Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liit

22/07/2026

Vahepeal tasub korraks pilk taevasse tõsta. ☁️

Meie juba valmistume uueks hooajaks - ideid kogudes, plaane seades ja suve nautides.

Sügiseks on nii mõndagi põnevat valmimas. Seniks soovime kõigile päikeselist suve! ☀️

14/07/2026

☀️ Suvi tuletab hästi meelde, et tööle ei tule ainult ametikoht - tööle tuleb inimene.

Puhkuste ajal muutub töökorraldus sageli tavapärasest erinevaks - kolleegid asendavad üksteist, meeskonnad on väiksemad, paljudel on lapsed kodus ning päevad kulgevad teises rütmis.

Vahel arvatakse, et professionaalne inimene jätab isiklikud mured tööle tulles „ukse taha“. Tegelikkuses me nii ei toimi.

Töö- ja organisatsioonipsühholoogias kirjeldatakse seda spillover-efektina, mis tähendab, et meie kogemused kanduvad ühest eluvaldkonnast teise. Kodused mured mõjutavad tööpäeva ning pingeline töö tuleb sageli meiega koju.

Veelgi enam - crossover-efekt näitab, et meie stress ja emotsioonid kanduvad edasi ka inimestele meie ümber, olgu selleks kolleegid või lähedased.

Seetõttu ei tohiks inimeselt oodata eraelu „väljalülitamist“, vaid luua hoopis tingimused, kus inimesed saavad ka keerulisematel perioodidel oma tööga hästi hakkama - läbi selgete kokkulepete, paindlikkuse ja toetava juhtimise.

Hea juhtimine tähendab hoopis seda, et luuakse tingimused, kus inimesed saavad ka keerulisematel perioodidel oma tööga hästi hakkama – läbi selgete kokkulepete, paindlikkuse ja toetava juhtimise.

Hea juhtimine algab arusaamast, et inimene on tervik ☺️

22/05/2026

Mis tegelikult määrab meeskonna edu äärmuslikes olukordades?

Mitte ainult kompetents. Mitte ainult kogemus.

Kosmosepsühholoog ja ETOPi liige Andres Käosaar toob värskes artiklis välja, et määravaks saab hoopis emotsionaalne usaldus ja psühholoogiline turvalisus meeskonna sees.

Need samad põhimõtted ei kehti ainult kosmosemissioonidel või Atlandi ookeani ületamisel, vaid ka igapäevastes organisatsioonides, startupides ja juhtimises.

👏 Väga põnev ja värske vaade meeskonnadünaamikale ning sellele, kuidas luua keskkonda, kus inimesed päriselt toimivad ühtse tiimina.

📖 Loe artiklit:

Kosmosepsühholoog, ookeanisõudja ja Kesk-Florida Ülikooli doktorant Andres Käosaar leidis oma värskes uuringus, et ekstreemsetes keskkondades töötavate meeskondade jaoks mängib võtmerolli usaldus. Tulemusi kinnitab ka tema isiklik kogemus Atlandi ookeani ületanud Rowtalia sõudetiimis.

28/04/2026

👉 Millised töökeskkonna ohutegurid ei ole silmaga nähtavad?

28. aprillil tähistatakse tööohutuse ja töötervishoiu päeva.
Sageli keskendume nähtavatele riskidele, kuid suur osa tööga seotud mõjust jääb varjatuks.

💚 Psühhosotsiaalsed ohutegurid ehk tööstressorid on seotud juhtimise, töökeskkonna, töö sisu, töökorralduse ja suhetega ning mõjutavad otseselt meie vaimset tervist ja heaolu.

Näiteks:
- kõrged nõudmised ja eesmärgid, aga ebaselged rollid
- vähene informeeritus ja ebapiisav tagasiside
- pingelised suhted töökohal

Sellised tegurid võivad viia tööstressi ning vaimse ja füüsilise kurnatuseni.

