Tallinna Looduskaitse Selts

Tallinna Looduskaitse Selts Talinna Looduskaitse Selts on Eesti Looduskaitse Seltsi assotsieerunud liige.

Pildikesi eilselt 13. Juuni 2026 Paepäevalt. Suur suur tänu  professor Rein Einasto, et jagasite meiega oma põhjalikke t...
14/06/2026

Pildikesi eilselt 13. Juuni 2026 Paepäevalt. Suur suur tänu professor Rein Einasto, et jagasite meiega oma põhjalikke teadmisi.

07/06/2026

HEA SELTSILINE JA SÕBER!

Väike paepäev koos jalutuskäiguga toimub 13.juunil 2026.a. Päeva juhatab paevana Rein Einasto.

Marsruut: Rahvusraamatukogu - Laagna kanal - Laagna paljand Kumu kohal - Lasnamäe pank - Pae park - Maarjamäe - Viimsi lubjamägi - Astangu paekivi - Kõrgema Tehnikakooli paesein.

Väljasõit kell 11.00 Rahvusraamatukogu eest ja tagasi kell 17.00. Retke hind 20 eurot. Oma võileib kaasa.

Info ja registreerimine: [email protected] või tel. 58117138 Liivi või tel. 5121428 Tiiu

Soovitame : ELKS Kitzbergi osakonna õppesõit  Põhja–Saksamaa reis. Hetkel vaba umbes 10 kohta.27. juuni–4. juuli 20261. ...
23/05/2026

