalt kõigist varasematest kliimaseaduse eelnõu versioonidest, milles sisaldusid nii üleriigilised kui sektoripõhised kliimaeesmärgid, puuduvad riigikogu menetletavast eelnõust majandussektorite heite vähendamise eesmärgid. Selle asemel on plaanis sektorite heidet suunata teekaartidega, millel aga puudub igasugune õiguslik jõud. 👩‍⚖️

🌱 Keskkonnaühendustest oli arutelule kutsutud sõna võtma lisaks KÕKile ka Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Noorte Keskkonnanõukogu esindajad. Keskkonnaühenduste seisukoht on, et kliimaseadust on vaja inimeste, looduse ja majanduse kaitseks ning me peame pidurdama kliimamuutuseid, mis kahjustavad meie tervist, elukeskkonda, toidulauda ja majandust. KÕKi esindas kohtumisel meie nooremjurist Kertu Birgit Anton, kes juhtis ennekõike tähelepanu ka sellele, et eelnõu on vastuolus Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja Riigikohtu otsusega. 👩‍⚖️

🗣️ Riigikogu keskkonnakomisjoni ees peetud arutelu on võimalik järgi vaadata alloleva lingi kaudu. 👇

Keskkonnakomisjon arutas koos asjaomaste asutuste ja organisatsioon...

16/06/2026

Keskkonnaõiguse Keskus otsib 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐯𝐣𝐮𝐡𝐭𝐢 / 𝐣𝐮𝐡𝐚𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐞𝐭! 👩‍💻

KÕK on suuruselt väike, kuid mõjult kaalukas vabaühendus, mille juristid kaitsevad õiguse abil keskkonda ja avalikke huve. Meie siht on, et keskkonnakasutuse otsuseid tehtaks õiglaselt ja läbipaistvalt ning et keskkonnaõiguse normid ei jääks ainult paberile, vaid toimiksid päriselt. 🌏
Meie teemad on nõudlikud ning töö kohati ettearvamatu. Vajame juhti, kes oskab hoida korras nii organisatsiooni tööprotsesse, eelarvet kui meeskonna töövõimet - et juristid saaksid keskenduda oma põhitööle.

✨Ootame endaga liituma inimest, kellele meeldib ühelt poolt täpsus ja järjekindlus asjaajamises ning teiselt poolt loovus keeruliste olukordade lahendamisel ja erinevate inimeste koostööle suunamisel.
Pakume võimalust teha tähenduslikku tööd ja aidata KÕKil seista selle eest, et Eesti keskkonnaotsused oleksid, läbipaistvamad ja õiglasemad.

Kandideerima ootame 30. juunini.
Lähem info KÕKi kodulehel 👉

Keskkonnaõiguse Keskus on sõltumatu avalikes huvides tegutsev ekspertorganisatsioon. Meie juristid aitavad inimestel, vabaühendustel, kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel keskkonda kaitsta.

11/06/2026

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on palju õiguslikke probleeme! 🌱

KÕK saatis eile riigikogu õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni liikmetele kirja, milles toome välja, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on vastuolus Eesti rahvusvaheliste kohustuste ja Riigikohtu otsusega. 👩‍⚖️

🏭 2023. aastal tõlgendas riigikohus Enefit280-2 õlitehase kohtuasjas Pariisi kokkulepet ja põhiseadust ning andis nende põhjal suuniseid Eesti kliima-alase regulatsiooni kujundamiseks, et Eesti täidaks endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ja kaitseks inimeste põhiõiguseid. Eelnõu aga ei vasta olulistes küsimustes riigikohtu kirjeldatule. Näiteks eelnõus olevad üleriigilised kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärgid on kaugelt liiga tagasihoidlikud, et võimaldada Eestil proportsionaalse panuse andmist üleilmse kliimasoojenemise leevendamisse. Eesti peaks juba praegu ja lähiaastatel tempokalt kasvuhoonegaaside heidet vähendama ning saavutama kliimaneutraalsuse 2030. aastaks.

Lisaks erinevalt kõigist varasematest kliimakindla majanduse seaduse eelnõu versioonidest, milles sisaldusid nii üleriigilised kui sektoripõhised kliimaeesmärgid, puuduvad riigikogu menetletavast eelnõust majandussektorite heite vähendamise eesmärgid. Selle asemel on mõne sektori eesmärgid kirjutatud õiguslikult mittesiduvatesse nn teekaartidesse. 📑

Eesti kohustustele vastava kliimaregulatsiooni puudumine loob ohu, et suure keskkonnamõjuga tegevuste lubamine rikub inimeste põhiõigusi ja avalikke huve praegu ja lähitulevikus. 🌎👩‍🦰🧑‍🦰

Täispikka pöördumist saad lugeda KÕKi kodulehelt, link kommentaarides. 👇