Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation

10/10/2026

10. oktoober on oluline kuupäev kõigile, kes hoolivad tugevast vabakonnast ja demokraatiast. Täna soovime õnne 𝐕𝐚𝐛𝐚ü𝐡𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐋𝐢𝐢𝐝𝐮𝐥𝐞 (Hea Kodanik), kes tähistab oma 𝟑𝟓. 𝐬ü𝐧𝐧𝐢𝐩ä𝐞𝐯𝐚!

1991. aastal oli Eesti äsja taastanud iseseisvuse, Avatud Eesti Fond oli tegutsenud juba üle aasta ning paljud aktiivsed inimesed otsisid võimalusi, kuidas jõud ühendada ja alles kujunevat kodanikuühiskonda tugevdada.

„Nägime, et Eestis tegutses juba 1990. aastal palju erinevaid fonde, ning tundsime vajadust nendega jõud ühendada,“ meenutab Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam. „Heaks eeskujuks ja koostööpartneriks oli ka Euroopa Fondide Keskus. Mõtlesime, et 𝐭𝐞𝐞𝐦𝐞 ä𝐫𝐚!“ .

Nii sündiski 10. oktoobril 1991 tänase Vabaühenduste Liidu eelkäija Eesti Fondide Keskus. Avatud Eesti Fond oli üks 26 asutajaorganisatsioonist ning Mall Hellam kuulus ka keskuse juhatustesse ja on olnud selle esimees.

Algusaastatel tuli alles selgitada, mida kodanikuühiskond tähendab ja milline võiks olla vabaühenduste roll demokraatlikus riigis. 35 aastaga on aga Eesti 𝐯𝐚𝐛𝐚𝐤𝐨𝐧𝐝 𝐬𝐢𝐫𝐠𝐮𝐧𝐮𝐝 𝐭𝐮𝐠𝐞𝐯𝐚𝐤𝐬, 𝐩𝐫𝐨𝐟𝐞𝐬𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞𝐤𝐬 𝐣𝐚 𝐦õ𝐣𝐮𝐤𝐚𝐤𝐬 𝐨𝐬𝐚𝐤𝐬 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐢𝐚𝐬𝐭. Vabaühenduste Liit on olnud sellel teekonnal oluline eestvedaja, ühendaja ja vabakonna hääle kandja.

AEF-i ja Vabaühenduste Liidu koostöö on püsinud tihe läbi aastakümnete. Ka täna veame koos 𝐄𝐌𝐏 𝐕𝐚𝐛𝐚𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐅𝐨𝐧𝐝𝐢, et anda hoogu demokraatiat tugevdavatele algatustele ning aidata vabakonnal veelgi tugevamaks ja vastupidavamaks kasvada.

35 aastat on põhjust vaadata rahuloluga tagasi, aga veel enam 𝐩õ𝐧𝐞𝐯𝐮𝐬𝐞𝐠𝐚 𝐞𝐝𝐚𝐬𝐢. Tugevat vabakonda loovad inimesed ja organisatsioonid, kes julgevad algatada, kaasa rääkida, suurel mõelda, koostööd teha ja seista avatud ühiskonna eest.

„Demokraatiat ja vabakonda tuleb hoida nii headel kui ka keerulistel aegadel, kuid just keerulisematel hetkedel on eriti oluline toetada üksteist, jagada teadmisi ja kogemusi, aga ka ressursse. Samuti on oluline näidata ja tõestada inimestele, et 𝐢𝐠𝐚ü𝐡𝐞𝐥 𝐦𝐞𝐢𝐬𝐭 𝐨𝐧 𝐯õ𝐢𝐦𝐚𝐥𝐢𝐤 𝐦𝐢𝐝𝐚𝐠𝐢 ä𝐫𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐚 selleks, et Eesti oleks hea ja turvaline maa”, ütleb Mall Hellam.

𝐏𝐚𝐥𝐣𝐮 õ𝐧𝐧𝐞, Vabaühenduste Liit! Jõudu ja julgust järgmisteks aastakümneteks!

📷 𝘍𝘰𝘯𝘥𝘪𝘥𝘦 𝘬𝘰𝘰𝘴𝘰𝘭𝘦𝘬, 1994. 𝘢 𝘢𝘱𝘳𝘪𝘭𝘭. 𝘔𝘢𝘭𝘭 𝘏𝘦𝘭𝘭𝘢𝘮𝘪 𝘬õ𝘳𝘷𝘢𝘭 𝘰𝘯 𝘝𝘢𝘣𝘢ü𝘩𝘦𝘯𝘥𝘶𝘴𝘵𝘦 𝘓𝘪𝘪𝘥𝘶 𝘦𝘴𝘪𝘮𝘦𝘯𝘦 𝘵𝘦𝘨𝘦𝘷𝘥𝘪𝘳𝘦𝘬𝘵𝘰𝘳 𝘙𝘪𝘵𝘢 𝘛𝘢𝘮𝘮.

09/10/2026

𝘌𝘚𝘛/𝘌𝘕𝘎

Kuidas uuendada demokraatiat pärast demokraatliku tagasilanguse perioodi? See on üks küsimustest, mida arutame XXIX Avatud Ühiskonna Foorumil. Demokraatliku valitsemise ekspert 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧 𝐋𝐮𝐡𝐚𝐧𝐢 sõnul sõltub vastus kõigepealt sellest, kui sügav on tekitatud kahju.

„Nelikümmend aastat kommunismi jätab sügavamad armid kui üks ametiaeg autoritaarsete kalduvustega juhi võimu all. Mõnes riigis tuleb peaaegu 𝐤õ𝐢𝐤 𝐮𝐮𝐞𝐬𝐭𝐢 ü𝐥𝐞𝐬 𝐞𝐡𝐢𝐭𝐚𝐝𝐚. Teistes tuleb parandada institutsioone, mis on küll räsitud, kuid endiselt püsti, ning võimalusel muuta need tulevikus raskemini hõivatavaks,“ ütleb Luhan.