Soovitame : ELKS Kitzbergi osakonna õppesõit Põhja–Saksamaa reis.
Hetkel vaba umbes 10 kohta.
27. juuni–4. juuli 2026
1. päev
Laupäev, 27. juuni
Väljasõit Abja–Paluojast kl 7.00. Sõit läbi Läti–Leedu–Poola. Ööbime Poolas, pärast Varssavit.
Hotel 500 Stryków https://www.hotel500.com.pl/strykow
2. päev
Pühapäev, 28. juuni
Pärast hommikusööki jätkame teekonda Saksamaa poole, sõidame Lüneburgi. Hulga Saksamaa
linnade keskaegne süda purustati II MS liitlaste pommirünnakutes. Elbe ja Heide vahel idüllilises
kohas paiknev Lüneburg jäi nendest puutumata ning pakub seniajani ehedat keskaegset linnapilti.
Lüneburgi rikkusele pani aluse sool. Tänu kalli valge kullaga kauplemisele pälvis linn suure
kuulsuse ja jõukuse. Lüneburg tõusis 15. saj üheks Hansa liidu üheks tähtsamaks ja jõukamaks
linnaks. Õhtul vaba aeg linnas. Ööbime vanalinna servas, hotellis B&B HOTEL Lüneburg
https://www.hotel-bb.com/de/hotel/lueneburg?
utm_source=gmb&utm_medium=referral&utm_content=lueneburg&utm_campaign=yext
3. päev
Esmaspäev, 29. juuni
Pärast hommikusööki külastame soolamuuseumi. Lüneburgi rikkusele pani aluse sool. Legendi
järgi avastas tulevase linna rikkused jahimees, kes sai saagiks metssea, kelle karva kattis
kristalliseerunud sool. Soolakoda töötas aastasadu ning tänu kalli valge kullaga kauplemisele pälvis
linn suure kuulsuse. Lüneburg tõusis Bergeni, Visby ja Lübecki kõrval 15. saj üheks Hansaliidu
üheks tähtsamaks ja jõukamaks linnaks. Pärast soolamuuseumi sõidame loodusesse, otsme sobiva
matkaraja ning teeme mõnekilomeetrise matka kuulsal Lüneburgi nõmmel. Saksamaal on üle
saja väärtusliku kultuurmaastiku, mida kaitstakse sinna loodud loodusparkide abil, püüdes hoida ja
arendada ainulaadset ning inspireerida ja tõsta inimeste teadlikkust. Lüneburgi nõmme looduspark
on üks esimesi Saksamaal loodud loodusparke. Tänapäeval on see üks suurimaid ja kuulsamaid
omataolisi. See ulatub üle 107 000 hektari. Tegu on ulatusliku nõmmemaaga, ühe sellistega, mis
katsid enamikku Põhja–Saksamaad kuni umbes aastani 1800, kuid mis mujal Saksamaal tänaseks
peaaegu täielikult kadunud on. Unikaalse maastiku tõttu on Lüneburgi nõmm Põhja–Saksamaal
populaarne turismi sihtkoht. Õhtuks jõuame Lübeckisse. Ööbime hotellis B&B HOTEL LübeckHbf https://www.hotel-bb.com/de/hotel/luebeck-hbf
4. päev
Teisipäev, 30. juuni
Pärast hommikusööki tutvume Lübeckiga, mis oli Hansa Liidu keskuseks. Hansa Liidu peamine
eesmärk oli valitseda kaubanduse üle Põhjamerel ja Läänemerel ning 14.–15. saj see ka õnnestus.
Linn on tuntud Lübecki õiguse, aga ka seal toodetava martsipani poolest. Kaunis vanalinn kuulub
UNESCO maailmapärandi nimistusse. Eesti on seotud Lübeckiga mitmel moel. Nigulistes asuva,
kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis, „Surmatantsu“, on maalinud hiliskeskaegse
Põhja–Euroopa üks kuulsamaid kunstnikke Bernt Notke. Lübecki trükikodades on ilmavalgust
näinud mitmed meie esimesed raamatud. Tuntud raamatutegelastest on Lübeckis sündinud Indrek
Hargla keskaegset Tallinna kujutavate kriminaalromaanide peategelane, apteeker Melchior.
Jalutame vanalinnas, ostame kaasa kohalikku kuulsat martsipani. Külastame Maarja kirikut,
mis olevat eeskujuks paljudele Baltimaadesse ja teistele Läänemere äärde kerkinud kirikutele.
Kiriku lugu on seotud linna sünniga. Praeguse gooti stiilis kiriku ehitamine algas 13. saj ning omamoodi eeskujuks olid uhked Prantsuse katedraalid. 2026 sügisest jääb kirik pikemaks ajaks
algavate suurte renoveerimistööde tõttu suletuks. Hilisel pärastlõunal jõuame Wismarisse ja
tutvume esmalt linnaga. Seejärel majutume ja vaba aeg. Ööbime hotellis B&B HOTEL Wismar
https://www.hotel-bb.com/de/hotel/wismar?
utm_source=vz&utm_medium=referral&utm_content=wismar&utm_campaign=yext
5. päev
Kolmapäev, 1. juuli
Pärast hommikusööki sõidame Heiligendammi ning matkame Euroopa rannikurajal E9
Heiligendammist Nienhagenisse. Õhtuks jõuame Rügeni saarele, Sellinisse. Pärast matka võtame
suuna Rügenile, mis on oma ligi 1000 km²–ga Saksamaa suurim saar. Koht, kuhu esimesed asukad
saabusid umbes 10 000 aastat tagasi ning kus iga küla või linna lahutab merest maksimaalselt 7 km.
Kaunis maastik oma kriidikaljude ja liivarandadega, rabade, lainjate küngaste ning pöögimetsadega
