Eesti Masinatööstuse Liit

04/06/2026

Täna tutvustas EMOR AS Tallinna Tehnikakõrgkoolis uuringut tööturu ootustest tööstusrobootika valdkonnas. Robotiseerimise ühe suurima takistusena nähakse traditsiooniliselt spetsiifilise ja kaasaegse kompetentsiga inseneride puudust.

Uuringust selgus, et nappivatelt inseneridelt oodatakse ideaalis korraga kutse-, rakendus- ja magistritaseme teadmisi ning lisaks tugevaid baasteadmisi, valdkondlikku laiapõhjalisust, head suhtlemisoskust, meeskonnatöövõimet, emotsionaalset pingetaluvust, isikliku aja juhtimise oskust ja palju muud.

Tekib küsimus: kas ootame inseneridelt liiga palju erinevaid rolle korraga?
Lisaks inseneride juurdekasvu suurendamisele tasub kriitiliselt üle vaadata ka töökorraldus. Kui kommunikatsiooni, koordineerimise ja meeskondade juhtimisega tegelevad juhid, saavad insenerid keskenduda sellele, kus nad loovad kõige rohkem väärtust – tootearendusele, tehniliste probleemide lahendamisele ja innovatsioonile.

Effektiivne ja tark ressursikasutus algab sellest, et iga spetsialist saab keskenduda oma põhitegevusele. Uuringuaruanne avaldatakse Mai teisel nädalal.

02/06/2026

Eesti vajab tööstuse asekantslerit, kes seisaks süsteemselt tööstuse arendamise, investeeringute ja ekspordi kasvu eest. See oleks väike investeering maksumaksja jaoks, kuid võiks tuua Eesti majandusse kordades suuremat väärtust.

Loe Venten OÜ asutaja Toomas Tammeri arvamusartiklist lähemalt. 👇

Eesti vajab tööstuse asekantslerit, et toetada Eesti järgmist majandustõusu läbi targa tööstuse arendamise ja ekspordi kasvatamise. See oleks võrreldes tekkiva tuluga väike ja ülimalt tootlik maksumaksja raha investeering.

29/05/2026

Reuters: Eesti tehnoloogiasektor ja tööstus investeerivad kaitsevõime kasvu

Reuters kirjutab, kuidas Eesti on pärast Ukraina sõja algust kujunenud üheks aktiivsemaks kaitsetehnoloogia arendajaks Kesk- ja Ida-Euroopas. Kui mõned aastad tagasi tegutses Eestis vaid kümmekond kaitsevaldkonna iduettevõtet, siis nüüd räägitakse juba ligi sajast ettevõttest. Sektorit toetavad nii erainvestorid kui ka riik, kes on loonud eraldi 100 miljoni euro suuruse fondi kaitsetehnoloogia arendamiseks. Eesmärk on kasvatada Eesti kaitsetööstuse käive 2030. aastaks 2 miljardi euroni.

Avalikkuse tähelepanu on sageli droonidel, autonoomsetel süsteemidel ja tarkvaral. Tegelikult vajavad kaitsetööstuse ettevõtted tohutul hulgal allhankijaid: metallitöötlus, keeviskonstruktsioonid, mehaanilised koostud, elektroonikakorpused, kaablisüsteemid, masinate ja seadmete valmistamine, tööstuslik automatiseerimine, väikese ja keskmise seeria tootmine. Paljud Eesti masinatööstuse ettevõtted omavad juba täna neid kompetentse.

Eesti ettevõtted ei pea hakkama ise tanke või rakette tootma. Palju realistlikum võimalus on saada osaks rahvusvahelisest tarneahelast. Kaitsetööstuse organisatsioonide visioon on integreerida Eesti ettevõtted Euroopa kaitsetööstuse väärtusahelatesse ning siduda nad suurte rahvusvaheliste tootjatega. Masinatööstuse vaates tähendab see ligipääsu pikaajalistele tellimustele ja kõrgema lisandväärtusega toodetele, suuremat investeerimisvõimekust ning võimalust siseneda uutele turgudele.

