Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

27/07/2026

Parvlaeva meeskond streikis mandri asemel Kihnus
Kristo Niglas, ajakirjanik, 26. juuli 2026, 16:26
Täna kell 14.30 pidanuks Munalaiu sadamas algama Kihnu Veeteede töötajate hoiatusstreik, mis lükanuks nihkesse parvlaeva Kihnu Virve pärastlõunased ja õhtused väljumised. Laevafirma lasi töötajatel meelt avaldada, kuid nad tegid seda hoopis Kihnus.
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing (EMSA) on kevadest alates püüdnud Kihnu Veeteedega läbi rääkida palgatingimuste üle. Ka riikliku lepitaja vahendusel pole kokkuleppeni jõutud. Sel nädalal teatas EMSA, et pühapäeval streigitakse parvlaeval Ormsö Rohuküla sadamas 12–13 ja parvlaeva Kihnu Virve pardal Munalaiu sadamas 14.30–15.30 ehk siis mandril.
Reedel andis aga Kihnu Veeteed oma kodulehel teada, et nad teevad graafikus muudatuse parvlaevade meeskonnaliikmete hoiatusstreigi tõttu.
Kihnu Veeteed nihutas mitu väljumist enne streiki varasemaks. Munalaiust kell 14.45 Kihnu sõitma pidanud laev sõitis välja juba kell 13.10. Ülejäänud väljumised toimusid graafiku järgi.
«Muutsime sõidugraafikuid, sest hoolime oma reisijatest. Kui EMSA eesmärk on võimalikult palju reisimist takistada ja selle tulemusena tähelepanu saada, siis meie eesmärk on kõik reisijad kenasti ära teenindada,» selgitas Kihnu Veeteede juhatuse liige Jaak Kaabel muudatuse otsust. Ta põhjendas, et valik muuta just ennelõunaseid väljumisi oli seotud seadusest tulenevate meeskonna töö- ja puhkeaja piirangutega.
Pühapäeva õhtul on Kihnust mandrile suunduvad kaks reisi välja müüdud. Kui muudatust poleks tehtud, oleks viimased reisijad jõudnud Munalaiu sadamasse tavapärase kella 20.05 asemel 21.05 ja saarele tagasi pärast kella 22.
Hoiatusstreik siiski toimus ja väikepaadiga kimas sinna koos plakatitega kohale EMSA juhatuse esimees Jüri Lember. Ühing soovib, et praegu töötajatele makstav tulemustasu liidetaks põhipalgale, mis annaks suurema kindluse. Lember selgitas, et meremeestele makstakse põhipalgale lisaks üldjuhul tulemustasu ja konkurentsikeelu tasu. Need moodustavad umbes veerandi põhipalgast, see tähendab, et suur osa tasust pole lepingus kirjas ning tööandja võib ühel päeval lihtsalt loobuda seda maksmast.
Suurema kindluse kõrval ootavad meremehed tööandjalt umbes viieprotsendist palgatõusu ja töötasu indekseerimist edaspidi.
Jüri Lember viis väikepaadiga hoiatusstreikijatele Munalaiu sadamas kasutamiseks mõeldud plakatid.
Kihnu Veeteed pole EMSA ettepanekuga nõustunud ega Lemberi sõnutsi pakkunud oma lahendust. Kollektiivlepingut nad ei soovi sõlmida, kuid palgatõusuga ollakse osaliselt nõus.
Streigist võtsid osa kuus laevameeskonna liiget. Ormsös ja Kihnus jäi laevale üksnes kapten, kes vastutab aluse eest, kuna Lember streigijuhina ei jõudnud graafikumuudatuste tõttu pardale. Vormsi rahvas avaldas streikijatele toetust, tõi pirukaid ja toetuskirja.
Lemberi teatel olid laevatöötajad Kihnus tunniks kaile läinud. Sealgi olid inimesed uudistanud, mis puhul laevameeskond selliselt seisab.
EMSA juhatuse esimees Jüri Lember märkis, et nad on valmis streikidega jätkama, kui asjaolud ei muutu.

