26/05/2026
Jaak Aab kirjutab Sakalas väga tabavalt: „Läti tuulikud sõidavad Eestist üle, meie vaatame pealt.“
Viimastel päevadel on Eesti teedel liikunud kuni 90 meetri pikkused tuulikulabad, mis suunduvad Paldiski sadamast Lätti. Meie teed, meie sadam, meie logistika — aga tuulepargid kerkivad naabrite juurde.
See on kõnekas pilt Eesti energeetika tänasest seisust.
Eesti eesmärk on toota 2030. aastaks taastuvelektrit sama palju, kui me aastas tarbime. See ei ole arendajate soov ega üksiku sektori ambitsioon, vaid riiklik eesmärk. Selle saavutamiseks on vaja uusi tootmisvõimsusi, kiiremaid menetlusi ja selget arusaama, et energiajulgeolek ei teki iseenesest.
Tuuleparke ei saa ega peagi rajama igale poole. Mõjusid tuleb hinnata, kohalikke inimesi tuleb kuulata, loodust tuleb hoida ja häiringuid tuleb vähendada. Aga kui kõik vajalikud uuringud, menetlused ja tingimused on täidetud, ei saa Eesti areng jääda lõputult kinni lihtsalt põhimõttelisse vastuseisu.
Leedu ja Soome liiguvad kiiresti. Läti vähendab vahet. Eesti ei saa jääda kõrvaltvaatajaks.
Tuuleenergia tähendab kohalikku puhast elektrit, energiajulgeolekut, investeeringuid, töökohti ning tulu omavalitsustele ja kogukondadele. Kui tahame, et Eesti majandus areneks ja elektritootmine oleks kodumaine, soodne ja tulevikukindel, peame suutma otsustada ja tegutseda.
Muidu vaatamegi pealt, kuidas Läti tuulikud Eestist üle sõidavad.
Loe Jaak Aabi arvamuslugu Sakalast:
Äsja võis ajakirjandusest lugeda Eesti territooriumi läbivatest hiigelveostest, kuni 90 meetri pikkustest tuulikulabadest, mis suundusid õhtusel ja öisel ajal Paldiski sadamast Lätti. Kunagisest piirkonna mootorist Eestist on saamas kiiremini arenevate naabrite läbikäiguhoov.