Luhani sõnul on mõlemal juhul olulised kolm sammu:
𝐓𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐫𝐞𝐞𝐠𝐥𝐢𝐝. Parandada see, mis on kahjustada saanud – alates põhiseadusest kuni kohtute, prokuratuuri ja regulaatorite sõltumatuseni.
𝐓𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚𝐝𝐚 𝐮𝐬𝐚𝐥𝐝𝐮𝐬, alustades läbipaistvusest ja avalik-õiguslikust meediast. Vaja on stabiilset rahastust ja tegelikku sõltumatust parajasti võimul olevast valitsusest.
𝐓𝐮𝐮𝐚 𝐤𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐮𝐝 𝐭𝐚𝐠𝐚𝐬𝐢 𝐨𝐭𝐬𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬𝐩𝐫𝐨𝐭𝐬𝐞𝐬𝐬𝐢. Osalus peab olema võimalik igal tasandil – kohalikest eelarvetest kuni riikliku seadusandluseni.

Martin Luhan osaleb paneelis „Demokraatlikust allakäigust demokraatliku muutuseni: Kesk- ja Ida-Euroopa õppetunnid“. Ta on Prahas tegutseva mittetulundusühingu Lobbio juht. Organisatsioon tegeleb avalikes huvides huvikaitsega, seistes läbipaistva ja demokraatliku valitsemise, õigusriigi ning teiste avalikes huvides oluliste teemade eest. Luhan juhib mitut projekti, mille eesmärk on kaitsta demokraatlikke põhimõtteid ja institutsioone.

Luhanil on vahetu kogemus nii avalik-õigusliku meedia kui ka kodanikuühiskonna poolelt. Ta töötas reporterina ja saatejuhina Tšehhi Raadios ning moderaatorina Tšehhi Televisioonis, enne kui liitus hea valitsemise algatusega Rekonstrukce státu. Seal koordineeris ta kampaaniaid ning seisis avalik-õigusliku meedia stabiilse rahastuse ja sõltumatuse, samuti internetivabaduse ja -turvalisuse eest.
Pärast nelja Brüsselis veedetud aastat keskendub ta nüüd vabaühenduste arendamisele ja ELi tasandi huvikaitsele, jätkates samal ajal tööd Tšehhis. Lobbio toetab ka teisi kodanikuühiskonna organisatsioone huvikaitsetöös ning aitab arendada nende eestkosteoskusi.

Martin Luhani ja tema kaaspanelistide mõtteid saab kuulda XXIX Avatud Ühiskonna Foorumil 15. oktoobril. Rohkem infot foorumi kohta: https://oef.org.ee/



How do you renew democracy after a period of democratic backsliding? This is one of the questions we will explore at the 𝐗𝐗𝐈𝐗 𝐎𝐩𝐞𝐧 𝐒𝐨𝐜𝐢𝐞𝐭𝐲 𝐅𝐨𝐫𝐮𝐦. For 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧 𝐋𝐮𝐡𝐚𝐧, an expert on democratic governance, public-interest lobbying and media independence, the answer depends first on how deep the damage goes.

“Forty years of communism leaves deeper scars than one term under a leader with authoritarian tendencies. Some countries 𝐡𝐚𝐯𝐞 𝐭𝐨 𝐫𝐞𝐛𝐮𝐢𝐥𝐝 𝐚𝐥𝐦𝐨𝐬𝐭 𝐞𝐯𝐞𝐫𝐲𝐭𝐡𝐢𝐧𝐠. Others have to repair institutions that are bruised but still standing, and preferably make them harder to capture next time,” says Luhan.

According to Luhan, three steps matter in both cases:

𝐑𝐞𝐬𝐭𝐨𝐫𝐞 𝐭𝐡𝐞 𝐫𝐮𝐥𝐞𝐬. Fix what was damaged, from the constitution to the independence of courts, prosecutors and regulators.
𝐑𝐞𝐛𝐮𝐢𝐥𝐝 𝐭𝐫𝐮𝐬𝐭, starting with transparency and public media. Stable funding and real independence from the current government.
𝐁𝐫𝐢𝐧𝐠 𝐜𝐢𝐭𝐢𝐳𝐞𝐧𝐬 𝐛𝐚𝐜𝐤 𝐢𝐧. Participation at every level, from local budgets to national legislation.

Martin Luhan will join the panel “From Democratic Backsliding to Democratic Change: Lessons from Central and Eastern Europe”. He is the chairman of Lobbio, a Prague-based non-profit that lobbies in the public interest for transparent and democratic governance, the rule of law and other public-interest issues. He leads several of its projects defending democratic principles and institutions.

Luhan also brings first-hand experience from both public service media and civil society. He worked as a reporter and presenter at Czech Radio and as a moderator at Czech Television before joining the good-governance initiative Rekonstrukce státu. There, he coordinated campaigns and pushed for stable funding and independence of public media, as well as freedom and safety online.

After spending four years in Brussels, he now focuses on NGO development and EU-level lobbying alongside his work in the Czech Republic. Lobbio also helps other civil society organisations with lobbying and provides advocacy skills training.

Hear more from Martin Luhan and his fellow panelists at the XXIX Open Society Forum on 15 October.

