Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

19/06/2026

Kuressaare Ametikooli Upa õppehoones hakatakse sel suvel ehitama uusi õppetöökodasid ja -klasse elektrituuliku tehnikute eriala avamiseks järgmisel aastal.

Ehitustööd on osa PEEK-meetmest, ehitust kaasrahastab Euroopa Liit. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on projektipartner ja liidu liikmeskond toetab teadmistega ja vahenditega, et õpe koolis järgmise aasta sügisel saaks alata.

https://www.ametikool.ee/et/uudised/tehnoloogiamajakas-algavad-mahukad-ehitustood

19/06/2026

No fossil fuels involved. In just the last two weeks, we backed three new renewable energy projects.

🟢In Spain, a €75 million loan with Ingeteam is advancing renewable technology and electrification.

🟢In Estonia, our €20 million investment in Eesti Energia’s green bond will support Baltic networks and storage.

🟢And in Austria, €57 million is helping PÜSPÖK build one of the country’s largest hybrid wind and solar sites.

True energy security requires homegrown clean power, stronger grids, and the innovation to replace reliance on outside suppliers.

15/06/2026

Meie aju märkab ohtu kiiremini kui võimalust. Kunagi aitas see inimesel ellu jääda – kui põõsas võis varitseda mõõkhambuline tiiger, oli targem karta kui kahetseda.

Täna võib sama mehhanism panna meid kartma ka asju, mille puhul teadus ja kogemus näitavad midagi muud. Tuuleparkide puhul levivad hirmud sageli kiiremini kui faktid, kuigi tegelikkuses on tuuleenergia üks Eesti olulisemaid võimalusi saada rohkem kodumaist, puhast ja soodsat elektrit.

Hirmudega tuleb tegeleda ausalt ja rahulikult. Aga otsuseid peame tegema teadmiste, mitte ürgsete instinktide põhjal.

Inimese aju on halbadele sõnumitele paraku vastuvõtlikum kui headele ja selles on oma evolutsiooniline loogika: kui meie eellane Homo erectus savannis põõsast kostnud krabinat liiga rahulikult võttis, ei pruukinud ta järgmist hommikut näha. Me kardame endiselt igasugust krabinat.

10/06/2026

Tuulikute demonteerimine ja lõppkäitlus ei ole Eesti jaoks jäätmeprobleem. Seda kinnitab ka Keskkonnaagentuuri avaldatud analüüs.
Numbrid panevad teema õigesse mõõtkavasse: isegi prognoositaval lammutuslaine kõrghetkel moodustaks tuulikutega seotud jäätmete kogus vaid umbes 3% Eesti aastasest ehitus- ja lammutusjäätmete mahust.
See tähendab, et tegemist ei ole kriisiga, vaid tavapärase ja korraldatava elukaare planeerimise küsimusega.
Lisaks on suurem osa tuulikust juba täna taaskasutatav – näiteks teras, vask, alumiinium ja betoon liiguvad olemasolevatesse käitlusvoogudesse. Keerulisem küsimus on peamiselt komposiitmaterjalist tuulikulabade ringlussevõtt, kuid ka selles valdkonnas arenevad lahendused kiiresti.
Tuulikute kasutusaja lõppu ei tohiks kasutada hirmuargumendina tuuleenergia vastu. Vaja on selgeid reegleid, praktilisi juhiseid ja toimivat vastutusraamistikku – mitte tuuleenergia arengu pidurdamist.
Loe analüüsi siit:
https://keskkonnaportaal.ee/et/tuulikute-demonteerimise-ja-loppkaitluse-tagamise-analuus

Jaga Analüüsid Energeetika Jäätmed Ringmajandus Andis välja Keskkonnaagentuur Avaldatud: 11.02.2026 Keskkonnaagentuuris valmis analüüs, mis käsitleb tuuleparkide elukaare lõppu, sealhulgas tuulikute demonteerimist, jäätmete käitlemist ning vastavaid õiguslikke ja majanduslikke aspekte E...