on inimesi paelunud juba 18. saj lõpust, kui pastor Willich avas Sagardis 1795 esimese
puhkekeskuse. Puhkajate lisandudes arenesid Rügeni rannikul asunud mitmed kalurikülad tasapisi
supel– ja tervisekuurortideks ning köidavad puhkajaid tänaseni.
Esmalt sõidame kuurortlinna Sellinisse, mille ajalugu ulatub 13. sajandisse, mil ta oli väike rahulik
kaluriküla. Linna kuldaeg algas 19. saj lõpus, mil Berliini ja teiste suurlinnade jõukad elanikud
avastasid puutumatu loodusega vaikse paiga ning kerkima hakkasid valged, tornide ja rõdudega
pitsilised hooned. Vaba aeg, saab jalutada nii linna peatänaval Wilhelmstrassel kui ka 1998 uuele
elule ärganud 400 m pikkusel sadamasillal.
Pärast Sellini külastust sõidame hotelli Landhotel Kastanienallee. Majutume 2 ööks.
https://www.landhotel-kastanienallee.de/
6. päev
Neljapäev, 2. juuli
Pärast hommikusööki asume avastama Rügenit. Teel Kap Arkona poole on meie esimene peatuspaik
Prora kolosseum. See ehitust alustasid 1930ndatel ligi 10 000 töölist, et viia ellu Adolf Hitleri soov
pakkuda Saksa elanikkonnale (korraga ligi 20 000 inimesele) kontrollitud puhkamisvõimlaust ja
vaba aja sisustamist organisatsiooni „Kraft durch Freude” („Jõud läbi rõõmu”) poolt. Hitleri soov
oli luua raudsete närvidega rahvas, kes ei annaks võitlustes alla.
Prora lähedal asub puude latvade kohal kõrguv vaateplatvorm, mille ehitajad on inspiratsiooni
saanud kotkapesast. 40 m kõrgusele ja ligi 30 meetrise diameetriga vaateplatvormile jõudmiseks
tuleb läbida esmalt õpperada ning seejärel tippu jõudmiseks kõndida veel 600 m. See kõik päädib
uhke vaatega Rügeni maastikule ja silmapiiril ulatuvale merele.
Seejärel proovime leida üles Rügeni tulekivivälja, mida tuntakse ka „Kivide merena”. Tulekiviväli
tekkis umbes 3500–4000 aastat tagasi suurte tormide järel, mis Jasmundi poolsaarel asuvaid
kaljusid räsides tulekivid sealt välja pesid. Rügenil on merega paralleelselt kulgevat umbes 14
järjestikust ca kahe kilomeetri pikkust seljandikku. Neisse kuhjunud kivid uhuti omal ajal kaldale ja
märkimisväärse raskuse tõttu jäid need siia püsima.
Rügeni saare idarannikul asub Saksamaa väikseim rahvuspark: 1990 loodud Jasmundi rahvuspark
– valged kriidikaljud, pöögimetsad ja meri. Jasmundi poolsaar koosneb 70 miljonit aastat vanadest
kriidilasundites, mille kõrgeimaks tipuks on Piekberi kriidikalju – 161 m. Külastame rahvuspargi
keskust ja Kuningatooli kohal asuvat uut vaateplatvormi, mis asub 122 m merepinnast.
Jalutame 2011 UNESCO iidsete ja ürgsete pöögimetsade nimekirja lisatud pöögimetsas. Euroopa pöök on aastatuhandeid vastu pannud eri kliimatingimustes. Viimase jääaja lõpus levisid
pöögimetsad eraldatud paikadest Alpides, Karpaatides ja teistes lõunapoolsemates paikades üle
Euroopa mandri põhja poole. Puudel oli liustike taandumise järel metsa uuendamisel kanda oluline
roll.
Saare üks põhjapoolseimad tippe Kap Arkona ulatub ligi 50 meetrit üle merepinna. Jalutame
idülliliste väikekülade Putgarteni ja Vitti kaudu Arkona neemele, kus asuvad mitmed meremärgid,
mis on meresõitjaid juba pikka aega siinsetes vetes peituvate ohtude eest hoiatanud. Õhtuks jõuame
meile juba tuttavasse hotelli.
7. päev
Reede, 3. juuli
Pärast hommikusööki alustame teed kodu poole. Õhtuks jõuame meile juba tuttavasse hotelli
Hotel 500 Stryków https://www.hotel500.com.pl/strykow
8. päev
Laupäev, 4. juuli
Pärast hommikusööki jätkame koduteed. Poola–Leedu–Läti ja õhtuks oleme juba Abja–Paluojas.
Reisi hind: 760 eurot / inimene
Hinnas sisaldub:
 majutus 7 ööd 2–kohalises toas koos hommikusöökidega;
 bussisõit;
 giid–reisisaatja teenus.
Lisatasu eest:
 muuseumid–kohalik giid kokku 75 eurot (Lübeck, Lübecki Maarja kirik, soolamuuseum,
Lüneburgi nõmm, Wismar, Natur Erbe Zentrum Rügen, Jasmundi Rahvuspark);
 soovi korral 1–kohaline tuba 320 eurot;
 reisikindlustus (soovitav teha).
Kuidas end kirja panna:
Helista Tiit Reiside Hiiumaa kontorisse tel 463 2077 või kirjuta e–kiri [email protected]
Ütle/kirjuta oma ees– ja perekonnanimi ja et soovid juunis sõita Põhja–Saksamaale. Seejärel
tulevad juhised, kuidas edasi toimetada.
Reisikorraldaja on Tiit–Reisid OÜ
Sadama t 13 Kärdla, Hiiumaa vald Hiiu maakond 92411.
Registrikood: 10055108 KMKR nr: EE100455982
Kontakt: +372 463 2077, e–kiri [email protected] www.tiitreisid.ee