𝘔𝘰𝘳𝘦 𝘢𝘣𝘰𝘶𝘵 𝘵𝘩𝘦 𝘍𝘰𝘳𝘶𝘮: 𝘩𝘵𝘵𝘱𝘴://𝘰𝘦𝘧.𝘰𝘳𝘨.𝘦𝘦/𝘦𝘯

Nadace OSF

08/10/2026

Sel teisipäeval kohtusime Ukraina Kultuurikeskuses Norra asekultuuriministri Trude Storheimiga ning tutvustasime, mida oleme EMP ja Norra toetuste abil eelmisel rahastusperioodil Ukraina ja ukrainlaste toetuseks teinud 🇺🇦🇳🇴.

Tänu Norra toetusele saime pakkuda Ukraina lastele võimalust kogeda kasvõi paar nädalat tavalist ja rahulikku lapsepõlve, eemal õhuhäiretest ja sõjahirmust. Samuti oleme saanud tuua kokku Eesti ja Ukraina kogukondi ning jaganud lugusid Ukrainast, et hoida sõja mõju ja ukrainlaste kogemusi avalikkuse tähelepanu all.

Ukraina toetamine jätkub ka uuel rahastusperioodil. Praegu on avatud EMP Vabakonna Fondi taotlusvoor „Ukraina heaks“, mille kaudu saavad vabaühendused taotleda toetust projektidele, mis aitavad leevendada Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgi Eestis. Rohkem infot leiab kommentaaridest.

Täname väga Norrat järjepideva toetuse ja võimaluse eest neid olulisi algatusi ellu viia! Täname ka Ukraina Kultuurikeskust meid võõrustamast!

EMP Vabakonna Fond/EEA Civil Society Fund Estonia
EEA and Norway Grants Estonia
Norwegian Embassy in Tallinn
Activatica.org

🇳🇴 Norway’s support for Ukrainian projects through the EEA and Norway Grants was a key topic at the 🇺🇦 Ukrainian Cultural Center, where we met with Jete Silva from the Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation and Evgenia Chirikova, Project Manager of the project «Supporting the Mental and Physical Health of Ukrainian Children and Refugees».

EEA and Norway Grants Estonia

07/10/2026

𝘌𝘚𝘛/𝘌𝘕𝘎

„Kodanikuühiskond peaks olema juhtimisse 𝐩ä𝐫𝐢𝐬𝐞𝐥𝐭 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐭𝐮𝐝, nii et osalemisel oleks tegelik mõju, mitte üksnes sümboolne roll,“ niimoodi sõnastab demokraatia uuendamise ühe keskse väljakutse XXIX Avatud Ühiskonna Foorumi esineja 𝐝𝐫 𝐄𝐝𝐢𝐭 𝐙𝐠𝐮𝐭-𝐏𝐫𝐳𝐲𝐛𝐲𝐥𝐬𝐤𝐚, kes osaleb paneelis „Demokraatlikust allakäigust demokraatliku muutuseni: Kesk- ja Ida-Euroopa õppetunnid“.

Dr Edit Zgut-Przybylska on 𝐏𝐨𝐨𝐥𝐚 𝐓𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐀𝐤𝐚𝐝𝐞𝐞𝐦𝐢𝐚 filosoofia ja sotsioloogia instituudi (EFiS) dotsent ning Kesk-Euroopa Ülikooli Demokraatia Instituudi teadur. Ta on IFiS-i demokraatliku uuendamise ja innovatsiooni keskuse REWIRE juht ja asutaja. Tal on doktorikraad sotsioloogias ja magistrikraad politoloogias ning ta on õppinud ka ajakirjandust.

Tema uurimistöö keskmes on 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐢𝐚 𝐭𝐚𝐠𝐚𝐬𝐢𝐥𝐚𝐧𝐠𝐮𝐬, populism, mitteformaalsed praktikad, demokraatlikud uuendused, euroskeptitsism ning Euroopa Liidu roll demokraatia nõrgenemise pidurdamisel. Dr Zgut-Przybylska käsitlusi on avaldatud muu hulgas väljaannetes Foreign Policy, POLITICO Europe, German Marshall Fund of the United States ja Visegrad Insight. Ta on varem töötanud Political Capital instituudis ning ajakirjanikuna mitmes Ungari meediaväljaandes.

Rääkides sellest, millised konkreetsed sammud on kõige olulisemad 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐢𝐚 𝐮𝐮𝐞𝐧𝐝𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞𝐤𝐬 ja usalduse taastamiseks demokraatlike institutsioonide vastu pärast demokraatliku tagasilanguse perioodi, toob dr Zgut-Przybylska esile vajaduse taastada kodanike võimalus poliitilisi otsuseid sisuliselt mõjutada.

„Kõige olulisemad sammud on taastada demokraatia ka väljaspool formaalseid institutsioone, 𝐝𝐞𝐭𝐬𝐞𝐧𝐭𝐫𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐞𝐫𝐢𝐝𝐞𝐬 𝐯õ𝐢𝐦𝐮 ja taastades kodanike võimaluse poliitilisi otsuseid sisuliselt mõjutada,“ ütleb ta.

Sama oluline on 𝐤𝐨𝐝𝐚𝐧𝐢𝐤𝐞 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐮𝐬: „Lõpuks peab kodanikuaktiivsus kujunema püsivaks demokraatlikuks vastutuseks, sest usaldus taastub siis, kui kodanikud jäävad võimulolijatega aktiivselt seotuks ja saavad nende tegevust kriitiliselt jälgida.“

Koos dr Zgut-Przybylskaga arutlevad demokraatia muutuste üle paneelis Euroopa Parlamendi liige Daniel Freund (Saksamaa, Rohelised/EFA) ja Helsinki Inimõiguste Fondi juhatuse esimees Maciej Nowicki (Poola). Paneelis vaadeldakse Kesk- ja Ida-Euroopa erinevaid arenguteid ning arutletakse selle üle, millised poliitilised, institutsionaalsed ja ühiskondlikud tingimused aitavad demokraatial pärast tagasilangust 𝐭𝐚𝐚𝐬𝐭𝐮𝐝𝐚 𝐣𝐚 𝐭𝐮𝐠𝐞𝐯𝐧𝐞𝐝𝐚. Erilist tähelepanu pööratakse valimiste, sõltumatu meedia, kodanikuühiskonna ja Euroopa koostöö rollile.