Täna kell 14.30 pidanuks Munalaiu sadamas algama Kihnu Veeteede töötajate hoiatusstreik, mis lükanuks nihkesse parvlaeva Kihnu Virve pärastlõunased ja õhtused väljumised. Laevafirma lasi töötajatel meelt avaldada, kuid seda tehti hoopis Kihnus.

23/07/2026

Kolmapäeval kella kaheks pidid ametiühing ja riiklik lepitaja saama Kihnu Veeteedelt vastuse. Seda aga ei tulnud, mistõttu teevad parvlaevade Ormsö ja Kihnu Virve meeskonnad pühapäeval hoiatusstreigi.
Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing teatas, et alates 9. märtsist on ametiühing proovinud saada tööandjaga kokkuleppele kollektiivlepingu sõlmimises, kuid tulutult. Ametiühingu teates seisis, et Kihnu Veeteed ei vastanud riikliku lepitaja 26. juuni lepitusettepanekule tähtaegselt ning nende seisukohad on olnud sisutud.
"Minu informatsioon on selline, et kui laev üle poole tunni hilineb nii ühel kui teisel liinil, siis seda pole lihtne tasa sõita. Tõenäoliselt kõik nende väljumiste järgsed väljumisajad lähevad sassi," rääkis meremeeste ametiühingu esimees Jüri Lember.
Parvlaeva Ormsö hoiatusstreik toimub pühapäeval kell 12 kuni 13. Parvlaev Kihnu Virve streigib kell 14.30 kuni 15.30. "Laevapere liikmed, kes streigist osa võtavad, ei tööta," nentis Lember.
Ametiühing vabandab pileti broneerinud reisijate ees.

Pühapäeval toimuvad hoiatusstreigid Kihnu-Munalaiu ja Rohuküla-Sviby laevaliinidel, kuna laevade meeskondade palgatingimustes pole tööandjaga kokkuleppele jõutud.

22/07/2026

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember selgitas, et see raskendab muu hulgas riigihangetel osalemist ja ka pakkumiste hindamist.
"Meil tekkis siin ühe ettevõttega, kes konkursil osaleb, olukord, kus ettevõte ei saa enda sõnul hankel adekvaatsete palganumbritega või tööjõukuludega hankedokumente koostada, kuna nad ei tea, millised on teiste ettevõtete vastavate ametikohtade töötasud. Tõenäoliselt ei tea seda ju ka ametnikud, kes peavad riigihankele esitatud avaldusi hindama," tõdes Lember.
Info puudumise tõttu on ka näiteks noorel inimesel esimest korda tööle minnes keeruline mõistlikku palka küsida.
"Inimene, kes kuskile tööle läheb, peaks saama tutvuda ka selle ettevõtte töötingimustega, mis on lisaks seadusele fikseeritud ka kollektiivlepingus. Siis kaoks ära võimalus "pätti teha" ja väita näiteks noorele, kes alles tuleb tööjõuturule, et mitte keegi teine ei maksa rohkem palka ja mitte kuskil ei ole nii head töötingimused, kui meil," kirjeldas Lember.

Kollektiivlepingute andmekogu ei tööta juba üle nelja aasta ning ametiühingud leiavad, et see halvendab töötajate võimalusi palgaläbirääkimistel ja annab eelise tööandjale. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab andmekogu korda saada järgmisel aastal.

05/06/2026

Superfast IX lahkumine Paldiski liinilt langetas Tallinki kaubavedu üle 55%

Tallinki reisijate arv kasvas mais aastaga 1,9%, kuid reisilaeva Superfast IX väljaprahtimine lõi rängalt ettevõtte Eesti–Rootsi suuna kaubavedu.

Joonas Piir
Tõnu Tramm Logistikauudised.ee juht
https://www.logistikauudised.ee/uudised/2026/06/03/superfast-ix-lahkumine-paldiski-liinilt-langetas-tallinki-kaubavedu-ule-55

Mais vähenes Eesti–Rootsi liinil kaubaveoühikute arv üle 55%, sest kuu alguses suunati liinil sõitnud reisilaev uuele tööotsale.

