Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

05/10/2026

🌱 Tuleviku insenerid saavad Pärnumaal tuuleenergia päriselt käega katsuda!

Pärnu Hariduskeskus (PARK) ja Pernova Hariduskeskus on ühendanud jõud, et tuua inseneeria, tehnoloogia ja taastuvenergia noortele lähemale.

Kümne Pärnu linna ja maakonna kooli 8.–9. klassi õpilased saavad projektõppe raames külastada Sopi-Tootsi taastuvenergia ala, näha lähedalt tuulikuid ja päikeseparki ning saada teada, kuidas tuulest ja päikesest elektrit toodetakse. Seejärel jätkub õpe PARKis, kus tutvutakse elektrituulikute ja päikesepaneelidega seotud erialadega ning pannakse teadmised proovile ka praktikumis.

💨 Meil on väga hea meel näha, et noortele tutvustatakse taastuvenergiat mitte ainult õpikust, vaid päris tuulepargis ja töökojas. Eesti energeetika vajab tulevikus järjest rohkem häid tehnikuid, insenere ja teisi valdkonna spetsialiste – huvi nende ametite vastu tulebki tekitada varakult.

Eriti tore on, et Pärnus on juba võimalik õppida ka elektrituuliku tehnikuks. Sellised algatused aitavad noortel näha, et taastuvenergia ei ole ainult tuleviku tehnoloogia – see on ka väga konkreetne tuleviku töökoht.

👏 Suur tunnustus PARKile, Pernovale ja kõigile koostööpartneritele!

Loe lähemalt Pärnu Postimehest:
https://parnu.postimees.ee/8557202/kaks-hariduskeskust-uhendasid-joud-tuleviku-inseneride-nimel

Pärnu hariduskeskus PARK ja huviharidust pakkuv Pernova hariduskeskus sõlmisid koostöölepingu, et aidata noortel paremini mõista hariduse, ühiskonna ja tööturu vahelisi seoseid ning tutvustada neile inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondade õppimis- ja karjäärivõim...

30/09/2026

Hea uudis Leedust: Enefit avas Kelmė piirkonnas kaks uut tuuleparki koguvõimsusega 167 MW.

Kelmė I tuulepargi võimsus on 80 MW ja Kelmė II võimsus 87 MW. Koos toodavad need prognoosi järgi ligi 530 GWh elektrit aastas ning projektide koguinvesteering ulatus umbes 324 miljoni euroni.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonil on siiralt hea meel näha Enefiti edu ja uute taastuvenergia projektide valmimist meie lähiriigis.

Veel suurem rõõm oleks aga siis, kui saaksime peagi avada ka Eestis mõne uue suurema tuulepargi.

Baltikum vajab rohkem kohalikku elektritootmist, taastuvenergiat ja investeeringuid paindlikkusse ning salvestusse. Leedu näitab, et suured tuuleprojektid on võimalik päriselt planeeringutest ehitusse ja tootmisse viia.

Palju õnne Enefiti meeskonnale!

Loe lähemalt:

29. septembril avas Enefit Leedus Kelmė piirkonnas ametlikult kaks tuuleparki, Kelmė I ja Kelmė II. Kokku lisavad need Baltikumi elektrivõrku 167 MW taastuvenergia tootmisvõimsust. Projektidesse investeeris Enefit ligikaudu 324 miljonit eurot.

28/09/2026

📊 Mida arvavad Eesti inimesed tuuleenergia arendamisest?

Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse seireuuringud näitavad, et suhtumine tuuleenergiasse on viimastel aastatel püsinud üsna stabiilsena.

2025. aasta uuringutes pidas tuuleenergia arendamist Eestis oluliseks ja vajalikuks ligikaudu pool vastanutest:
• märtsis 52%
• juunis 50%
• septembris 49%

Septembris 2025 pidas 42% vastanutest tuuleenergia arendamist ebavajalikuks. Riigikantselei uuringu kohaselt ei olnud suhtumine tuuleenergia arendamisse eelnenud poole aasta jooksul selgesuunaliselt muutunud.

Värskeim avaliku arvamuse seire viidi läbi 3.–8. septembril 2026. Riigikantselei avaldatud kokkuvõttes ei ole tuuleenergia arendamise kohta eraldi tulemust välja toodud.

Küll aga näitab 2026. aasta septembri uuring, et kasvanud on toetus rohepöörde elluviimisele: märtsis toetas seda 35% ja septembris 41% Eesti elanikest. Samuti pidas 35% vastanutest kliimamuutustega kaasnevaid ilmastikumuutusi enda jaoks murettekitavaks, võrreldes 29%-ga juunis.

