24/10/2025
Omanike liit saatis 24.10. märgukirja justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, milles juhtis tähelepanu ministri haldusalas olevatele vajakajäämistele, mis puudutavad tarbijate informeerimist vee-, gaasi-, kaugkütte- ja elektrivõrgu monopolide poolt. Omanikud leiavad, et Eesti Vabariigi seadused on täitmiseks kõigile ning loodavad, et minister Pakosta asub allpool viidatud tarbijate õiguseid riivavat olukorda viivitamatult lahendama.
Austatud justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole seoses avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p-ga 26, mis kohustab avalikustama kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse andmed. Viidatud säte puudutab ka kaugkütte-, vee-, gaasi- ja elektrienergia jaotusteenust osutavaid ettevõtteid, mille monopol baseerub ÜVVKS-sil, KKütS-sil, MGS-sil ja ELTS-il (edaspidi koos: seadusjärgsed monopolid), millest valdav osa ei täida AvTS § 28 lg 1 p-s 26 sätestatud hinnakujunduse avalikustamise kohustust. Samuti ei avalda vastavaid andmeid Konkurentsiamet, viidates vajadusele kaitsta ärisaladust.
EOKL hinnangul ei tohi tarbijate ees hinnakujunduse andmeid ärisaladusele viidates varjata. Ärisaladuse mõiste on defineeritud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg-s 2, ning selle kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:
1. see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokku panus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2. sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3. selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
Lisaks on EKTÄKS eelnõu seletuskirjas toonitatud, et teavet saab olenemata selle sisust või olemusest pidada ärisaladuseks üksnes juhul, kui see vastab kõigile kolmele seaduse § 5 lõikes 2 toodud tingimustele, sh sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu. Kohtupraktikas on Riigikohus leidnud , et teabe salajasus ja selle kaubanduslik väärtus on tihedalt seotud ja teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus selle salajasena hoidmiseks. Arvestades, et seadusjärgse monopoli kaubanduslik väärtus ja valitsev mõju tuleneb tema tegevust reguleerivast eriseadusest, siis on raske ette kujutada, mis kujutaks seadusjärgsele monopolile sellist ohtu, et õigustaks hinnakujunduse andmete varjamist tarbijate ees. Küll aga seisneb andmete salastamises selge oht tarbijate õigustele, kuna seeläbi on võimalik varjata kulusid, mis ei ole seotud seadusjärgsete monopolide kohustusega, tagada tarbijatele taskukohane ja kvaliteetne teenus. Probleem on seda tõsisem, et ka Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika pole reeglina avalik, mistõttu puudub tarbijal igasugune ettekujutus, milliseid seadusjärgse monopoli kulutusi tal kinni maksta tuleb. Tagatipuks ütleb ka Konkurentsiamet ise, et peab enda kohustuseks tagada monopolide kasumlikkus ka siis kui monopoli küsitav hind on tarbija jaoks ebamõistlikult kõrge .
EOKL on AvTS sätestatud andmete varjamise probleemiga tegelenud viimased kaks aastat ning jõudnud kirja koostamise hetkeks veendumusele, et vabatahtlikult ei hakka AvTS § 28 lg 1 p-st 26 tulenevat kohustust täitma Konkurentsiamet ega ka ükski suurem seadusjärgne monopol. Seetõttu tuleb tarbijate huvide kaitsmiseks leida AvTS § 28 lg 1 p 26 kõrvale alternatiivne õiguslik mehhanism, mis tagab Eesti Vabariigi seaduste kehtimise Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas oleva Konkurentsiameti ja seadusjärgsete monopolide poolt. Tarbijate huvikaitsjana on EOKL valmis selles küsimuses kaasa mõtlema ning lahenduste leidmisele kaasa aitama.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Juhatuse esimees