𝘓𝘰𝘦 𝘳𝘰𝘩𝘬𝘦𝘮 𝘧𝘰𝘰𝘳𝘶𝘮𝘪 𝘬𝘰𝘩𝘵𝘢 𝘭𝘦𝘩𝘦𝘭 𝘰𝘦𝘧.𝘰𝘳𝘨.𝘦𝘦

“Civil society should be embedded in governance so that participation has a real impact, not just a symbolic role.” This is how 𝐝𝐫 𝐄𝐝𝐢𝐭 𝐙𝐠𝐮𝐭-𝐏𝐫𝐳𝐲𝐛𝐲𝐥𝐬𝐤𝐚, a speaker at the XXIX Open Society Forum, describes one of the key challenges of democratic renewal. She will take part in the panel “From Democratic Backsliding to Democratic Change: Lessons from Central and Eastern Europe”.

Dr Edit Zgut-Przybylska is an Associate Professor at the Institute of Philosophy and Sociology (IFiS) of the 𝐏𝐨𝐥𝐢𝐬𝐡 𝐀𝐜𝐚𝐝𝐞𝐦𝐲 𝐨𝐟 𝐒𝐜𝐢𝐞𝐧𝐜𝐞𝐬 and a researcher at the Democracy Institute of Central European University. She is head and founder of REWIRE – Center for Democratic Renewal and Innovation in IFiS. She holds a PhD in sociology and a master’s degree in political science, and has also studied journalism.

Her research focuses on 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐜𝐫𝐚𝐭𝐢𝐜 𝐛𝐚𝐜𝐤𝐬𝐥𝐢𝐝𝐢𝐧𝐠, populism, informal practices, democratic innovation, Euroscepticism, and the role of the European Union in curbing democratic erosion. Dr Zgut-Przybylska’s analyses have appeared in Foreign Policy, POLITICO Europe, the German Marshall Fund of the United States, and Visegrad Insight. She previously worked at the Political Capital Institute and as a journalist for several Hungarian media outlets.

Speaking about the concrete steps that are most important for renewing democracy and rebuilding trust in democratic institutions after a period of democratic backsliding, Dr Zgut-Przybylska highlights the need to restore citizens’ ability to meaningfully 𝐬𝐡𝐚𝐩𝐞 𝐩𝐨𝐥𝐢𝐭𝐢𝐜𝐚𝐥 𝐝𝐞𝐜𝐢𝐬𝐢𝐨𝐧𝐬.

“The most important steps are to rebuild democracy beyond formal institutions by 𝐝𝐞𝐜𝐞𝐧𝐭𝐫𝐚𝐥𝐢𝐳𝐢𝐧𝐠 𝐩𝐨𝐰𝐞r and restoring citizens’ ability to meaningfully shape political decisions,” she says.

Civic participation is equally important: “Finally, civic mobilization must become permanent democratic accountability because trust is rebuilt when citizens remain actively connected to and able to scrutinize those in power.”

Joining Dr Zgut-Przybylska in the panel discussion on democratic change are Daniel Freund, Member of the European Parliament (Germany, Greens/EFA), and Maciej Nowicki, President of the Board of the Helsinki Foundation for Human Rights (Poland). The panel will examine the different trajectories of Central and Eastern European countries and discuss the political, institutional and societal conditions that can help democracy recover and grow stronger after a period of backsliding.

𝘙𝘦𝘢𝘥 𝘮𝘰𝘳𝘦 𝘢𝘣𝘰𝘶𝘵 𝘵𝘩𝘦 𝘧𝘰𝘳𝘶𝘮: 𝘩𝘵𝘵𝘱𝘴://𝘰𝘦𝘧.𝘰𝘳𝘨.𝘦𝘦/𝘦𝘯/

06/10/2026

Rõõm on näha niivõrd suurt huvi EMP Vabakonna Fond/EEA Civil Society Fund Estonia esimese taotlusvooru vastu!

Nüüd läheb veidi kannatust vaja, sest tulemused selguvad detsembris.

📣 EMP Vabakonna Fondi strateegiliste projektide taotlusvoor on lõppenud. Kokku laekus 107 projektitaotlust!

Demokraatia valdkonda esitati 67 ja inimõiguste valdkonda 40 taotlust. Kokku taotletakse toetust enam kui 8,4 miljoni euro ulatuses.

🤝 Eriti hea meel on näha kasvanud koostööhuvi doonorriikidega: 21 projektis on kaasatud partner Norrast või Islandilt. See näitab, et Eesti vabaühendused otsivad üha aktiivsemalt võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks.

Suur aitäh kõigile taotlejatele! Nüüd algab taotluste hindamine ning tulemused selguvad detsembris.

EMP Vabakonna Fondi rahastavad EMP ja Norra toetuste kaudu Island, Liechtenstein ja Norra. Eestis koordineerivad fondi elluviimist Avatud Eesti Fond ja Vabaühenduste Liit.



EEA and Norway Grants
EEA and Norway Grants Estonia
Norwegian Embassy in Tallinn
Hea Kodanik
Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation

05/10/2026

𝘌𝘚𝘛/𝘌𝘕𝘎

Selleks, et foorumi arutelud püsiksid sisukad, teravad ja õigel kursil, peab tüür olema kindlates kätes. XXIX Avatud Ühiskonna Foorumi 𝐦𝐨𝐝𝐞𝐫𝐚𝐚𝐭𝐨𝐫 on üks Eesti tuntumaid ja kogenumaid ajakirjanikke 𝐍𝐞𝐞𝐦𝐞 𝐑𝐚𝐮𝐝.