Kõik Riigikantselei avaliku arvamuse seireuuringud leiab siit:

Riigikantselei tellib hea riigivalitsemise kvaliteedi tagamiseks igal aastal mitmeid uuringuid. Siia on koondatud avalike uuringute raportid.

23/09/2026

⚡ Energeetikas tehakse investeerimisotsuseid aastakümneteks – seepärast vajavad ettevõtted eelkõige selgust ja stabiilsust.
Eesti Energia juht Andrus Durejko kirjutab ERRis, et kliimakindla majanduse seadus võib anda ettevõtetele senisest selgema pikaajalise raami investeeringute tegemiseks. Energiasektoris on see eriti oluline, sest uued elektrijaamad, tuulepargid, salvestuslahendused ja tööstusinvesteeringud peavad looma väärtust aastakümneid.
Tuuleenergia arendajate jaoks on investeerimiskindlus samuti võtmeküsimus. Kapital liigub sinna, kus pikaajaline suund on selge, regulatiivne keskkond ennustatav ning energia tootmise ja tarbimisega seotud otsused järjepidevad.
Durejko rõhutab ka, et kliimaeesmärgid, konkurentsivõime, taskukohane energia ja varustuskindlus peavad käima käsikäes.
👉 Loe Andrus Durejko arvamuslugu ERRist:
https://www.err.ee/1610144728/andrus-durejko-kliimaseadus-loob-suurema-investeerimiskindluse

Energeetikas tehakse otsuseid aastakümneteks. Elektrijaam, tuulepark, salvesti või uus tööstusseade peab töötama ja väärtust looma ka siis, kui praegused juhid ja strateegiad ammu muutunud. Seepärast on kliimakindla majanduse seadusega antav pikaajaline selgus ettevõtete jaoks oluline, kir...

21/09/2026

Kas tuuleenergia võib olla üks võimalus Eesti piirkondade arenguks? 🌬️
Jaanus Marrandi kirjutab Järva Teatajas Türi valla tulevikust ning sellest, kuidas väiksemad omavalitsused saaksid leida uusi võimalusi elanike, ettevõtluse ja investeeringute hoidmiseks ning juurde toomiseks.
Ühe olulise teemana toob ta välja ka tuuleenergia. Marrandi hinnangul ei tohiks suuri investeeringuid kõrvale lükata pelgalt seetõttu, et need tekitavad esialgu vastuseisu. Planeeringud, uuringud ja keskkonnanõuded peavad loomulikult olema põhjalikud, kuid samal ajal tasub küsida, milliseid võimalusi võiks uus energiatootmine piirkonnale kaasa tuua.
⚡ Rohkem kohalikku elektrit tähendab võimalust tuua piirkonda ka energiamahukat ettevõtlust – andmekeskusi, tööstust ning uusi tehnoloogiaid.
🏗️ Tuulepargid tähendavad märkimisväärseid investeeringuid ja kohalikele omavalitsustele ka pikaajalist tulu.
🌱 Kõige olulisem on aga oskus vaadata ettepoole ja arutada uusi võimalusi sisuliselt, mitte neid juba eos välistada.
Nagu Marrandi kirjutab: „Me ei peaks kõrvale lükkama kümneid miljoneid eurosid pakkuvaid investoreid, sest meile lihtsalt ei meeldi.“
👉 Loe Jaanus Marrandi arvamuslugu Järva Teatajas:

Kirjutama pani hiljutine Järva Teataja arvamus, mille pealkiri kõlas intrigeerivalt „Kas Türi on määratud hääbuma? “ Enda arvates aktiivse põliselanikuna tahtsin kopsud õhku täis tõmmata ja hüüatada, et loomulikult see nii ei ole.