Odkryj Hotel 500 w Strykowie – idealne miejsce na wypoczynek, biznes oraz konferencje. Zobacz najlepszą ofertę w województwie łódzkim!

22/05/2026

Kokkutulekule!

Eesti looduskaitse Seltsi vabariiklik kokkutulek toimub Saaremaal 18.- 19.juuli 2026.a.

17.juuli 2026.a.

Ringsõit Muhu saarel

18.juuli 2026.a.

9.30 - saabumine,registreerimine
10.30 - Konverentsi avamine
11.50 - 12.00 - vaheaeg
13.20 - Konverentsi lõpp
13.30 - lõuna
15.00 - Õppekäigud

1) TAGAMETSA POOLSAAR. Kihelkonna - Abaja sadam - Kõruse - Kivestu pukktuulik - Ratastalud - Harilaid - Tagametsa puisniit . Matkajuht: Tiina Ojala

2) ELURIKAS KURESSAARE LINNA LOODUS. Vabadussõja ausammas - Maacki aed - Kuressaare linna park - Tuule dendraarium - Põduste tee laudtee - Tuulte Roos ja golfiväljak. Matkajuht: Maie Meius

3) ÜKS JA AINUS VIIDUMÄE. Upsi puisniit - Allikasoo - Viidumäe looduskeskus - Rauna vaatetorn. Matkajuht: Triin Reitalu

4) KURESSSARE ÜMBRUSE LOODUS-JA KULTUURIRETK. Suursild Põduste jõel - Suurlahe linnuvaatlustorn - Järve luidete MKA - Tehumardi ausammas - Loode tammik - Port Arthur - Loode linnuvaatlustorn. Matkajuhid: Sirje Azarov ja Hillar Lipp. Kaasa binokkel!

5) JAAN EILARTI LEMMIKPAIGAD: PÖIDE LOODUS-JA KULTUURIRETK. Pireti kivi - Kahtla - Laimjala - Pahavalla küla - Blesta kivi - Saaremetsa puisniit - EAÕK Tornimäe kirik - Kahutsi maalinn - EELK Pöide Maarja kirik. Matkajuht: Kairid Toomsalu

6) SÄÄRANE SÕRVEMAA. Nasva jõgi - Salme - Anseküla - Kaimri - Kargi - Mäebe - Viieristi MKA - Sääre tipp ja tuletorn - Sääre mälestussalu - Ohessaare - Türju pank - Kaunispe luidestik - Kaugatoma - Lõu looala ja päranditee. Matkajuht: Leo Filippov

7) TAGAMÕISA IDARANNIKU VAATED. Ookivi - Kuuse bussipeatus - Varkja - Odalätsi allikad - Veere vaateplatvorm - Suuriku pank. Matkajuht: Anni Filippov
20.00 Õhtusöök
21.00.Õhtune programm: Sõrve naiste regilauluansambel Ammuker, Lembit Uustulnd, bänd ja disko

19.juuli 2026.a.