Raud, keda iseloomustaavad erakordselt lai silmaring ja rikkalik rahvusvaheline kogemus, oskab näha päevauudiste taga suuremaid 𝐬𝐞𝐨𝐬𝐞𝐢𝐝 ning vahendada keerulisi teemasid selgelt ja köitvalt.

Ta on lõpetanud 𝘤𝘶𝘮 𝘭𝘢𝘶𝘥𝘦 New Yorgi Ülikooli organisatsioonikäitumise erialal ning omandanud magistrikraadi Columbia Ülikoolis rahvusvaheliste suhete ja rahvusvahelise ajakirjanduse alal. Raua ajakirjanikutee algas aga juba 10-aastasena Eesti Raadios ning sellest ajast alates on ta olnud Eesti meediamaastiku lahutamatu osa. Ta on töötanud Eesti Raadios, Toronto ajalehes Vaba Eestlane ja Ameerika Hääles ning olnud ERR-i korrespondent nii USAs kui ka Venemaal.

Eesti televaatajatele on ta tuttav muu hulgas „Aktuaalse kaamera“ ja „Välisilma“ saatejuhina, lisaks on ta aastate jooksul teinud arvukalt teisi tele- ja raadiosaateid. Praegu juhib ta saadet Kanal 2-s ning Kuku Raadios autorisaadet „Neeme Raud. Siin“.

Neeme Raua tööd on tunnustatud mitmete oluliste autasudega. 2010. aastal pälvis Neeme Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia, 2014. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ning 2024. aastal pälvis ta Kuldmikrofoni.

Et sisutihedas infovoos osata „terasid sõkaldest“ eraldada ja desinformatsiooni õnge mitte sattuda, on Raua sõnul esmalt oluline 𝐚𝐥𝐥𝐢𝐤𝐚𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐨𝐥𝐥.
„Olukord ja ajad ongi keerulised, sest ka toimetused kasutavad üha enam tehisintellekti abi ja see võib eksida. Seega peab alati säilitama kriitikameele," ütleb Raud.

Tema soovitus on lihtne - 𝐤𝐮𝐢 𝐦𝐢𝐬𝐤𝐢 𝐭𝐮𝐧𝐝𝐮𝐛 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐚 𝐡𝐞𝐚, põnev, eriskummaline, et tõsi olla, siis suure tõenäosusega see tõsi ei ole.

„Mina uuriksin muidugi kohe, kust see info pärit on. Kui allikas on ebaselge või üsna tundmatu, siis see on esimene punane tuluke. Üldjoontes teeb selle fakti-allikakontrolli ära lugeja-kuulaja-vaataja eest toimetus. Seega, kui infot saada tuntud väljaannete, kanalite kaudu, on see info enamasti kontrollitud ja tõene,“ ütleb Neeme Raud.



For the Forum’s discussions to remain substantive, sharp and on course, the helm needs to be in steady hands. The moderator of the XXIX Open Society Forum is 𝐍𝐞𝐞𝐦𝐞 𝐑𝐚𝐮𝐝 one of Estonia’s best-known and most experienced journalists.

Raud, known for his wide-ranging knowledge and extensive international experience, has a remarkable ability to see the bigger picture behind the daily news and to communicate 𝐜𝐨𝐦𝐩𝐥𝐞𝐱 𝐢𝐬𝐬𝐮𝐞𝐬 𝐢𝐧 𝐚 𝐜𝐥𝐞𝐚𝐫 𝐚𝐧𝐝 𝐞𝐧𝐠𝐚𝐠𝐢𝐧𝐠 𝐰𝐚𝐲.
He graduated 𝘤𝘶𝘮 𝘭𝘢𝘶𝘥𝘦 from New York University with a degree in organisational behaviour and earned a master’s degree in international affairs and international journalism from Columbia University.

Raud’s career in journalism, however, began much earlier, when he was just 10 years old at Estonian Radio, and he has been an integral part of Estonia’s media landscape ever since. He has worked at Estonian Radio, the Toronto-based newspaper Vaba Eestlane and Voice of America, and has served as ERR’s correspondent in both the United States and Russia.

Estonian television audiences know him, among other roles, as a presenter of “Aktuaalne kaamera” and “Välisilm”. Over the years, he has also produced and hosted numerous other television and radio programmes. He currently hosts a programme on Kanal2 as well as his own show, “Neeme Raud. Siin”, on Kuku Radio.

Neeme Raud’s work has been recognised with several major awards. In 2010, he received the Valdo Pant Journalism Award, in 2014 he was awarded the Order of the White Star, 4th Class, and in 2024 he received the Golden Microphone award.

According to Raud, the first step in being able to separate the “wheat from the chaff” in today’s information-rich environment and avoid falling for disinformation is to 𝐜𝐡𝐞𝐜𝐤 𝐭𝐡𝐞 𝐬𝐨𝐮𝐫𝐜𝐞.

“The situation and the times are indeed complicated, because newsrooms are increasingly using the help of artificial intelligence, and it can make mistakes. That is why we must always maintain a critical mindset,” he says.

His advice is simple: if something seems 𝐭𝐨𝐨 𝐠𝐨𝐨𝐝, too exciting or too unusual to be true, then it most likely is 𝐧𝐨𝐭 𝐭𝐫𝐮𝐞.

“I would, of course, look into where the information comes from. If the source is unclear or relatively unknown, that is the first 𝐫𝐞𝐝 𝐟𝐥𝐚𝐠. Generally speaking, editorial teams carry out this fact and source-checking on behalf of the reader, listener or viewer. So, when information comes through well-known publications and channels, it has usually been checked and is reliable,” says Neeme Raud.

