Kriisiuuringute Keskus ∙∙ Crisis Research Centre

16/06/2026

Tallinnasse paigaldati selline asi. Mis see on? Kas oled juba näinud? Ja mida sellest arvata?🤨

Tegemist on Juhkentali tänaval asuva Tallinna linna paigaldatud esimese modulaarse varjumiskohaga. Taolisi betoonrajatisi leiab üle Ukraina ning need on mõeldud piirkondadesse, kus lähedal ühtegi paremat varjumislahendust ei ole. Sinna saab drooni- või raketirünnaku vahetu ohu puhul varjuda.

➡ "Tallinna algatus moodulvarjumiskohtade rajamiseks on oluline ja vajalik samm. Samas ei saa üksikud pilootlahendused asendada süsteemset ja laiemat varjumistaristu arendamist. Avalikke varjumiskohti on vaja oluliselt rohkem ning nende rajamine ei peaks jääma ainult pealinna küsimuseks. Sarnaseid lahendusi vajavad ka teised Eesti linnad ja tihedama asustusega piirkonnad," sõnas Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Jagasime oma mõtteid selle uudse varjumislahenduse kohta venekeelses AKs (Rus.ERR). Lugeda-kuulata-vaadata saab siit:

ERR-i venekeelses uudisteportaalis käsitleti 12. juunil Tallinna esimest avalikku modulaarset varjumiskohta ning Eesti linnade ja asulate valmisolekut kriisiolukordadeks. Teemat kommenteeris saates ka Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel, kelle hinnangul on varjumisvõime arendamisel toimunud ...

12/06/2026

Kuidas läheb Sinu kortermajas varjumiskoha rajamisega? 🤔 Delfis on täna artikkel inimestest üle Eesti, kes elavad kortermajades ning on varjumiskoha rajamisel erinevate raskustega silmitsi seisnud.

Artiklis pakuvad Siseministeeriumi ja Päästeameti esindajad ka mõningaid lahendusi enamlevinud probleemide jaoks. Samas on ka nii, et kõiki probleeme ei ole lihtne lahendada..

Lugeda saab siit ⬇️

Ei taha vedada oma keldrit tühjaks või teha boksi väiksemaks. Ei soovi kinni maksta kommunaalkulude tõusu või jääb ette bürokraatia. Kuigi Eesti kortermajades peaks kriisiks valmistumine koguma hoogu, on nii mõnedki ühistud varjumiskohtade rajamisega ummikus.

21/05/2026

Käisime aprillis Austraalias, seal oli (ja on mõneti ikka veel) kütusekriis. Miks on seal aga kütus üks kõige valusamaid teemasid? Vastus peitub vahemaas: linnade vahel on tuhandeid kilomeetrieid, kaupade liigutamiseks kulub palju kütust.

21/05/2026

Just sel ajal, kui olime Austraalias aprillikuus konverentsil, oli seal täistuuridel Iraani sõjast lähtuv kütusekriis, mida ilmestasid ajalehtede esiküljelood, nagu see siin pildil🔽
(In English, in the comments)

➡️ Kirjutame Austraalia kütusekriisi lahendamisviisidest nüüd ka oma blogis.

➡️"Austraalia 2026. aasta kütusekriis näitab väga selgelt, kuidas kaugel toimuv geopoliitiline konflikt võib lühikese ajaga muutuda väga argiseks probleemiks: kallimaks tankimiseks, toidukorvi hinnatõusuks, äärealade ebakindluseks, surveks transpordi- ja põllumajandussektorile ning poliitiliseks debatiks selle üle, kui palju peaks riik ise kütust varuma," kirjutab blogis keskuse juht Hannes Nagel.

➡️"Austraalia kütusekriisist on Eestil õppida just seetõttu, et olukorrad on erinevad, kuid kriisi põhiloogika sarnane."

Mis Austraalias kütusekriisiga täpselt toimus, saab lugeda juba meie blogist:

🔗https://www.kruk.ee/kutusekriis-2026-kuidas-hormuzi-vaina-sokk-joudis-austraalia-igapaevaellu/🔗

20/05/2026

Narvas on veel tänagi, 20. mail päästjad vingugaasi ohu tõttu valvel. ⭕

▶️ Selliseid juhtumisi ei tule tihti ette, ent vahel mõjutavad ilmastikutingimused suurel määral, kuidas töötab kortermajade ventilatsioon.

Seda on hea teada ja kõrva taha panna! ⬇️

❗️OHT ON MÖÖDAS❗️Narva linnas täna õhtul (19. mai kell 23.00) vingugaasioht, mille põhjustasid ilmastikutingimused. Sulge eluruumides gaasiseadmed ning ära kasuta neid, kuni olukord on normaliseerunud!

Kuuma ilma ja kõrge atmosfäärirõhu tõttu ei tööta mitmete kortermajade ventilatsioonisüsteemid tavapäraselt, mistõttu on gaasiseadmete kasutamine muutunud ohtlikuks.

Päästeamet teavitas linna elanikke EE-ALARM sõnumitega. Lisainfot leiad kriis.ee lehelt.

13/05/2026

Mida on õppida Narva rahvavabariigi juhtumist tormilises infokeskkonnas toimetulekul? 🤔
(In English, in the comments!)

➡ "Narva rahvavabariigi narratiiv on emotsionaalne, äratab huvi ja köidab tähelepanu; kuid lisaks sellele, mida kohalikud ja välisajakirjanikud on juba käsitlenud, tuleks kogu seda nähtust mõista ka selle võime kaudu illustreerida olukordade keerukust, kus tähelepanu pööramine tundlikele teemadele võib kaasa tuua veelgi suurema haavatavuse," kirjutab meie blogis praktikant Polina Odarych (Tallinn University).