8.00 - hommikusöök
9.30 - õppesõit: Kaarma maalinn - Kuigi keldrid - Panga pank - Rämmi tamm - Maasi maalinn. Kokkutuleku lõpetamine

Kokkutulekule väljasõit 17.juulil 2026.a. kell 8.00 Rahvusraamatukogu eest.

Kaasa toidunõud!

Retke hind, mis sisaldab kõiki kulusid 180 eurot!

Info ja registreerimine: e-mail [email protected] või tel.58117138 -Liivi või tel.51212428 - Tiiu

09/05/2026

Öös on hääli...

Sõidame 16.mail 2026 Viljandisse Kondase keskusesse ja Viljandi muuseumi vaatama näitust "Köler 200"

Väljasõit kell 14.00 Rahvusraamatukogu eest ja tagasi Tallinnas kell 23.30

Sõidu hind 30 eurot.

Info ja registreerimine tel.58117138 Liivi või tel.5121428 Tiiu või e.mail [email protected]

Talgutel Vabaõhumuuseumis 2.05.2026. Meie Kolu kõrtsi ette istutstud pihlakas kasvab jõudsalt. Riisusime teeääri. Ilm ha...
02/05/2026

Talgutel Vabaõhumuuseumis 2.05.2026. Meie Kolu kõrtsi ette istutstud pihlakas kasvab jõudsalt. Riisusime teeääri. Ilm haruldaselt kaunis.

25/04/2026

HEA SELTSILINE

Esimene hoogtööpäev Vabaõhumuuseumis!
Kogunemine 02.mai 2026.a. kell 10.00 muuseumi väravas.

Koguneme 09.mail kell 13.00 Kari t. kontoris.

Suvised üritused - kokkutulek Saaremaal

Ootame elavat osavõttu

Mälestame Vootele Hansenit.Vootele Hansen oli Eesti Looduskaitse Seltsi liige, aastatel 2017–2019 seltsi esimees ja 2021...
12/04/2026

Mälestame Vootele Hansenit.

Vootele Hansen oli Eesti Looduskaitse Seltsi liige, aastatel 2017–2019 seltsi esimees ja 2021. aastast seltsi auliige

Vootele Hanseni matusetalitus algab reedel, 17. aprillil kell 11 Tallinna Kaarli kirikus. Alates kell 10.30 on võimalik temaga jumalaga jätta.

https://et.wikipedia.org/wiki/Vootele_Hansen

Eile, 10. aprillil kutsuti pärast rasket haigust ajast igavikku meie koguduse raudvara ja ustav liige Vootele Hansen (19.1.1962–10.4.2026).

Kui laiem üldsus tunneb teda tunnustatud ja pikaaegse poliitiku, ühiskonnategelase ning pedagoogina, siis kirikurahvale – nii Kaarli koguduses kui ka laiemalt – oli ta samavõrd hinnatud ja armastatud kaasteeline.