15/09/2026

🇪🇪 Äkki me ei peaks rahvana nii palju kartma?
Kardame sõda, tehnoloogiat, tehisintellekti, muutusi, uusi ettevõtmisi, tuulikuid ja vahel lihtsalt tulevikku ennast.
Riskidega tuleb loomulikult arvestada. Aga kõiki riske ei ole võimalik nulli viia. Kui iga muutuse esimene reaktsioon on hirm ja järgmine samm uus keeld, piirang või regulatsioon, siis ühel hetkel avastame, et koos riskidega oleme vähendanud ka oma võimalusi.
Ülle Madise ütleb väga tabavalt: „Hirm halvab ja muudab haavatavaks.“
Eesti edu ei ole kunagi sündinud sellest, et oleme kõike kartnud. Pigem sellest, et oleme olnud väike riik, kes julgeb katsetada, otsustada ja edasi liikuda.
Me vajame rohkem mõistlikku ettevaatlikkust, aga ka rohkem usaldust, ettevõtlikkust ja usku sellesse, et tulevik võib olla parem kui tänane päev.
Vähem hirmu. Rohkem lootust. Rohkem julgust teha. 🇪🇪

Eestis kinnitab kanda fobokraatia ehk hirmu võim. See on vesi nii ülereguleerimise kui ka massjälgimise veskile. Hirm halvab ja muudab haavatavaks. Sestap tasuks ehk mõelda, kuidas muredega tegelda ja hirme vähendada, kirjutab Ülle Madise õiguskantsleri aastaülevaates.

14/09/2026

14/09/2026

🌊 Meretuulepark ei alga tuulikutest.
Enne seda, kui esimene tuulik merre jõuab, on tehtud aastaid tööd – uuringud, keskkonnamõjude hindamine, planeerimine, kooskõlastused ning erinevate mõjude ja riskide põhjalik analüüs.
Aivi Allikmets kirjutab Saarte Hääles, miks meretuulepargi arendamine on p**k ja põhjalik protsess ning kui palju tööd tehakse ära juba ammu enne ehituse algust.
Eesti meretuuleenergia potentsiaal on suur, kuid selle realiseerimiseks on vaja nii häid uuringuid, selgeid reegleid kui ka järjepidevust otsustes. 🌬️⚡
👉 Loe lähemalt:
https://saartehaal.postimees.ee/8544394/aivi-allikmets-meretuulepark-ei-alga-tuulikutest

"Meretuuleenergia üle peetavad arutelud keskenduvad sageli tuulikutele: kuhu need tulevad, kui kõrged need on ja kui palju elektrit toodavad. Tegelikult algab võimalik meretuulepark palju varem: teadmisest, mis seal merealal juba olemas on," kirjutab keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ELWINDi...

10/09/2026

⚡ Puhas energia ei ole tööstusele ainult kliimaküsimus – see on konkurentsivõime ja varustuskindluse küsimus.
Silver Sillak kirjutab Delfi Arvamuses, et ettevõtted, kes suudavad oma tootmises kasutada kohalikku ja puhast energiat, on paremini kaitstud nii hinnakõikumiste kui ka geopoliitiliste riskide eest.
Üks oluline lahendus on tööstuse elektrifitseerimine. Euroopa eesmärk on kasvatada elektri osakaalu energia lõpptarbimises tänaselt 23%-lt 2040. aastaks 46%-ni.
👉 Selleks on aga vaja piisavalt kodumaist ja konkurentsivõimelise hinnaga elektrit. Elektrifitseerimise kiireim ja kulutõhusaim võimalus on liikuda jõuliselt edasi uute tuuleparkide rajamisega.
Mida rohkem suudame Eestis elektrit ise toota, seda tugevam on ka meie tööstuse konkurentsivõime ja energiajulgeolek.
📖 Loe Silver Sillaku arvamuslugu:

Üleminek puhtale tööstusele suurendab varustuskindlust ja konkurentsivõimet.

07/09/2026

Pärnu Hariduskeskus PARK ootab veel õppima elektrituuliku tehnikuid – täiendavas vastuvõtus on vabu kohti!

See eriala võib olla sulle, kui:
⚡ sind huvitavad elekter, tehnika ja suured masinad
🔧 tahad õppida praktilist ametit, mitte ainult klassiruumis istuda
🌍 soovid tööd valdkonnas, mis kasvab nii Eestis kui mujal Euroopas
💨 tahad tulevikus töötada tuuleparkides ja taastuvenergia sektoris

Õpe kestab 1,5 aastat ja õppima saab tulla keskhariduse baasil.
Tuuleenergia areneb kiiresti ning koos uute tuuleparkidega on vaja ka inimesi, kes oskavad neid ehitada, hooldada ja töös hoida. Heade tehniliste spetsialistide järele on nõudlus nii Eestis kui ka meie lähiriikides.
📅 Kandideerida saab kuni 27. septembrini.
👉 Vaata eriala ja kandideeri kohe SAISis:
https://sais.ee/AdmissionSearch/View/20509
Kui tead kedagi, kellele võiks selline amet sobida, märgi ta kommentaarides või saada postitus talle edasi! 🙌