➡ "Tänapäevases infokeskkonnas on paljude esmaseks instinktiks teha kõik võimalik, et olla kursis ümbritseva maailma tegelikkusega. Olukorras, kus infovoog on juba niigi mahult ülekoormav, võivad korduvad spekulatsioonid ja veenvad väited selle või teise nähtuse olemuse ja päritolu kohta – antud juhul niinimetatud „rahvavabariigi“ fenomenist riigi piiril – täita kogu maailma kõmumeedia veerud sedavõrd, et võib olla mõistlik hetkeks tagasi astuda.," kirjeldab Odarych.

➡️"Kokkuvõttes ei tohiks kerksust mõista üksnes võimena eksitavat informatsiooni ära tunda. See hõlmab ka arusaamist sellest, kuidas informatsiooni mõju võib kasvada paljude väikeste ja peente tegurite koosmõjul ning kuidas see ei sõltu alati faktilisest täpsusest," märgib ta.

Loe täismahus, maksumüürita artiklit meie blogist:
https://www.kruk.ee/arutelu-narva-rahvavabariigi-narratiiv-kui-naide-tanapaeva-keerukatest-infokeskkondadest/

12/05/2026

Rõõmustame, sest varsti on Eestis ohuteavitus, mis paneb telefoni ohu korral üürgama. See tähendab, et enam ei jää ohuteavituse SMSid vahel märkamata, kui telefon on näiteks hääletu peale unustatud. 💓

Seda on väga kaua oodatud. Aitäh, Päästeamet, Siseministeerium ja kõik partnerid, kes selle nimel vaeva näevad, et kaasaegne ohuteavitus ka Eestisse jõuaks! 🤲

Ohuteavitussüsteem EE-ALARM saab uuel aastal lisa välkteavituse, ehk Cell Broadcasti näol! 📣

Kui välkteavituse kasutuselevõtuga seotud ettevalmistavad tegevused on käinud juba aasta algusest, siis tänaseks on Päästeamet, Riigiside Sihtasutus (RIKS) ja rahvusvaheline ohuteavituse lahenduste pakkuja, One2Many Norway AS allkirjastanud ka lepingu mobiilsidevõrgu välkteavituse tehnoloogia välja arendamiseks Eestis.

📳Välkteavituse kasutuselevõtmine on möödapääsmatu ja võimekus inimesi kiiresti teavitada paraneb seeläbi märgatavalt. See tehnoloogia ongi loodud spetsiaalselt ohtudest teavitamiseks: looduskatastroofid, ulatusliku mõjuga tööstusõnnetused või sõjaline rünnak.

📲Sellega on võimalik viia ohuinfot nutitelefonidesse sekunditega, see töötab ka üle koormatud mobiilside võrgu korral ning teavitus on disainitud sääraseks, et see ilmub ekraanile hüpikaknana kõikide teiste rakenduste ette.

📣Kõrgema ohutaseme korral annab teavitus endast märku ka heli, vibratsiooni ja valguse seadistustega.

04/05/2026

Aitäh, päästjad ja tuletõrjujad, et olete meie kõigi jaoks olemas! 💪

🔥 Head tuletõrjujate päeva!

Täna täname neid, kes lähevad sinna, kust teised tulevad ära. Neid, kes on kohal siis, kui olukord on kõige keerulisem – olgu selleks tulekahju, liiklusõnnetus või mõni muu oht. Päästjate töö on julgus, oskus ja pühendumus. See on valmisolek aidata igal hetkel – sageli oma elu ohtu seades.

🕯️ Täna mõtleme ka neile, kes on sellel teel oma elu kaotanud. Me mälestame neid ja avaldame sügavat austust nende panuse eest.

💙 Aitäh kõigile kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele, kes seisavad iga päev selle eest, et Eesti oleks turvalisem paik.

Soovime teile jõudu, kindlat meelt ja turvalisi väljakutseid! 🚒

Kas teadsid, et tuletõrjujate päev sai alguse 1999. aastal pärast seda, kui Austraalias hukkus metsatulekahju ajal traagiliselt viis tuletõrjujat? Seda päeva tähistatakse 4. mail, kuna see on püha Floriani päev. Austriast pärit Florian on tuletõrjujate ja korstnapühkijate kaitsepühak.

28/04/2026

Kas kliimamuutustest tulenevad kriisid on kuhugi kadunud, kuna meie fookus on nüüd sõjalisel julgeolekul? Ei, nii see paraku pole.

➡ On paradoks, et kõige suurema ohuna tajutav kriis ei pruugi olla see, mis meid päriselt tabab. Võib minna hoopis nii, et juhtub midagi muud, millelt tähelepanu eemal.

Praegu on riigi fookus juba mitmeid aastaid olnud sõjalisel julgeolekul. See aga ei tähenda, et teistsugused kriisid juhtuda ei või.

➡ On väga oluline, et teadvustatakse ja tegeletakse ka kliimakriisist tulenevate ohtudega - näiteks ekstreemsed ilmaolud, üleujutused, põuad, sellest omakorda sagenevad metsatulekahjud ja nii edasi.

Siit saad lugeda ühe projekti kohta, mis tegeleb just kliimakriisi negatiivsete mõjude ennetamisega ja kus löövad kaasa ka Eesti partnerid👇

24/04/2026

Kes saab minna, on appi oodatud! ⬇️

❗Masuudireostus Vainupeal: külavanem kutsub laupäevaks talgulisi appi❗

Keskkonnakatastroofist on asi kaugel, aga Lääne-Virumaa Vainupea supelranna veerest Mustoja poole masuudiklompe jätkub. Külavanem Sigrid Nuutre: „Ega enne ei saa aru kui sisse asud ja haisema hakkab!“