Vootele oli Kaarli kogudusega seotud kogu elu ja jäi sellele truuks elu lõpuni. Ta ristiti siin 1962. aastal ja leeriõnnistuse sai 1980. aastal. Juba noore mehena, mis tol ajal ei olnud tavapärane, osales ta 1984. aastast koguduse nõukogu töös. 1991. aastal sai temast koguduse juhatuse esimees, kellena teenis väikese vahega kogudust ustavalt pikki aastaid. Alles kahes viimases juhatuse koosseisus andis ta esimehe vastutuse teadlikult noorematele, jätkates ise juhatuse liikmena. Tema pikaaegne kogemus ja targad nõuanded olid juhatuses töös asendamatud. Kui oli vaja meenutada mõnd kaugemat sündmust, seika või kuupäeva, siis oli meil tavapärane lause: „Küsime Vootele käest, tema kindlasti teab!”.

Aastate jooksul kandis ta vastutust ka kirikus laiemalt: ta oli EELK Kirikukogu XXIII, XXIV ja XXV koosseisu liige ja abijuhataja aastatel 1991–2001, EELK juriidilise komisjoni esimees 1992–2001 ning selle ekspert 2003–2004, EELK revisjonikomisjoni liige 1997–2001 ja esimees 2000–2001, EELK põhikirjakomisjoni liige 1997–2002, Kiriku varade tagastamise küsimustega tegeleva komisjoni esimees 1992–1993, Tallinna praostkonna nõukogu liige 1992–1997, EELK kodumaal ja EELK eksiilis ühinemisega seonduvate küsimuste läbitöötamiseks moodustatud töörühma liige 1993–1997, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Vabariigi Valitsuse ühiskomisjoni Õiguslike küsimuste ja omandisuhete komisjoni liige 1995–2002, EELK esindaja Kalmistuseaduse väljatöötamise töörühmas, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla nõukogu liige 2002–2010 ning Misjonikeskuse nõukogu liige 2004–2022.

EELK Konsistoorium tunnustas Vootele Hansenit 2005. aastal EELK aukirjaga ning 2007. aastal Teeneteristi II järguga.

Kogudus jääb teda meenutama ausa, tasakaaluka, usaldusväärse ja tagasihoidliku inimesena, kelle suur teadmistepagas ajaloo, kultuuriloo, hariduse ja paljude teiste valdkondade kohta oli erakordne. Suur lugemus ja elav uudishimu saatsid teda elu viimaste päevadeni.

Veel möödunud pühapäeval, ülestõusmispüha hommikul, viibis ta oma armsas kodukirikus armulaual ning sai osa maisest rõõmust, mida sel pühal üheskoos tähistasime. Usume ja palume, et nüüd saab ta osa taevase rõõmu täiusest, kus seisab ees kohtumine Issandaga palgest palgesse.

Olgu Jumala arm ja rahu Vootele ja tema lähedastega!

„Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu. Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist.“ (2Tm 4:7–8)

Vootele matusetalitus algab reedel, 17. aprillil kell 11 Tallinna Kaarli kirikus. Alates kell 10.30 on võimalik temaga jumalaga jätta.

Pärjad ja lilled on oodatud.

Vootele mälestuseks on võimlik teha ka annetus tema nimelise orelivile toetuseks. Annetada saab kohapeal või pangaülekandega:
Annetuse saaja: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus
SEB, arve: EE171010022004706006
Swedbank, arve: EE392200221011214295
Selgitus: Orelivile annetus Vootele mälestuseks

Koguduse õpetaja Jaak Aus ja Tallinna Kaarli kogudus

Foto: Saard

08/04/2026

HEA SELTSILINE



Koguneme 11.aprillil kell 13.00 Kari t. kontoris. Teema:

aasta loom - siil, arutelu jätk

aasta puu - haab ja

aasta taim

Suvised üritused - kokkutulek Saaremaal

Ootame elavat osavõttu

12/03/2026

ABRO TEEMUSK (17.08.1934 - 08.03.2026)

