12/02/2026
Ministeerium ja ametiühing tõrjuvad autoettevõtete muret juhtide nappuse üle
Autoettevõtete liit leiab, et riik ei koolita piisavalt veoki- ja bussijuhte, kuid haridus- ja teaduministeerium ning transpordi ametiühing näevad juhtide nappuse põhjusena teisi tegureid, eelkõige madalat palka.
"Saatsin ministeeriumile kirja sellepärast, et ministeerium ei plaani järgmisel õppeaastal tellida riigieelarvelise toetusega kutsekoolidelt bussijuhi ega veoautojuhi õppekava õpet. Ma küsisingi, et miks see nii on, kui meil on väga terav veoki- ja bussijuhtide puudus?" ütles autoettevõtete liidu direktor Kersten Kattai kolmapäeval ERR-ile.
Ta viitas ka sellele, et autoettevõtted on panustanud juhtide õppesse, saates oma esindajad nõunike kogusse, aidanud õppekavasid kujundada, teinud töökohapõhist õpet, erinevaid demopäevi. "Teeme, mis oskame ja siis ootame, et riik teeks ka oma osa ära. Sest tõesti, tööjõupuudus on suur, bussijuhtide keskmine vanus läheneb kuuekümnele," rääkis Kattai.
Autoettevõtete liidu juht märkis, et lisaks riigi rahastatavatele koolidele pakuvad veoauto- ja bussijuhtide väljaõpet ka erakoolitusettevõtted. "Seal tõepoolest läbivad neid koolitusi suhteliselt suured numbrid, aga väga palju nendest ikkagi ei lähe sektorisse tööle, load tehakse igaks juhuks, et sul oleks see kategooria olemas või oma tarbeks või mingi tagavara variant," kirjeldas Kattai.
Tema pöördumisele vastanud haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi kirjutas aga oma vastuses, et ministeerium ei ole lõpetanud autojuhtide õpet ning viitas samas hoopis turutõrkele, mis on juhtide nappuse põhjuseks.
"OSKA uuringus tuuakse välja, et nii ühissõidukijuhtide kui ka veoautojuhtide puhul on tegemist turutõrkega – teoreetiliselt on uute kutseliste juhtide pealekasv enam kui piisav, aga tööandjad tunnetavad teravat juhtide puudust. Koolitatakse palju – ligi 320 bussijuhti ja 1150 veoautojuhti aastas, peamiselt täienduskoolitusest –, aga probleemiks on rakendumine," tõdes ta.
Savi tõi ka välja, et uue rakendusliku keskhariduse õppekava ühes osas, logistika ja laokorralduse õppekavas on ka eraldi kauba- ja sõitjateveo korralduse suund, mille raames on võimalik omandada nii bussijuhi kui ka veoautojuhi oskused. Lisaks omandatakse C-kategooria mootorsõiduki juhtimise ja kaubaveo korraldamiseks vajalikud oskused ka riigikaitse rakendusliku keskhariduse õppekavas.
Vastates küsimusele, kas turutõrge tähendab madalat palka, ütles Kattai: "Oleneb, kust me seda vaatame. Palk kujuneb ju ka konkurentsi keskkonnas. Loomulikult töötasu on üks keskne muutuja, aga ei saa öelda, et see tingimata on see põhiline, miks selles sektoris tööle ei minda."
"Võib vaadata näiteks palgarakendusest, eri tüüpi vedude teostamisel on palgad küllalt erinevad. Aga näiteks metsaveosektoris on autojuhtide palgad täiesti korralikud, üle 2000 euro, kahe ja poole tuhande tuuri, kui vaadata, vaadata nagu kitsamalt mingit sektorit," viitas ta.
Ta viitas ka bussijuhtidele, kelle üle ametiühingud ja ettevõtjad on kokkuleppe sõlminud ning kelle töötasu peaks lähiaastatel tõusma üsna konkurentsivõimeliseks.
Transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas ütles vastuseks turutõrke sisu kohta, et see tähendab juhtidele esitatavate nõuete ja selle eest pakutavate hüvede mittevastavust, mistõttu amet ei ole atraktiivne.
"Autojuhte tegelikult õpetatakse päris palju välja, koolitamiste arvu järgi peaks neid olema piisavalt. Aga kui me vaatame seda, kuidas tööandjate poolt autojuhtidega käitutakse ehk töötasud on ikkagi suhteliselt väikesed. Ja näiteks kui me vaatame kaugsõidu autojuhte, siis suure osa töötasust moodustavad komandeeringurahad, mille pealt tööandja ei pea makse maksma ehk et need ei lähe need sotsiaaltagatistena arvestatud töötasu hulka, kui me arvestame pensioni, haigusrahasid või muid asju," rääkis ta ERR-ile.
Lisaks tõi Kallas esile ettevõtete käitumise, kus tema sõnul esitatakse väga sageli juhtidele kahjunõudeid mitmesuguste probleemide korral.
"Väga suurt mõju kindlasti avaldab ka see, et on esitatud päris palju kahjunõudeid töötajate vastu. See tähendab seda, et kui toimuvad näiteks mingisugused liiklusõnnetused, avariid, probleemid kaubaga – näiteks seal on midagi katki läinud, riknenud või mis iganes asjad. Siin on isegi olnud juhuseid, kus töövaidluskomisjoni on esitatud rohkem kui 100 000-euroseid nõudeid töötaja vastu," rääkis ta.
Nii ametiühingujuht Kallas kui ka ettevõtjate esindaja Kattai tõid samas esile autoettevõtete liidu ja transpordi ametiühingu vahel bussijuhtide palga osas saavutatud kokkuleppe, mis peaks tõstma bussijuhtide palga Eesti keskmise taseme lähedale ning panema paika ka töö- ja puhkeaja tingimused. Kuna nendest lähtuvalt sõlmitakse uued maakonnaliinide veolepingud, siis peaks see tagama bussijuhtidele suurema kindluse ja paremad tingimused.
Veokijuhtidel aga selline tagatis puudub, mis tähendab, et ainuke piirang seal on Eesti miinimumtöötasu, millest madalamat palka neile ei tohi maksta.
Kallas rääkis ka sellest, et autojuhtide nappus tekitab surve hakata tooma juhte kolmandatest riikidest, kus palgatase on tunduvalt madalam kui Eestis ning kust pärit töötajatele ei anta eestlastega samasuguseid sotsiaalseid tagatisi.
"Ja need, kes tahaksid ausalt toimetada, ausalt töötajatele maksta, nemad kaotavad konkurentsieelise. Muidu nad ei saa ju kaupu vedada, tööd ei saaks, sest nende hind tuleks kallim. Ja siis ongi surnud ring, et selles konkurentsis toime tulla, peavad kõik [kulusid] allapoole suruma ja lõppkokkuvõttes ongi, et kui kütuse hind on kõigile sama, auto hind on kõigil sama, siis millega mängida, ongi seesama töötasu," tõdes Kallas.
2024. aasta aprillis avaldatud OSKA raportis öeldakse, et maanteetranspordis on võrreldes teiste transpordivaldkondadega suurimaks probleemiks vananev tööjõud: lähema kümne aasta jooksul liigub tööturult välja ligi 40 protsenti veoautojuhtidest ning umbes 60 protsenti bussijuhtidest.
"Ühissõidukijuhtide ja veoautojuhtide pakkumise puhul on suuresti tegemist turutõrke olukorraga. Koolitust läbivate inimeste andmete põhjal on uute kutseliste juhtide pealekasv enam kui piisav, aga tööandjad tunnetavad teravat juhtide puudust. Juhtide mitterakendumise põhjused on eelkõige seotud töötingimustega (sh töötasu, tööaeg, koormus, paindlikkus)," seisab raportis.
