09/02/2026
Alates 2008 aastast kuni 2025 aasta lõpuni on sihtasutusel Kadunud olnud otsinguid kokku 1986, millest otsinguid maastikul on 741, kõigi otsingutegevuste käigus on elusalt leitud kokku 764 inimest, kellele lisandub otseselt päästetud inimestest 237 elu!
1 osa: Kuidas sihtasutus Kadunud alguse sai ja millistel põhimõtetel tegutseb?
Meil on valmimas 2025 aasta kohta arvandmed otsingutest ja suitsiidiennetusest ning kuna kõik kokku panna tuleb liiga p**k lugemine, otsustasime sel aastal teha kolmes osas, kus eraldi tuua välja suitsiidide arvandmed, otsingute arvandmed ning esimeses osas kirjutada taaskord lahti SA Kadunud tegevuse tööpõhimõtted, kuna SA Kadunud uuendatud kodulehe valmimine on lõppjärgus, aga see siiski ei valmi koos statistikaga, vaid veidi hiljem. Siin 1 osa:
Ajaloost
Sihtasutuse Kadunud asutajateks on Peeter Kaaret ja Aare Rüütel. Asutajad tutvusid 1990. aastal, mil Aare Rüütel naasis Nõukogude armeest ning asus esmalt praktikale ja seejärel tööle Tallinna Lenini rajooni miilitsajaoskonna isikuvastaste kuritegude gruppi, kus Peeter Kaaret juba töötas.
2008 aasta suvel alustati teadmata kadunud inimeste otsimisega, eesmärgiga aidata kaasa varasemalt avastamata ehk nn „pimedaks jäänud“ kadumisjuhtumite lahendamisele, mis võisid olla kuriteoga seotud. Selleks loodi usaldusühing Lost. Peagi selgus, et nimetatud juriidiline vorm ei ole eesmärkide täitmiseks sobiv, mistõttu asutati 27. jaanuaril 2009 sihtasutus juriidilise nimega Kadunud SA.
Alates 2008 aastast kuni 2025 aasta lõpuni on sihtasutusel Kadunud olnud otsinguid kokku 1986, millest otsinguid maastikul on 741, kõigi otsingutegevuste käigus on elusalt leitud kokku 764 inimest, kellele lisandub otseselt päästetud inimestest 237 elu! Vaata siin vahekokkuvõtet viis aastat tagasi: https://www.youtube.com/watch?v=o0BRqph0baM
Sihtasutusel Kadunud on neli tegevusvaldkonda (edaspidi siin SA):
1. OPEROG operatiivne otsingugrupp, mis viib läbi reaalseid otsinguid maastikul ja infoväljas. OPEROG grupi tegevusi koordineerib 30 liikmeline staap, nii kaugtööna kui maastikul staapi ja otsijate ahelikke juhtides. On erinevad töögrupid nagu kaardi-, drooni-, koertegrupp jm. Igas maakonnas on vabatahtlikke otsijaid koondav suletud grupp, kus esmalt avaldatakse kutse otsingule. Grupiga saab liituda veebilehe www.operog.ee kaudu. Grupi leht facebookis on: https://www.facebook.com/groups/OPEROG Otsinguteated avaldatakse esmalt lehel https://www.facebook.com/SAKadunud
2. Lahendamata kadumisjuhtumite uurimine. Selle töögrupi koosseisu kuuluvad staabi liikmed, kellel on varasem uurimis- või politseitöö kogemus. See töögrupp ei kasuta annetustest laekuvat raha. Igal aastal tegeletakse varasemalt lahendamata juhtumitega, millest aktiivses seisus hoitakse kuni 60 juhtumit.
3. KatrinAlert – kadunud lapsed. SA on alates 2017. aastast Euroopa kadunud laste otsimise organisatsiooni AmberAlertEurope liige (https://www.amberalert.eu/news/sa-kadunud-estonia-joins-amber-alert-europe). Eestis on SA poolt välja töötatud üleriigiline kokkuleppeline võrgustik, mis võimaldab lapse kadumise korral avaldada kuni ühe tunni jooksul avalikus kasutuses olevatel ekraanidel operatiivset infot kadunud lapse kohta. Grupi koosseisus on viis staabi liiget. Ka see töögrupp ei kasuta annetustest laekuvat raha. Grupi leht facebookis on: https://www.facebook.com/KatrinAlert
4. Ennetustöö. Viimastel aastatel on tehtud erinevaid tegevusi nagu ohutuspäevadel või laatadel ennetustöö tegemine, informatiivsete ennetuspostituste loomine, meediasse intervjuude andmine ja podcastides osalemine.