𝘗𝘩𝘰𝘵𝘰: 𝘈𝘳𝘯𝘰 𝘔𝘪𝘬𝘬𝘰𝘳

30/09/2026

𝘌𝘚𝘛/𝘌𝘕𝘎

Jätkame 15. oktoobril toimuva XXIX Avatud Ühiskonna Foorumi esinejate tutvustamist. Foorumi teises paneelis „𝐃𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐢𝐚 𝐤𝐚𝐢𝐭𝐬𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐝𝐞𝐬𝐢𝐧𝐟𝐨𝐫𝐦𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢 𝐚𝐣𝐚𝐬𝐭𝐮𝐥“ astub üles Moldova ajakirjanik 𝐌𝐢𝐡𝐚𝐢𝐥 𝐒𝐢𝐫𝐤𝐞𝐥𝐢, kes jagab oma eksperdivaadet desinformatsioonile ja meedia rollile sellega võitlemisel.

Mihail Sirkeli on Gagauusia autonoomsest piirkonnast pärit ajakirjanik, meediajuht ja kodanikuaktivist. Ta on asutanud sõltumatu venekeelse veebiväljaande 𝐍𝐨𝐤𝐭𝐚.𝐦𝐝, mis pakub Moldova venekeelsele auditooriumile uudiseid ja analüüse. Sirkeli juhib ka mitmeid vestlussaateid, sealhulgas poliitikasaateid „Cost of Freedom“ ja „Nokta Live“, ning on Sõltumatu Ajakirjanduse Assotsiatsiooni president.

Tema töö keskendub Gagauusiale, Moldova regionaalpoliitikale, demokraatlikele protsessidele ja meediavabadusele, samuti Venemaa mõju ja propaganda rollile Moldovas.

Enne täielikult ajakirjandusele pühendumist töötas Mihail OSCE/ODIHR-i rahvusvahelise valimisvaatlejana ning osales vaatlejana 14 valimisel üle OSCE piirkonna. Ta on ka Moldova riikliku osalusnõukogu endine liige.

Rääkides sellest, kuidas võidelda desinformatsiooniga nii, et avalik arutelu jääks avatuks ja faktipõhiseks, rõhutab Sirkeli koostöö olulisust: „Ajakirjanikud, kodanikuühiskond ja avaliku sektori asutused peavad keskenduma läbipaistvatele ja kättesaadavatele 𝐟𝐚𝐤𝐭𝐢𝐤𝐨𝐧𝐭𝐫𝐨𝐥𝐥𝐢 algatustele ning looma otseseid sidemeid kohalike kogukondadega, et edendada meediapädevust ja usaldust.“

Mihail Sirkeli vaateid ja mõtteid saame kuulda juba 15. oktoobril Avatud Ühiskonna Foorumil „𝐃𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐢𝐚 𝐮𝐮𝐬 𝐡𝐢𝐧𝐠𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞. 𝐊𝐮𝐢𝐝𝐚𝐬 𝐬ü𝐧𝐧𝐢𝐛 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐬?“.



We continue introducing the speakers of the 𝐗𝐗𝐈𝐗 𝐎𝐩𝐞𝐧 𝐒𝐨𝐜𝐢𝐞𝐭𝐲 𝐅𝐨𝐫𝐮𝐦, taking place on 15 October. In the Forum’s second panel, “𝐃𝐞𝐟𝐞𝐧𝐝𝐢𝐧𝐠 𝐃𝐞𝐦𝐨𝐜𝐫𝐚𝐜𝐲 𝐢𝐧 𝐭𝐡𝐞 𝐀𝐠𝐞 𝐨𝐟 𝐃𝐢𝐬𝐢𝐧𝐟𝐨𝐫𝐦𝐚𝐭𝐢𝐨𝐧”, Moldovan journalist Mihail Sirkeli will share his expert perspective on disinformation and the role of the media in countering it.

Mihail Sirkeli is a journalist, media manager and civic activist from the autonomous region of Gagauzia. In 2017, Sirkeli founded 𝐍𝐨𝐤𝐭𝐚.𝐦𝐝, an independent Russian-language online media outlet providing news and analysis for Russian-speaking audiences in Moldova. He also hosts several talk shows, including the political programmes “Cost of Freedom” and “Nokta Live”, and serves as President of the Association of Independent Press.

His work focuses on Gagauzia, Moldova’s regional politics, democratic processes and media freedom, as well as the role of Russian influence and propaganda in Moldova.

Before dedicating himself fully to journalism, Mihail worked as an international election observer with the OSCE/ODIHR, observing 14 elections across the OSCE region. He is also a former member of Moldova’s National Council for Participation.

Speaking about how to counter disinformation while keeping public debate open and fact-based, Sirkeli emphasises the importance of cooperation: “Journalists, civil society, and public institutions must focus on transparent, 𝐚𝐜𝐜𝐞𝐬𝐬𝐢𝐛𝐥𝐞 𝐟𝐚𝐜𝐭-𝐜𝐡𝐞𝐜𝐤𝐢𝐧𝐠 𝐢𝐧𝐢𝐭𝐢𝐚𝐭𝐢𝐯𝐞𝐬 and build direct bridges with local communities to foster media literacy and trust.”

We will have the opportunity to hear Mihail Sirkeli’s views and insights on 15 October at the Open Society Forum “𝐃𝐞𝐦𝐨𝐜𝐫𝐚𝐜𝐲 𝐑𝐞𝐧𝐞𝐰𝐚𝐥. 𝐖𝐡𝐚𝐭 𝐌𝐚𝐤𝐞𝐬 𝐂𝐡𝐚𝐧𝐠𝐞 𝐏𝐨𝐬𝐬𝐢𝐛𝐥𝐞”.