Tallink vedas mais 1,5% rohkem kaupa kui aasta varem. Kaubaveoühikute arv suurenes 22 948 ühikuni. Enim suurenes kaubavedu Soome–Rootsi liinil, täpsemalt 43%. Eesti–Soome liinil veeti eelmise aasta maikuuga võrreldes üle 7% rohkem kaupa. Eesti–Rootsi liinil vähenesid kaubaveoühikud üle 55%.
Tallinki sõnul kahanes kaubavedu Eesti–Rootsi liinil reisilaeva Superfast IX väljaprahtimise tõttu. Aasta tagasi opereeris ettevõte lisaks Paldiski–Kapellskäri liini, kuid 1. mail 2026 jõustunud prahtimislepingu järel on see kuni edasise otsuseni peatatud. Tänavu vedas sel suunal kaupa vaid kruiisilaev Baltic Queen.

Superfast IX-i väljaprahtimine on tekitanud Paldiski–Rootsi suunal veovõimsuse puuduse, mis jõuab juba Eesti eksportijateni. Vedajate sõnul on laevad täis, veokid jäävad maha ning alternatiivseid marsruute otsitakse Tallinna, Läti, Leedu ja Soome kaudu. See kasvatab kulu ja muudab keeruliseks tähtaegse tarne, mis on eriti kriitiline Skandinaaviasse eksportivatele tootjatele.
Inhus Prefabi juht Andres Kull ütles, et iga koorma saatmine on praegu võitlus, kirjutas Logistikauudised üle-eelmisel nädalal. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimehe Tiit Pariku sõnul ei ole tegu enam ainult vedajate probleemiga, vaid riskiga kogu Eesti majandusele, sest Rootsi, Norra ja Taani on olulised eksporditurud.

Tallink kinnitas, et otsib Paldiski–Kapellskäri liinile asenduslaeva ja pakub klientidele alternatiive Helsingi kaudu, kuid tähtaega ei nimetanud. DFDSi Eesti juht Peeter Ojasaar ütles, et lisalaeva toomine ei tasuks praeguste kulude juures ära, ning riiklikku sekkumist peetakse esialgu ennatlikuks. Küll aga pidasd ta võimalikuks lahenduseks veosti optimeerimiseks tihjedamalt täidetud liinidelt tühjematele liinidele.

Reisiti mullusest rohkem

Mais kasvas veetud reisijate arv eelmise aastaga võrreldes pea 2%. Reisijate arv kasvas Soome–Rootsi liinil 4,5% ning Eesti–Soome liinil 2,9%. Eesti–Rootsi liinil vähenes reisijate arv märksa enam kui 9%.
Reisijate sõidukite arv jäi mullusega samasse suurusjärku, ulatudes 65 104 ühikuni. Suurim langus tuli Eesti–Rootsi liinilt, kus veetud sõidukite arv vähenes 26%. Eesti–Soome liinil kahanes näitaja 1,6%, samas kui Soome–Rootsi liinil kasvas sõidukite arv üle 27%.

Superfast IX lahkumine Paldiski liinilt langetas Tallinki kaubavedu üle 55%. Tallinki reisijate arv kasvas mais aastaga 1,9%, kuid reisilaeva Superfast IX väljaprahtimine lõi rängalt ettevõtte Eesti–Rootsi suuna kaubavedu. Merendus, Andres Kull, Tallinn, Logistika, Rootsi, Eksport, Transport,...

02/06/2026

Endiselt saab Eesti Mereakadeemias õppiv EMSA liige isikliku avalduse alusel taodelda igakuise väljamakse alusel toimivat õppetoetust (stipendiumit) juhul, kui on täidetud alljärgnevad tingimused :
- vähemalt üks tema vanematest on olnud EMSA liige vähemalt 12 eelnevat kalendrikuud tagasiulatuvalt toetusavalduse esitamise kuupäevast;
- avaldaja õpib esimese astme kõrgharidusõppes ( vastab bakalaureuseõppe tasemele) laevaohvitseri kutsega lõppeval õppekaval;
- avaldaja on läbinud esimese semestri ilma õppevõlgnevusteta ja õpib statsionaarses õppes ilma põhjuseta puudumisteta;

Õppetoetuse avaldusi rahuldab EMSA juhatus, mis toimub üldjuhul kord kuus.
Õppetoetuse suurus on 75 eurot kuus ja seda makstakse kogu statsionaarse õppe nominaalse õppeaja jooksul. Esimene väljamakse toimub avaldaja poolt osundatud pangakontole alates EMSA juhatusele järgnevast kalendrikuust hiljemalt 15. kuupäevaks.

