13/01/2026
“Pärast Tallinna mul hostelid koduks said. Neis istun vaid” - kohmakas prafraas lapsepõlves raadiost meelde jäänud laulust “Must kohv” sõnadega “Pärast sind mul baarid koduks said. Neis istun vaid”.
Pärast Tallinnast ärakolimist jah on hostelid koduks, kui pool nädalat Tallinnas olen. Mis on iseenesest huvitav eluperiood ja võimaldab kokku puutuda ühiskonnakihtide ja rahvustega, kellega muidu väga ei suhtle.
Aga lemmik-koduks on kujunenud Villa Kadriorg. Ja kui mind võetakse vastu küsimusega, kas tuba nr 29 sobib, tunnen end kui Ravic romaanist “Triumfi kaar”, kes pagulasena oli ka paraku küll Pariisi odavate majutusasutuste püsiklient.
Tõelise kodusoojuse loob fotol olev loomake, kes pole mänguasi (kuigi selle mõõtu), vaid perenaise kutsu - võtab hästi vastu sinki ja laseb end vastumeelselt paitada.
Teine rõõmu objekt on parimate tubade aknast paistev kohvik-pood NOP.
Nii et vaimse tervise sarja, MUBA ja kahe festivali asjad saavad ka sel nädalal aetud, kui ainult villa lume alt üles leiab.