Nokta
Fundația Soros Moldova

25/09/2026

𝘌𝘚𝘛/𝘌𝘕𝘎

Tutvustame 15. oktoobril toimuva XXIX Avatud Ühiskonna Foorumi 𝐞𝐬𝐢𝐧𝐞𝐣𝐚𝐢𝐝. Paneelis „Demokraatia kaitsmine desinformatsiooni ajastul“ võtab sõna hinnatud õppejõud ja teaduse populariseerija Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor 𝐌𝐚𝐫𝐢𝐚 𝐌𝐮𝐫𝐮𝐦𝐚𝐚-𝐌𝐞𝐧𝐠𝐞𝐥.

Maria Murumaa-Mengeli laiem uurijahuvi fookus on suunatud digiplatvormidel toimuvale kommunikatsioonile ja digikultuurile, teisisõnu sellele, kuidas inimesed veebis, eelkõige 𝐬𝐨𝐭𝐬𝐢𝐚𝐚𝐥𝐦𝐞𝐞𝐝𝐢𝐚𝐬 käituvad, infot vahetavad ja tähelepanu koondavad.

Kui mõelda meie kõigi igapäevasele infokäitumisele, siis on igaühel meist võimalik panustada sellesse, et vähendada desinformatsiooni ja digitaalse manipulatsiooni mõju.

„Kui peaksin välja tooma ühe kõige olulisema harjumuse, siis see ei oleks isegi tehniline oskus ega mõni konkreetne faktikontrolli nipp, vaid üldine intellektuaalne tagasihoidlikkus – 𝘪𝘯𝘵𝘦𝘭𝘭𝘦𝘤𝘵𝘶𝘢𝘭 𝘩𝘶𝘮𝘪𝘭𝘪𝘵𝘺 – ehk oskus tunnistada endale, et ma võin eksida, ma ei tea kõike ning minu esimene arvamus ei pruugi olla õige,“ toob dr Murumaa-Mengel välja. „Harju kahtlema iseendas, mitte ainult teistes.“

Enne mõne postituse edasi jagamist või kindla seisukoha võtmist soovitab ta küsida endalt: "𝐌𝐢𝐬 𝐬𝐢𝐢𝐬, 𝐤𝐮𝐢 𝐦𝐚 𝐞𝐤𝐬𝐢𝐧?" või "Milline info võiks seda väidet ümber lükata?" või "Äkki ma olen asjadest valesti aru saanud?".

„See on jõukohane kõigile, sõltumata vanusest, haridusest või digipädevusest. Intellektuaalselt tagasihoidlik inimene ei eelda automaatselt, et talle silma jäänud postitus, video või uudis on tõene lihtsalt seetõttu, et see tundub usutav või toetab tema seniseid veendumusi,“ selgitab ta.

Sotsiaalmeedia ekspert lisab, et desinformatsioon ja digitaalne manipulatsioon töötavad sageli just seetõttu, et need tekitavad tugevaid tundeid: viha, hirmu, elevust või moraalset pahameelt.

„Seega võiks loobuda refleksist pidada oma esmast emotsionaalset reaktsiooni tõe mõõdupuuks. Kui mõtleme: "See ajas mind vihale, järelikult peab see tõsi olema" või "See sobib minu maailmapildiga, järelikult ma usun seda", muutume manipulatsioonidele eriti vastuvõtlikuks,“ hoiatab dr Murumaa-Mengel.
Digiajastul ei ole tema kõige väärtuslikum oskus mitte alati teada õiget vastust, vaid osata õigel hetkel öelda: "Ma ei ole veel kindel, mul ei ole selle kohta arvamust, ma ei tea veel piisavalt sellest."

𝘙𝘰𝘩𝘬𝘦𝘮 𝘈𝘷𝘢𝘵𝘶𝘥 Ü𝘩𝘪𝘴𝘬𝘰𝘯𝘯𝘢 𝘍𝘰𝘰𝘳𝘪𝘮𝘪 𝘬𝘰𝘩𝘵𝘢 𝘭𝘰𝘦 𝘴𝘪𝘪𝘵: 𝘩𝘵𝘵𝘱𝘴://𝘵𝘪𝘯𝘺𝘶𝘳𝘭.𝘤𝘰𝘮/𝘟𝘟𝘐𝘟-𝘍𝘰𝘰𝘳𝘶𝘮

We are introducing the speakers of the XXIX Open Society Forum, taking place on 15 October. In the panel “Defending Democracy in the Age of Disinformation”, one of the speakers will be 𝐌𝐚𝐫𝐢𝐚 𝐌𝐮𝐫𝐮𝐦𝐚𝐚-𝐌𝐞𝐧𝐠𝐞𝐥, Associate Professor of Media Studies at the University of Tartu, a highly regarded lecturer and science communicator.

Maria Murumaa-Mengel’s broader research interests focus on communication and digital culture on online platforms – in other words, on how people behave online, particularly on social media, how they exchange information, direct their attention, and interact in digital environments.

When we think about our everyday information behaviour, each of us can contribute to reducing the impact of disinformation and digital manipulation.
“If I had to name one of the most important habits, it would not even be a technical skill or a specific fact-checking technique, but rather a general sense of 𝐢𝐧𝐭𝐞𝐥𝐥𝐞𝐜𝐭𝐮𝐚𝐥 𝐡𝐮𝐦𝐢𝐥𝐢𝐭𝐲 – the ability to admit to yourself that you may be wrong, that you do not know everything, and that your first opinion may not be correct,” says Dr Murumaa-Mengel. “Get used to questioning yourself, not only others.”

Before sharing a post or taking a firm position, she recommends asking yourself: “𝐖𝐡𝐚𝐭 𝐢𝐟 𝐈 𝐚𝐦 𝐰𝐫𝐨𝐧𝐠?”, “What information could disprove this claim?”, or “Could I have misunderstood the situation?”