03/06/2026

🐦🌊 Soome värske uuring kinnitab olulist tähelepanekut: linnud õpivad merel tuulikuid vältima.
Tuuleenergia arendamisel tuleb loodusega arvestada ning uuringud, seire ja teaduspõhised otsused on siin võtmetähtsusega. Samal ajal on oluline, et arutelud põhineksid päris andmetel, mitte hirmudel.
Mida rohkem on meil teadmisi lindude tegeliku käitumise kohta tuuleparkide läheduses, seda paremini saame planeerida meretuuleparke nii, et need toetaksid ühtaegu puhast energiat, energiajulgeolekut ja looduskaitset.
Allikas: Maaleht / Delfi

Linnud õpivad avamerel tuulikuid vältima, selgus Soome esimeses avamere tuulepargis tehtud mitmeaastasest uuringust. Teadlaste sõnul vähendab see oluliselt kokkupõrgete riski.

26/05/2026

Jaak Aab kirjutab Sakalas väga tabavalt: „Läti tuulikud sõidavad Eestist üle, meie vaatame pealt.“
Viimastel päevadel on Eesti teedel liikunud kuni 90 meetri pikkused tuulikulabad, mis suunduvad Paldiski sadamast Lätti. Meie teed, meie sadam, meie logistika — aga tuulepargid kerkivad naabrite juurde.
See on kõnekas pilt Eesti energeetika tänasest seisust.
Eesti eesmärk on toota 2030. aastaks taastuvelektrit sama palju, kui me aastas tarbime. See ei ole arendajate soov ega üksiku sektori ambitsioon, vaid riiklik eesmärk. Selle saavutamiseks on vaja uusi tootmisvõimsusi, kiiremaid menetlusi ja selget arusaama, et energiajulgeolek ei teki iseenesest.
Tuuleparke ei saa ega peagi rajama igale poole. Mõjusid tuleb hinnata, kohalikke inimesi tuleb kuulata, loodust tuleb hoida ja häiringuid tuleb vähendada. Aga kui kõik vajalikud uuringud, menetlused ja tingimused on täidetud, ei saa Eesti areng jääda lõputult kinni lihtsalt põhimõttelisse vastuseisu.
Leedu ja Soome liiguvad kiiresti. Läti vähendab vahet. Eesti ei saa jääda kõrvaltvaatajaks.
Tuuleenergia tähendab kohalikku puhast elektrit, energiajulgeolekut, investeeringuid, töökohti ning tulu omavalitsustele ja kogukondadele. Kui tahame, et Eesti majandus areneks ja elektritootmine oleks kodumaine, soodne ja tulevikukindel, peame suutma otsustada ja tegutseda.
Muidu vaatamegi pealt, kuidas Läti tuulikud Eestist üle sõidavad.
Loe Jaak Aabi arvamuslugu Sakalast:

Äsja võis ajakirjandusest lugeda Eesti territooriumi läbivatest hiigelveostest, kuni 90 meetri pikkustest tuulikulabadest, mis suundusid õhtusel ja öisel ajal Paldiski sadamast Lätti. Kunagisest piirkonna mootorist Eestist on saamas kiiremini arenevate naabrite läbikäiguhoov.

18/05/2026

18/05/2026

🌬️ Tuuleenergia kasu peab jõudma kogukondadeni juba enne tuulikute valmimist
Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse uus toetusmeede kohalikele omavalitsustele – tuulehoo preemia.
See on oluline samm, et tuuleparkide kavandamine oleks kohalike kogukondade jaoks selgem, õiglasem ja kasulikum. Tuulehoo preemia võimaldab omavalitsustel investeerida kogukonnale vajalikesse tegevustesse juba planeerimise etapis – näiteks kohalikku taristusse või muudesse elanikele olulistesse lahendustesse.
Pärast tuulikute valmimist rakendub juba olemasolev kohaliku kasu instrument ehk tuulikutasu, kuid uus meede aitab tuua esimese käegakatsutava kasu kogukonnani varem.
✅ Toetus on suunatud omavalitsustele, kus kavandatakse maismaatuuleparke
✅ Ühe omavalitsuse kohta võib toetus ulatuda kuni 5 miljoni euroni
✅ Meetme eesmärk on kiirendada tuuleenergia planeeringuid ja tugevdada koostööd kohalike kogukondadega
Tuuleenergia arendamine õnnestub ainult koostöös kohalike inimestega. Seetõttu on väga oluline, et taastuvenergia kasu oleks kogukondadele nähtav, arusaadav ja õiglane.
Loe lähemalt Kliimaministeeriumi uudisest:
https://kliimaministeerium.ee/uudised/tuulehoo-preemia-toob-tuuleenergia-kasu-kogukondadele-juba-enne-tuulikute-valmimist

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse kohalikele omavalitsustele suunatud uus toetusmeede, nn tuulehoo preemia.