Meid on tabanud raske kaotus.
Pühapäeval, 8. märtsil lahkus meie seast igavikuradadele Abro Teemusk.
Abro saanuks 17. augustil 92 aastaseks. Ta oli Tallinna poiss, lõpetas 20. keskkooli (praeguse Ühisgümnaasiumi) 1952. aastal kuldmedaliga ja Tallinna Polütehnilise Instituudi cm laude. 1966. aastal oli ta üks neist, kes asutas Eesti Looduskaitse Seltsi. 1995. aastal valiti Abro auliikmeks. 2001. aastal sai ta seltsi rändauhinna – Johannes Piiperi binokli – omanikuks. Abro oli Tallinna Looduskaitse Seltsi juhatuse liige juba seltsi asutamisest peale. Ka hiljem, kui tervis nõudis aktiivsemast tegutsemisest tagasi tõmbumist, tundis ta meie tegevuse vastu huvi ning andis hüva nõu.
Loodushuvi tekkis Abrol juba poisipõlves, kui ta Kullamaa kihelkonnas vanaema kodukandis ringi matkas. Kuigi Abro oli ameti poolest energeetik, olid tal lisaks oma erialastele teadmistele lausa entsüklopeedilised teadmised nii eluta kui eluslooduses kohta. Projekteerides uusi elektriliine, liikus ta palju erinevates maastikes ringi ning see süvendas veelgi huvi kodumaa geograafia ja koduloo vastu. Loodusteadmised ammutas ta iseõppijana käsiraamatutest ja linnulaulu sai selgeks linnulauluplaatide abil. Oma teadmisi ei jätnud ta vaka alla, vaid juhendas seltsirahva looduskäike, linnulaulu varahommikusi õppetunde. Nii on Abro abil mitmedki meist saanud oma esmased teadmised botaanikast, mükoloogiast, ornitoloogiast kui ka geoloogiast ning suure huvi loodushoiu vastu. Abro koostas Tallinna ja Harjumaa loodusmatkade juhendeid, mis on käsikirjaliselt kätte saadavad Tallinna seltsist. Eesti Looduses 1972/2 on avaldatud Abro kirjeldus Valdeku õpperajast. Abro osales aktiivselt Eesti Taimede Levikuatlase koostamisest, temalt on vaatlusandmeid 24 taime kohta.
Kuid Abro huvi ei piirdunud vaid eespool tooduga. Ta oli tõeline melomaan, käis oma kaasa Luulega tihti sümfooniakontsertidel. Eesti Raadio arhiivis on 27. novembril 1980 talletatud saade „Muusika minu elus“, kus Abro räägib Edgar Selbergile oma suurest hobist – muusikast. Eesti Rahvaluule Arhiivi 2022. aastal korraldatud kogumisvõistlusel „Muusika minu elus“ sai Abro muusikakuulaja loo eripreemia.
Ta jälgis hoolega eesti õigekeelt ja kritiseeris nii mõnigi kord ajakirjandust lohaka keelekasutuse pärast. Ta on ise kirjutanud mitmeid artikleid. Üks väga põhjalik mälestusartikkel, mis oli mõeldud ilmumata jäänud ELKS-i kokkutulekute raamatusse, kajastas Kassaril (1967) toimunut, sama artikli lõpus on veel mälestuskilde 1977., 1978., 1979., 1983., 1987., 1995., 1997., 1998. ja 2001. aasta kokkutulekust.
Ta on kogunud nii kaarte kui ka linnaplaane, sellest on tal ilmunud artikkel portaalis Kaardilood.ee. Kuigi kaarte tuli tal palju kasutada just töö käigus, sai see kaardihuvi alguse juba koolipõlves. Sellel ajal algas tal oli ka sügav filateeliahuvi, 2013. aastal ilmus Abrolt ülevaade postmargisarjadest (kättesaadav Internetist).
Kuigi me võime Abro kohta öelda „Mees kui orkester“, ei nihutanud ta ennast mitte kunagi esiplaanile, vaid säilitas oma tagasihoidliku hoiaku.

Address

Kari 13
Tallinn
10139

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Tallinna Looduskaitse Selts posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Tallinna Looduskaitse Selts:

Share