Inimõiguste Instituut / Estonian Institute of Human Rights

15/06/2026

"Pisarate Vagun", Juuniküüditamise mälestuspäev 14.06.2026
14. juuni 1941 on Eestis tänaseni mälestuspäev – leinapäev –, mil meenutatakse süütuid ohvreid ja totalitaarse režiimi julmust.

Siit leiate juuniküüditamise mälestuspäeva fotogalerii ja videod.

136478360@N05/albums/72177720334024869/" rel="ugc" target="_blank">https://www.flickr.com/photos/136478360@N05/albums/72177720334024869/

14/06/2026

Tänavu möödub 85 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest.
Mälestame kõiki küüditamise ohvreid ning hoiame elus nende mälestust.

14/06/2026

14.06.2026
“PISARATE VAGUN”
TALLINN, MERE pst 5

Inimõiguste Instituut on toonud „Pisarate vaguni“ Tallinna avalikku ruumi juba alates 2013. aastast, et hoida elus juuniküüditamise mälestust ja anda inimestele võimalus selle ajaloolise tragöödiaga vahetumalt kokku puutuda.

Alates 2024. aastast oleme selle kõrvale toonud ka Veiko Tammjärve loodud graafilise loo, mis aitab visuaalses vormis mõista, kuidas 1941. aasta juuniküüditamine algas ja kuidas see inimeste ellu tungis.

See pildiseeria ei ole tavapärane ajalooartikkel, vaid vahetu ja mõjus visuaalne jutustus. See aitab minevikku lähemale tuua ka neile, kes ehk pikki ajalookäsitlusi tavaliselt ei loe, kuid keda kõnetab pilt, lugu ja inimlik vaade.

Vabamu,Eesti Mälu Instituut / Estonian Institute of Historical Memory,Justiits- ja Digiministeerium, Eesti NATO Ühing, MTÜ Avatud Vabariik, Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation,

08/06/2026

Sellel pühapäeval, 14.06.2026 möödub 85 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestame kõiki küüditamise ohvreid ning hoiame elus nende mälestust.

Inimõiguste Instituut on toonud „Pisarate vaguni“ Tallinna avalikku ruumi juba alates 2013. aastast, et hoida elus juuniküüditamise mälestust ja anda inimestele võimalus selle ajaloolise tragöödiaga vahetumalt kokku puutuda.

Alates 2024. aastast oleme selle kõrvale toonud ka Veiko Tammjärve loodud graafilise loo, mis aitab visuaalses vormis mõista, kuidas 1941. aasta juuniküüditamine algas ja kuidas see inimeste ellu tungis.

See pildiseeria ei ole tavapärane ajalooartikkel, vaid vahetu ja mõjus visuaalne jutustus. See aitab minevikku lähemale tuua ka neile, kes ehk pikki ajalookäsitlusi tavaliselt ei loe, kuid keda kõnetab pilt, lugu ja inimlik vaade.

14.06.2026
“PISARATE VAGUN”
TALLINN, MERE pst 5

04/06/2026

Täna on Eesi lipu Eesti lipu päev,

Sinimustvalge Eesti lipp väljendab ühtust. 4. juunil 1884 pühitsesid 24 eesti üliõpilast esimese sinimustvalge lipu. Tudengilipust on saanud rahvast ja riiki ühendav Eesti lipp. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet. Eesti lipu päeva tähistatakse üle maa, iseäranis Tallinnas Toompeal, Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Otepääl.

Sinimustvalge Eesti lipp väljendab ühtust. 4. juunil 1884 pühitsesid 24 eesti üliõpilast esimese sinimustvalge lipu. Tudengilipust on saanud rahvast ja riiki ühendav Eesti lipp.

26/05/2026

Venemaa ähvardab kaevata Balti riigid Rahvusvahelisse Kohtusse...

Moskva valmistub kaebama Balti riike Rahvusvahelisse Kohtusse (ICJ), kuna läbirääkimised nendega olevat olnud viljatud ning riigid keelduvad lõpetamast venelaste õiguste väidetavat rikkumist, vahendas Deutsche Welle esmaspäeval ajalehte Izvestija. Välisminister Margus Tsahkna sõnul on taoli...

26/05/2026

Venemaa inimõiguste valvuriks sai lapsi küüditanud poliitik, kes sõdib sookolli ja lastetute naistega.

Ja see ei ole veel kõik...

Venemaa uueks inimõiguste volinikuks sai riigiduuma saadik Jana Lantratova, kes on tuntud konservatiivsete algatuste ja Kremli poliitilise joone toetajana. Ametlikult peaks ta kaitsma kodanike vabadusi, kuid naise senisesse karjääri mahuvad näiteks Ukraina laste küüditamine ning võitlus Lää...

20/05/2026

Lauri Mälksoo Artikkel Vikerkaares:
“Artikkel „Väikeriigid muutuvas rahvusvahelises korras ning õiguses“ käsitleb seda, kuidas rahvusvahelise õiguse ja senise liberaalse maailmakorra nõrgenemine mõjutab eriti väikeriike nagu Eesti. Autor rõhutab, et suurriikide jõupoliitika, sõjad ja rahvusvaheliste normide eiramine muudavad väikeriigid haavatavamaks, sest nende julgeolek sõltub rohkem reeglipõhisest maailmakorrast kui toorest jõust.

Tekstis arutletakse, et väikeriikide jaoks ei ole rahvusvaheline õigus pelgalt ideaal, vaid ellujäämise küsimus. Kui rahvusvahelised kokkulepped ja institutsioonid nõrgenevad, suureneb oht, et väikeriikide huvid jäävad suurriikide geopoliitiliste mängude varju. Eesti-suguste riikide jaoks tähendab see vajadust tugevdada liitlassuhteid, kaitsta rahvusvahelist õigust ning hoida Euroopa ja transatlantilist koostööd.

1. Sissejuhatus 2026. aasta on alanud mitmete vägivaldsete rahvusvaheliste sündmustega või nende jätkumisega. Kestab juba 2014. aastal alanud ning 2022. aastal täiemahu-liseks lahvatanud Venemaa agressioon Ukraina vastu, mille eesmärkideks Moskva sõnul on kahe riigi vahelise piiri muutmine Uk...