08/04/2026
Ernst Idla 125 ja Kalev 125 – liikumine, mis ühendab põlvkondi
Ta oli Võlur Tallinnast – mees, kes lõi oma koolkonna.
Ernst Idla võimlemispisik on pärit eelmise sajandi algusest Tallinna Reaalkooli kehalise kasvatuse tundidest. Tema võimlemisõpetajaks oli legendaarne Anton Õunapuu – Kalevi Maleva asutaja ja Vabadussõjas langenud kangelane. Just Õunapuu andis Idlale edasi vastutustunde ja hoolivuse noore vabariigi tuleviku eest.
1934 aastaks oli Kalevi juurde loodud juhendajate naismusterrühm, mille taset hindas Ernst Idla „täiesti vastavaks rahvusvahelisele tasapinnale“.
Eestit oli vallutamas võimlemisvaimustus. Milline nägi välja Eesti võimlemis- ja tantsupidude eelkäija, mille juht oli Ernst Idla?
1934 aasta Eesti Mängudele registreerus 12 000 võimlejat 430 organisatsioonist, sealhulgas kõik toona tegutsenud Kalevi-nimelised seltsid Tartus, Pärnus, Rakveres, Narvas ja Tallinnas. Kadrioru staadionile mahtus neist esinema umbes 5000, kuid igas maakonnas eelnesid suurpeole kohalikud võimlemispeod ehk, nagu Ernst Idla ütles, „kohapealsed eelproovid“, mille põhjal valiti välja Tallinna sõitjad.
Esinejad saabusid suurele peole rongidega ning Balti jaamas tervitas tulijaid orkester. Majutus oli korraldatud koolides, kus ööbiti heintel ja põhul. Rongisõit ja majutus olid osalejatele tasuta.
Võimlejad ja rahvatantsijad kohtusid kahel peaproovil Ernst Idlaga, kelle juhtnööride järgi lihviti esinemiskavu väsimuseni.
Pealtvaatajaid kogunes kuni 20 000 ning Ernst Idla ja tema kolleegid tõusid rahvuskangelaste seisusesse. Eesti taasiseseisvumise hakul taastati sidemed Idla võimlejatega Stockholmis. Kalev võimaldas Eesti rahval näha Idla tüdrukuid taas Tallinna Linnahalli laval pärast enam kui poole sajandi pikkust pausi.
Pärast legendaarset 1989. aasta ülesastumist Linnahallis toimus veelgi märgilisem sündmus – 1991. aastal osalesid Ernst Idla tütre Daisy Idla-Nilssoni juhendamisel Rootsi harrastusvõimlejad I Eestimaa võimlemispeol Kalevi staadionil.
Kalev oli taastanud kultuurisilla, mille järel algas koostöös uus arenguetapp. Taasiseseisvunud Eestis viidi koostöös Kalevi ja Tallinna Ülikooliga läbi pikaajaline õpetajate täiendkoolitus ning Eestisse kujunes oma Idla õpetajate ring.
Esimeste Idla õpetajate entusiasmil viidi Kalevi Võimlemistreenerite klubi KATREK juures läbi edukas koolide võimlemisprojekt „Hea rühiga ellu“ (2001–2004). Tänu sellele projektile naasis Daisy Idla oma isa kunagisse kooli – Tallinna Reaalkooli – ning viis seal läbi õpetajate koolivõimlemise täiendkursusi. Kooli juures taastati Idla võimlemine.
2006 aastal kogunesid Kalevi vanas võimlas Idla Eesti Seltsi asutajaliikmed ning Ernst Idla eestiaegsete õpilaste õhutusel loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde „Ernst Idla nimeline fond“.
Kultuurisild Kalevi ja Idla vahel on taastatud. Üle selle silla saavad nüüd kõndida kõik, kellel on huvi selle ajaloolise ja imelise kultuuripärandi vastu.
Ernst Idla pärand elab edasi ka tänastes Eestimaa võimlemispidudes. Alates V Eestimaa võimlemispeost „Hingelind“ on repertuaari lisandunud Idla staadionikavade liikumisliin, mis ühendab ajaloolise pärandi tänapäevase lavastuskeelega.
Ernst Idla 8. aprill 1901 – 5. detsember 1980