13/05/2026

Valeinfo tuuleenergia kohta ei ole lihtsalt süütu müra. See mõjutab otseselt Euroopa energiajulgeolekut.
Õhtuleht vahendab Politico artiklit, mis näitab, kuidas USAst alguse saanud tuuleenergia-vastased sõnumid levivad üha enam ka Euroopas. Sotsiaalmeedias levivad väited, nagu põhjustaksid tuulikud vähki või mürgitaksid joogivett, ei põhine teadusel, kuid võivad pidurdada otsuseid, mida Euroopa ja Eesti energiajulgeolek väga vajavad.
Eesti jaoks on tuuleenergia kodumaine, hajus ja julgeolekut tugevdav energiatootmine. Iga uus tuulepark tähendab vähem sõltuvust imporditud kütustest, rohkem stabiilsust elektrisüsteemis ja paremat valmisolekut kriisideks.
Arutelud tuuleparkide üle peavad olema ausad ja faktipõhised. Küsimusi tuleb küsida, mõjusid tuleb hinnata ja kogukondi tuleb kaasata. Aga hirmutamine ja valeinfo ei tohi saada takistuseks Eesti energiajulgeolekule, majanduse konkurentsivõimele ja puhtama energia kasutuselevõtule.
Tuuleenergia ei ole ainult kliimapoliitika. See on julgeolekupoliitika, majanduspoliitika ja Eesti tuleviku elektrivarustuse küsimus.

USA president ütleb, et tuuleenergia on rumalatele. Osa eurooplasi nõustub temaga. Sotsiaalmeedias levivad kampaaniad, mis väidavad, et tuuleenergia põhjustab vähki ja mürgitab joogivett. Nii kandub Ameerika umbusk taastuvenergia vastu üle Atlandi ookeani Euroopasse, kus seni on üldiselt eel...

11/05/2026

Miljardieurose rohevesiniku tehase plaan Pärnumaal näitab väga selgelt, miks Eestil on vaja rohkem tuuleenergiat.
ERR kirjutab, et Norra taustaga Northern Europe Energy Group ja Vindr Baltics kavandavad Häädemeeste valda rohevesiniku tehast ning andmekeskust, mille investeeringu kogumaht ulatub miljardi euroni ja mis looks vähemalt 100 töökohta. Kavandatav tehas peaks alustama tootmist 2031. aastal ning kasutama tuuleelektrit pikaajalise ostu-müügilepingu ehk PPA kaudu.
See on oluline signaal Eesti majandusele: taastuvenergia ei ole ainult elektritootmine, vaid alus uutele tööstusinvesteeringutele, töökohtadele ja ekspordivõimalustele.
Suurte tööstusprojektide Eestisse tulek eeldab kolme asja: piisavas mahus puhast elektrit, pikaajalist hinnakindlust ja usaldust, et uued tootmisvõimsused saavad õigel ajal valmis. Just siin on tuuleenergial keskne roll.
Kui Eestis on rohkem tuuleparke, tekib ka rohkem võimalusi sõlmida pikaajalisi elektrilepinguid suurte tarbijatega. Need omakorda muudavad nii tootmis- kui tööstusinvesteeringud pankade jaoks rahastatavaks ja Eesti majanduse jaoks atraktiivseks.
Eesti järgmine majanduskasvu laine vajab kodumaist taastuvelektrit. Tuuleenergia loob selleks vundamendi.

Norra taustaga ettevõtted Northern Europe Energy Group ja Vindr Baltics kavandavad Pärnumaale Häädemeeste valda miljardieurost rohevesiniku tehast ning andmekeskust, mis peaksid hakkama kasutama tuuleelektrit.