12/10/2026
KLASSIK | Viis hooba, üks eesmärk – Mercedese mitmikhoobtagasild
Kui Mercedes-Benz 1982. aastal W201 ehk 190-seeria välja tõi, peitus üks selle suuremaid tehnilisi uuendusi hoopis auto all – täiesti uus viie hoovaga sõltumatu tagasild.
Milleks neid hoobasid nii palju vaja oli?
Iga tagaratast juhib viis eraldi hooba, millest igaühel on oma ülesanne:
- Vedruhoob kannab vedru kaudu auto raskust ja juhib ratta liikumist.
- Tõmbehoob aitab kontrollida ratta asendit pidurdamisel ja kiirendamisel.
- Tõukehoob võtab vastu pikisuunalisi jõude ning aitab hoida ratast õiges asendis.
- Kaldehoob juhib ratta kaldenurga muutumist vedrustuse töötamisel.
- Kokkujooksuhoob kontrollib ratta suunda, et see ei hakkaks koormuse muutudes soovimatult pöörduma.
Tegelikult töötavad kõik viis koos – ühe hoova mõju ei saa ülejäänutest päris lahutada. Just nende paigutus ja p**kused määravad, kuidas tagaratas kurvis, pidurdades või ebatasasustel liigub.
Olete kindlasti näinud vanu 190-sid, mille tagarattad on ülevalt silmanähtavalt sissepoole kaldu. See pole tingimata kellegi stance-projekt. Negatiivne rattakalle on selle vedrustuse geomeetria loomulik osa, kuid madaldamisel võib see märgatavalt suureneda, mõjutades nii rehvide kulumist kui ka auto juhitavust.
Viie hoova võlu polegi hoobade arvus, vaid selles, kui täpselt need koos töötavad. Pole paha inseneritöö rohkem kui 40 aastat tagasi!