01.04.2025 avati suitsiidiennetusliin, mille esimeseks partneriks on MTÜ Aitan Eestit https://aitaneestit.ee/, kes 2025 aastal aitas koguda 19 800 eurot suitsiidiennetuse toetuseks. Tegevusest pikemalt suitsiidiennetuse statistika arvandmete postituse juures.
Finantskorraldus
Ajaperioodil 2008–2017 on sihtasutus tegutsenud ilma annetusteta, välja arvatud 23 eurot ühelt annetajalt.
SA ei ole kasutanud riigi poolseid toetusi, vaid tegutseb ainult eraisikute ja ettevõtjate toetuste najal. Juhtimis- ega töötasusid ei ole, kõik annetustest tulev toetus kasutatakse maksimaalselt ära otsinguteks.
Kuna SA ei tegele äritegevusega, kannab tegevuskulusid osaühing. SA tegevjuht vastutab organisatsiooni ees ja juhib SA-d parimal võimalikul viisil, hoides kokku annetajate poolt saadetud rahalisi vahendeid, mida kasutatakse eesmärgipäraselt. SA teeb ainult vajalikke ülekandeid ning teadlikult ei oma pangakaarti. Kogu tegevust on kinnitanud riiklik audiitorkontroll, mis tagab läbipaistvuse. SA keskmine annetuste suurus viimastel aastatel on olnud ligikaudu 15 000–30 000 eurot. Kasutusel on kaks arveldusarvet:
1. OPEROG konto lõpuga ...0225, otsingutega seotud kulud, sh. kütus, toitlustus, öömaja ning muuhulgas droonide soetamine.
2. SA Kadunud tegevustoetus konto lõpuga ...2013, kus annetused on mõeldud igakuisteks tegevuskulude katmiseks, mis on:
- 24/7 telefoniteenus,
- kontori rent ja postiaadress
- andmeside, andmemaht, domeenid ja muud väiksemad kulud.
Kõik SA tegevuskulud kokku, mis on ligikaudu 2000 eurot kuus, kannab Losttreasure OÜ vastavalt esitatud arvele. Enne oktoobrit 2017 kaeti kulud asutajate isiklikest vahenditest ilma annetusi kasutamata.
SA enda ainus lepinguline aastamaks on ruumi rent, mille otstarve on maastikult leitud inimsäilmete hoiustamiseks, mis ootavad ekspertiisi saatmist. SA-l on koostöökokkulepe Häirekeskusega ja Aitan Eestit MTÜ-ga.
Kõige olulisem kulukomponent on 24/7 telefoniteenus, millest otsingutegevus algab. SA eesmärgiks ei ole olnud eraldi "Häirekeskuse" loomine, vaid pidev kättesaadavus olukordades, kus ametiasutuste telefonid on suletud (õhtuti, nädalavahetustel, riigipühadel). Öisel ajal palutakse helistajatel olla kannatlik ning võimalusel mitte helistada varjatud numbrilt, et oleks võimalik tagasi helistada. Kui liin on hõivatud või vastuseta, võetakse helistajaga ühendust esimesel võimalusel. Kui tagasihelistamine viibib, on oluline pöörduda hädaabinumbrile 112.
Ööpäevaringse koordineerimise ja telefoniteenuse täismahus ülalpidamisel (sarnaselt Ohvriabi telefoniteenusele) oleks SA kulu ligikaudu 30 000 eurot kuus. Võrdluseks, SA kulu telefoniteenusele, koos kõigi teiste kõrvalkuludega kokku, on seni suudetud hoida keskmiselt 2000 eurot kuus. See kulu on kinnitatud audiitori poolt, kuni ei ole leitud kuluefektiivsemat lahendust, mis võimaldaks sama teenust veel väiksema kuluga.
Selline on reaalsus, ruum Eesti ühiskonnas, kus SA tegutseb. Aastatel 2008-2015 tegutseti eelarvega kokku 23 eurot, aastatel 2016-2025 eelarvega 15–30 000 eurot aastas. 2025 aastal alustati 155 operatiivset otsingut, ehk siis pea üks üle päeva, 2024 aastal oli alustatud otsingute arv 177. Neile lisaks on aastas kuni 60 varasemalt lahendamata juhtumit, mis on aktiivselt töögrupi laual. Alates 2008 aastast on kuni 2025 aasta lõpu seisuga SA Kadunud tegevuste käigus elusalt leitud 764 inimest, kellele lisaks on otseselt päästetud 237 inimese elu!
Otsime ja päästame tänu teile, head meie kanalite jälgijad, otsimisteadete jagajad, annetustega toetajad ja teie, kes te ikka ja jälle tulete vabatahtlikult otsima! Suur aitäh teile!
SA Kadunud asutajad Aare Rüütel ja Peeter Kaaret, 09.02.2026.