EMSA juhatusel on õigus peatada või lõpetada kõnesoleva õppetoetuse maksmine alljärgnevatel juhtudel:
- toetuse saaja ei ole kõrvaldanud õppevõlgnevust hiljemalt vastavale eksamisessioonile järgnenud semestri jooksul;
- - toetuse saajal esineb korduvalt põhjuseta puudumisi õppetööst;
toetuse saaja saab hakkama tulevasele meremehele ebaväärika ja/või ühiskonnaohtliku teoga;
- toetuse saaja vanem või saaja arvatakse välja EMSA liikmeskonnast.

Vastavalt EMSA juhatuse otsusele võib olla toetuse saajal kohustus tagastada EMSA makstud toetus täies ulatuses juhtudel, kui ta eksmatrikuleeritakse enne õppekava täies mahus läbimist ja õppeasutuse lõputunnistuse väljastamist, v.a. temast mitteolenevatel põhjustel.

Lisainfo:
Jaana Põlts
[email protected]

16/03/2026

"Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul on laual kaks vastandlikku varianti. Üks neist lähtub reeglite lihtsustamisest, halduskoormuse vähendamisest ja tööjõuturu paindlikumaks muutmisest. Praktikas võib see tähendada tööõiguse, töötajate kaitse ja sotsiaalsete garantiide nõrgenemist. Teine variant lähtub investeeringute kasvatamisest, tööstuse arendamisest ja kvaliteetsete töökohtade loomisest. Olen Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC) ühte meelt, et ainult viimane neist suudab tugevdada nii Euroopa majandust kui selle konkurentsivõimet".