Ukraina sõda on näidanud, et võidab see, kes suudab kiiresti ja suures mahus toota. Euroopa kaitsetööstuse fookus liigub üha enam tootmisvõimekuse kasvatamisele, mitte ainult uute toodete arendamisele. NATO ja Euroopa riigid otsivad uusi tootmispartnereid ning tarneahelaid. See on valdkond, kus Eesti masinatööstusel on tugevad eeldused konkureerida. Paljud tänased masinaehitusettevõtted võivad mõne aasta pärast olla kaitsetööstuse olulised tarnijad, isegi kui nende põhitegevus jääb jätkuvalt tsiviilturule.

Estonia, a Baltic country of 1.4 million people that has long punched far above its weight in the tech sector, is now leading central and eastern Europe's rush to fund defence projects spurred by Russia's 2022 invasion of Ukraine.

26/05/2026

🎉 Eesti Masinatööstuse Liidu 90. juubelipeol tunnustasime 2025. aasta aktiivseima liikme tiitliga Danival MW-d ning nende müügijuhti Kristo Piksarit.

Danival MW on 100% Eesti kapitalil põhinev metallitööstusettevõte, mis pakub laia valikut metallitöö lahendusi alates laserlõikusest ja painutamisest kuni keerukate keevitustööde ning valmistoodeteni. Ettevõte on eriti tugev torumaterjalide töötlemises ning on aastate jooksul jõudsalt kasvanud, üle 60% käibest tuleb ekspordist.

Lisaks tugevale tootmisele paistab Danival MW silma aktiivse panusega Eesti Masinatööstuse Liidu tegemistesse — osaletakse üritustel, räägitakse kaasa valdkonna arengutes ning aidatakse kasvatada kogu sektori nähtavust ka sotsiaalmeedias.

Aitäh, et aitate Eesti masinatööstust tugevamaks ja nähtavamaks teha! 👏⚙️

22/05/2026

22/05/2026

Ettevõtete ühiskülastused on oluline osa koostöö, arengu ja teadmussiirde toetamisest – saame näha erinevaid tootmislahendusi ja innovatsiooni päriselus ning õppida üksteise tugevustest. Sageli sünnivad just sellistel kohtumistel uued koostööideed, partnerlussuhted ja ühised lahendused kogu tööstussektori jaoks. Ettevõtete vahelised soojad suhted tugevdavad Eesti masinatööstuse konkurentsivõimet, kasvatavad sektori lisandväärtust ning toetavad Eesti majanduse arengut ja ekspordivõimekust.
Külastasime Masinatööstuse Liidu liikmetega nelja väga eriilmelist ja inspireerivat ettevõtet: TB Works OÜ, OÜ PMT, Cleveron AS ja Nuia PMT AS.
Suur tänu osalejatele ja võõrustajatele meeldiva seltskonna ning aktiivse kaasa mõtlemise eest!

22/05/2026

Eesti tööstus jõuab kosmosesse! 🚀
Tartu observatooriumis valmis Euroopa Kosmoseagentuuri süvakosmosemissioonile mõeldud kaamerasüsteem OPIC – projekt, mille teostamisse andsid olulise panuse Eesti ettevõtted Crystalspace, Protolab, ECCOM, METROSERT, RADIUS, Insero, Metric, Difrotec, Artec Design ja Krakul.
Kaheksa aastat kestnud arendustöö tulemusena sündinud kaamerasüsteem on osa ESA süvakosmosemissioonist Komeedipüüdur (Comet Interceptor).

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis valmis komeetide jaoks mõeldud optiline periskoopkaamera OPIC, mis antakse üle Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA).

21/05/2026

Eesti tuumaenergiaettevõte Fermi Energia ja Soome idufirma Steady Energy arendavad Saksamaal tuumakütet.

Eesti tuumaenergiaettevõte Fermi Energia ja Soome idufirma Steady Energy alustasid koostööd, et uurida väikeste tuumareaktorite kasutamist Saksamaa kaugkütte- ja tööstussoojuse tootmisel. Tegemist on ühe esimese projektiga, kus Eesti ettevõte osaleb Euroopa piiriüleses väikereaktorite ehk SMR-tehnoloogia arendamises.