“This is something everyone can do, regardless of age, education, or digital skills. An intellectually humble person does not automatically assume that a post, video, or news story they come across is true simply because it seems plausible or supports their existing beliefs,” she explains.

The social media expert adds that disinformation and digital manipulation often work precisely because they evoke strong emotions: anger, fear, excitement, or moral outrage.

“We should therefore try to let go of the reflex of treating our initial emotional reaction as a measure of truth. If we think, ‘This made me angry, so it must be true,’ or ‘This fits my worldview, so I believe it,’ we become especially vulnerable to manipulation,” warns Dr Murumaa-Mengel.

In the digital age, she argues, one of the most valuable skills is not always knowing the right answer, but knowing when to say: “I’m not sure yet. I don’t have an opinion on this yet. I don’t know enough about it yet.”

📷 𝘈𝘯𝘥𝘳𝘢 𝘙𝘢𝘩𝘦

15/09/2026

Täna, 15. septembril, tähistame rahvusvahelist 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐢𝐚𝐩ä𝐞𝐯𝐚.

Alates 2007. aastast, kui ÜRO Peaassamblee selle päeva ellu kutsus, on see olnud meeldetuletus, et demokraatia ei püsi iseenesest – seda hoiab kodanikuühiskond ehk inimesed ja organisatsioonid, kes ei väsi ka siis, kui lihtsam oleks loobuda.

Avatud Eesti Fondi (AEF) jaoks on demokraatia hoidmine olnud keskne töö juba alates 1990. aastast, ajast, mil Eesti oli alles oma iseseisvuse tagasivõitlemise teel. 36 aasta jooksul on AEF saanud algatada mitmeid olulisi protsesse ja panna õlg alla traditsioonidele, mis on aidanud Eesti demokraatial ja vabakonnal tugevamaks kasvada. Arvamusfestivali sünd, e-riigi ja internetivõrgu areng, Rahvakogu ellukutsumine ning paljud, mis on aidanud meie inimestel kaasa rääkida selles, millist Eestit me tahame.

„AEF-i visioon on olnud sama nii 1990. aastal kui ka 2026. aastal - 𝐚𝐯𝐚𝐭𝐮𝐝 𝐣𝐚 𝐝𝐞𝐦𝐨𝐤𝐫𝐚𝐚𝐭𝐥𝐢𝐤 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢, kus väärtustatakse vabakonna ideid, sihte ja kahekõnet otsustajatega, inimõigusi, õigusriiki, vabadust ja võrdõiguslikkust,“ ütleb Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Kui need põhimõtted on paigas, toimib ka ühiskond paremini.“

Hellam rõhutab, et demokraatia ei ole lihtne ühiskonnavorm, mis ei paku lihtsaid must-valgeid lahendusi, see nõuab rohkem, see nõuab kuulamist, arukat vaidlust, osalemist, vastutust ja kannatlikkust.

„Demokraatiaga tuleb iga päev tegeleda,“ ütleb Mall Hellam. „𝐍𝐞𝐞𝐝, 𝐤𝐞𝐬 𝐞𝐢 𝐥𝐨𝐨𝐛𝐮, 𝐭𝐨𝐨𝐯𝐚𝐝 𝐤𝐚 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐦𝐮𝐬𝐢. Seda näeme ka Ungari näitel, et demokraatia nõrgenemine ei pea olema pöördumatu. Just seetõttu tuleb hoida ja toetada neid vabaühendusi, kes kaitsevad ja tugevdavad demokraatiat iga päev.“

Seda eesmärki kannab ka EMP Vabakonna Fond, mida Avatud Eesti Fond viib Eestis ellu koos Vabaühenduste Liiduga. Fond toetab organisatsioone ja algatusi, mis seisavad demokraatlike väärtuste, õigusriigi, inimõiguste ja tugeva kodanikuühiskonna eest.

Ligi 30 aastat tagasi ütles 𝐋𝐞𝐧𝐧𝐚𝐫𝐭 𝐌𝐞𝐫𝐢 oma 1996. aasta vana-aastaõhtu kõnes: „Demokraatia ei ole üksnes valimistulemus. Demokraatia on eeskätt 𝐨𝐬𝐤𝐮𝐬 𝐤ä𝐢𝐭𝐮𝐝𝐚 𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢𝐦𝐞𝐡𝐞𝐧𝐚 omas riigis. See on iga Eesti Vabariigi kodaniku kohustus.“

Mõelgem täna nendele sõnadele ja käitugem nende järgi. Head demokraatiapäeva!

𝐹𝑜𝑡𝑜: 1994. 𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎 𝑘𝑒𝑣𝑎𝑑𝑠𝑢𝑣𝑖 𝑝𝑟𝑒𝑠𝑖𝑑𝑒𝑛𝑑𝑖 𝑟𝑜𝑜𝑠𝑖𝑎𝑖𝑎𝑠. 𝑃𝑟𝑒𝑠𝑖𝑑𝑒𝑛𝑡 𝐿𝑒𝑛𝑛𝑎𝑟𝑡 𝑀𝑒𝑟𝑖 𝑗𝑎 𝐺𝑒𝑜𝑟𝑔𝑒 𝑆𝑜𝑟𝑜𝑠, 𝑡𝑎𝑎𝑚𝑎𝑙 𝑜𝑛 (𝑝𝑎𝑟𝑒𝑚𝑎𝑙𝑡) 𝐸𝑛𝑛 𝐸𝑒𝑠𝑚𝑎𝑎, 𝑀𝑎𝑙𝑙 𝐻𝑒𝑙𝑙𝑎𝑚 𝑗𝑎 𝐼𝑣𝑎𝑟 𝑇𝑎𝑙𝑙𝑜.