18/06/2026
Eile tutvustas Maarja Tinn Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleis meie raportit „Digitiiger hüppas, sillad jäid rajamata: seeniorid teisel kaldal“, mille fookuses on vanuselise digilõhe vähendamine Eestis. Samal kohtumisel esitleti ka võrdõigusvoliniku Christian Veske aastaraportit „Võrdõiguslikkus Eestis 2025“.
On oluline, et vanemaealiste digilõhe on jõudnud võrdse kohtlemise aruteludesse. Digiriigis määrab ligipääs teenustele üha enam inimeste võimalusi osaleda, otsustada ja iseseisvalt hakkama saada. See viib ka meie raporti põhisõnumini: digiriigi kvaliteeti ei määra teenuste hulk veebis, vaid see, kas inimesed saavad neid päriselt kasutada. 📑💻
👵👴See teema teema ei ole ainult oskuste küsimus. See puudutab ligipääsu, usaldust ja turvatunnet, aga ka teenuste disaini ja inimliku tuge. Kui e-teenus eeldab mitut autentimist, keerulisi paroole, muutuvat kasutajaliidest või suhtlust juturobotiga, võib see olla olemas, aga paljude jaoks sisuliselt kättesaamatu. 🔐
Eestis täidavad digitoe lünki praegu raamatukogud ja kogukonnaasutused, kus aidatakse inimesi ID-kaardi, digiallkirja, e-panga, e-tervise ja nutiseadmetega. Samas ei saa see jääda juhuslikuks ega sõltuda ainult heast tahtest. Raportis soovitame liikuda süsteemse digitoe mudeli suunas: selgelt määratletud koostöö riigi, kohalike omavalitsuste, raamatukogude, vabaühenduste ja erasektori vahel; kodunõustamise ja kaugtoe võimalused; turvalised harjutuskeskkonnad; ning mentor- ja tugivõrgustikud. 🤝
Oluline on ka põhimõte: digitoe tugevdamine ei tohi asendada ega vähendada mittedigitaalsete kanalite kättesaadavust. Eesmärk on valikuvõimaluste ja ligipääsu laiendamine, mitte inimkontakti asendamine.
Loe uuringut ja tutvu aastaraamatuga 👇🏼