Koostöö keskmes on Steady Energy arendatav LDR-50 reaktor – väike moodulreaktor, mis ei tooda peamiselt elektrit, vaid soojust linnade kaugküttevõrkude jaoks. Reaktor on mõeldud töötama temperatuurivahemikus 120–150 kraadi ning selle eesmärk on asendada gaasi- ja söekatlaid piirkondades, kus kaugküte on endiselt tugevalt fossiilkütustest sõltuv.

Saksamaa on selle projekti jaoks erilise tähelepanu all, sest riigi kaugküttesüsteem kasutab endiselt suures mahus maagaasi ja kivisütt. Samal ajal otsib Saksamaa võimalusi vähendada energiasektori heitmeid pärast tuumaelektrijaamade sulgemist. Fermi Energia ja Steady Energy hinnangul võib Saksamaa seadusandlus lubada reaktoreid, mis toodavad ainult soojust, mitte elektrit.

Fermi Energia jaoks tähendab projekt olulist sammu rahvusvahelisel turul. Eestis tuntakse ettevõtet eelkõige plaanide järgi rajada tulevikus väikereaktoritel põhinev tuumajaam, kuid Saksamaa koostöö näitab, et ettevõte soovib tegutseda ka Euroopa tuumatehnoloogia arendaja ja partnerina.

Steady Energy on viimastel kuudel jõudnud ka praktiliste katseteni. Helsingis alustati tänavu LDR-50 täismõõdus pilootseadme ehitamist endise söejaama territooriumile. Kuigi süsteem ei kasuta veel tuumakütust, aitab see testida reaktori jahutus-, ohutus- ja soojusülekandesüsteeme päris kaugküttevõrgu tingimustes.

Projekt peegeldab laiemat muutust Euroopa energiapoliitikas. Kui viimase kümnendi jooksul keskendus tuumaenergia peamiselt elektritootmisele, siis nüüd nähakse väikereaktorites võimalust ka linnade kütmiseks. Eriti oluline on see Põhja- ja Ida-Euroopas, kus külm kliima muudab kaugkütte energiasüsteemi keskseks osaks.

Eesti vaates võib selline koostöö anda kohalikele ettevõtetele ja inseneridele võimaluse osaleda uue Euroopa tuumatööstuse kujunemises juba enne võimaliku Eesti enda väikereaktori valmimist. Samuti võib see aidata kasvatada kompetentsi valdkonnas, kus Euroopas nähakse lähikümnenditel kasvavat nõudlust.

Companies say nuclear legislation may not explicitly prohibit reactors designed to supply heat only

20/05/2026

Suurte tegude ja saavutuste taga on alati inimesed, kes oma teadmiste, aja ja energiaga valdkonda edasi viivad.

Eesti Masinatööstuse Liidu 90. juubelipeol oli suur au tänada ja tunnustada masina- ja inseneeriavaldkonna arendajaid ja eestvedajaid: Oliver Mets, Veljo Konnimois, Priit Lind, Rain Johanson, Tõnis Raamets, Toomas Tammer, Paul Alekand, Peeter Sekavin, Triin Tallmeister, Emöke Sogenbits, Frid Kaljas, Heikki Mäki, Kristi Tölp, Kristo Karjust, Kristo Vaher, Lauri Soosaar, Marek Pakkin, Tõnu Lelumees, Kristjan Kõrgesaar, Triin Ploompuu ja Raul Kütt

Aitäh, et olete aidanud kasvatada Eesti tööstust ja inseneeriat ning kandnud hoolt inseneride järelkasvu eest.

90 aastat tööd, teadmisi ja koostööd Eesti tööstuse arendamisel! Eesti Masinatööstuse Liidu juubelipeol vaatasime tagasi meie valdkonna väärikale ajaloole ning tunnustasime inimesi ja organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti masina- ja metallitööstuse arengusse. Masinatööstu...