Kaia Vask: Euroopa konkurentsivõimet ei saa ehitada töötajate õigusi lammutades
Nädala pärast kogunevad Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, et otsustada, millise majandusliku strateegiaga edasi minna ajal, mil geopoliitilised pinged, kaubanduskonfliktid ja tehnoloogiline konkurents survestavad Euroopa majandust üha tugevamalt. Eesti seisukohad kujundati täna Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil.
13.03.2026
https://eakl.ee/miinimumpalk-ja-sotsiaalpartnerlus/kaia-vask-euroopa-konkurentsivoimet-ei-saa-ehitada-tootajate-oigusi-lammutades/
See arutelu puudutab otseselt Eestit, sest küsimus on selles, milliseid töökohti Euroopas ja Eestis looma hakatakse, millised tööstusharud püsima jäävad ning kui kindlalt inimesed end tööl tunnevad. Kas majanduse ümberkujundamine hakkab toimuma töötajatega arvestades või nende arvelt?
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul on laual kaks vastandlikku varianti. Üks neist lähtub reeglite lihtsustamisest, halduskoormuse vähendamisest ja tööjõuturu paindlikumaks muutmisest. Praktikas võib see tähendada tööõiguse, töötajate kaitse ja sotsiaalsete garantiide nõrgenemist. Teine variant lähtub investeeringute kasvatamisest, tööstuse arendamisest ja kvaliteetsete töökohtade loomisest. Olen Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC) ühte meelt, et ainult viimane neist suudab tugevdada nii Euroopa majandust kui selle konkurentsivõimet.
Tootmise hääbumisega kaovad töökohad ja töötajate voli ise oma tulevikku kujundada
Euroopa töötlevas tööstuses toimuv näitab väga selgelt, et probleem pole vaid selles, nagu oleks Euroopas liiga palju reegleid. Eurostati tööhõiveandmete põhjal on analüütikud välja arvutanud, et Euroopa töötlev tööstus on viimasel kahel aastal kaotanud keskmiselt u 27 000 töökohta kuus. Statistika taga on inimesed, nende perede ja tervete piirkondade elujõulisus ning Euroopa majanduse sõltumatus.
Just seetõttu on Euroopa Komisjon rõhutanud vajadust tugevdada Euroopa Liidu (EL) ühist turgu ning rõhutanud põhimõtet, et Euroopa avalik raha peab strateegilistes sektorites toetama tootmist ja kvaliteetsete töökohtade loomist eelkõige Euroopas. See on ainuõige lähtekoht.
Ka Eesti tööturg peegeldab neid muutusi selgelt. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2025. aastal töötuse määr 7,5 protsenti, mis näitab jätkuvat survet tööturule. Samal ajal kasvas nii töötute kui ka hõivatute arv, mis viitab omakorda nähtusele kui majandus kohaneb, kuid teeb seda valuliselt ja ebaühtlaselt. Kõige suuremad muutused on toimunud töötlevas tööstuses, kus eelmisel aastal vähenes hõive absoluutarvudes kõige enam.
Eesti majanduse ümberkujunemine leiab aset juba praegu
Selles olukorras on lihtne pakkuda lahenduseks vana retsepti: vähendame regulatsioone, muudame tööjõuturu paindlikumaks ja küll siis konkurentsivõime kasvab. Kuid küsimus on, kelle arvelt me seda teeme? Kui paindlikkus tähendab töötaja jaoks suuremat ebakindlust, nõrgemat kaitset ja väiksemat läbirääkimisjõudu, on see allakäigutee.
ETUC on juhtinud tähelepanu sellele, et peamine probleem pole mitte reeglite rohkus, vaid ebapiisavad investeeringud. Nii Euroopa kui ka Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse märgatavalt vähem kui näiteks USA ettevõtted. Samal ajal suunatakse aga märkimisväärne osa kasumist dividendideks ja aktsiate tagasiostuks. Selline mudel võib küll parandada ettevõtte järgmise kvartali tulemusi, kuid ei ehita EL ja Eesti homset majandust.
Majanduse ümberkujundamine peab toimuma läbi tööandjate ja ametiühingute sotsiaaldialoogi
Rõhutan EAKL-i juhina, et Euroopa konkurentsivõime peab toetuma investeeringutele tööstusesse, innovatsiooni ja taristusse. ELi senine sotsiaalne ja majanduslik mudel on tugev just seetõttu, et on püütud hoida tasakaalu ettevõtjate huvide ja töötajate õiguste vahel.
Töötajate korralik palk pole mitte koorem majandusele, vaid selle kandetala. Kui inimestel on püsivad ja kvaliteetsed töökohad, tunnevad nad end kindlamalt, tarbivad rohkem ja hoiavad raha ringluses. See toetab ettevõtteid, kasvatab nõudlust ja muudab siseturu tugevamaks.
Eesti valitsusel on aeg valida, kas minna Brüsselisse toetama lühinägelikku joont, mis nimetab töötajate õiguste kärpimist konkurentsivõime tõstmiseks või seista selle eest, et Euroopa tulevik rajataks investeeringutele, tugevale tööstusele ja kvaliteetsetele töökohtadele.
Eesti peab toetama 19. ja 20. märtsil Brüsselis toimuval Euroopa Liidu Ülemkogul poliitikat, mis muudab Euroopa tugevamaks.
Kui Eesti Valitsus räägib Euroopa konkurentsivõimest, siis peab ta ka ausalt välja ütlema, kelle huve ta tegelikult kaitseb – kas kiiret kasumit sooviva kapitali või töötajate oma, sest inimeste tööl püsib kogu meie majandus. Selles valikus pole võimalik jääda erapooletuks.

Nädala pärast kogunevad Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, et otsustada, millise majandusliku strateegiaga edasi minna ajal, mil

12/03/2026

Marina Merilaid kirjutab:

Tere! Teatan, et Alexela tanklas EMSA kaardiga soodustus enam ei kehti. Teiste soodustuste kohta täpsustatakse infot ning sellest annan teada jooksvalt vastavalt info laekumisele.

12/03/2026

Jüri Lember kirjutab:

Kõigile emsakatele !
Käesolevaga teavitan, et EMSA kontoris on alates 03.03.2026 toimunud töökorralduse muudatus ja sellega seoses ka personali muudatus. Risto Raudkivi enam meil ei tööta.
Organisatsiooni sekretäri töökohustused, mis olid seotud liikmete avalduste ja arvestusega on üle läinud meie uuele töötajale, büroo juhatajale, Marina Merilaid.
Tema kontakt on [email protected], lauatelefon sama, mis oli org.sekrteäril.

23/12/2025