📉 Mõju ei piirdu ainult inimesega - töötajad haigestuvad kergemini, motivatsioon ja tulemuslikkus langevad ning kannatab ka organisatsiooni konkurentsivõime.

⚖️ Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt on tööandjal kohustus neid riske ennetada ja töökeskkonda teadlikult kujundada.

Et mõista, kuidas inimesed end tööl tunnevad ja millised tegurid neid mõjutavad, on oluline psühhosotsiaalsete ohutegurite regulaarne hindamine.

👉 Paljud organisatsioonid küll teavad, et neid tegureid tuleks hinnata, aga kas tead, kuidas seda teha süsteemselt?

16/04/2026

Nädala alguses esinesime ETOPi kaasasutaja Riina Telling ning kaasliikmete Ulla Piscopiello ja Merle Raamatuga VATEK - Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni poolt korraldatud VAimseTErviseKlubis, kus arutlesime läbipõlemise teemal.

Mõned peamised mõtted:
🔹Läbipõlemise mõiste on WHO järgi seotud vaid töökeskkonnaga
🔹Vastutus on alati jagatud organisatsiooni ja töötaja vahel
🔹Juhtide käitumine kujundab normid
🔹Tegemist on sümptomiga, mitte “isikliku nõrkusega”

Pikem artikkel: https://etop.ee/etop-vaimseterviseklubis-labipolemine-kui-tootaja-probleem-voi-juhtimise-kvaliteedinaitaja/

👉 Küsimus organisatsioonidele: "Kas tegelete pigem läbipõlemise tagajärgedega… või teadlikku ennetustööga?"

Aitäh Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon kogukonnale ja kõigile osalejatele!

14/04/2026

Meie jaoks oli märtsikuu oranž🔥
Kolme nädala keskseks teemaks oli läbipõlemine ja teadlikkuse tõstmine kampaania raames “Läbipõlemine on sümptom, muutus algab organisatsioonikultuurist”. See oli meie esimene kampaania ja arvatavasti mitte viimane!
Nii läbipõlemise kui teiste teemadega, mis töö- ja organisatsioonipsühholoogiat puudutavad, tegeleme ikka edasi.

Täname kõiki, kes meid toetasid: Egle Loor ja Kommunikatsioonikunst, Hele-Mai Viiksaar, Érin Tooma-Lužkov ja Optimist Creative, Priit Pedanik ja Digiposter OÜ, TalTech majandusteaduskond, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor / EUAS, VATEK - Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Tervise Arengu Instituut, Tööinspektsioon, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti HR Selts, Ametiühingud, Targa Töö ühing - smartwork.ee, EVEA - Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Realcoach.ee, Visionest Institute, Personaliuudised, Äripäev, Raadio Kuku, Postimees - aitäh! 🧡

06/04/2026

Kas me elame täna läbipõlemisepideemia keskel?

Läbipõlemisest on kirjutatud mitmeid raamatuid, kuid üks meeldejäävamaid neist on ETOP-i liikme Merle Raamatu sõnul Jennifer Mossi raamat „Läbipõlemisepideemia. Kroonilise stressi pealetung ja mida saame selle vastu ette võtta“.

"Raamatu autor Jennifer Moss rõhutab, et läbipõlemise vältimise ja sellest taastumise vastutust ei saa panna ainult üksikisiku õlule. Pigem peaksime juhina vaatama otsa iseendale ja sellele, milline roll on läbipõlemises organisatsioonidel ning juhtimiskultuuril.

Koos läbipõlemise ekspertide Christina Maslachi, Susan Jacksoni ja Michael Leiteriga toob Moss välja kuus peamist läbipõlemise põhjust:
📌 liigne töökoormus
📌 kontrolli puudumine
📌 tasu või tunnustuse puudumine
📌 kehvad suhted töökohal
📌 õigluse puudumine
📌 väärtuste erinevused

See nimekiri on hea meeldetuletus, et läbipõlemise juured ei peitu ainult töötajates. Läbimõeldud ja teadliku juhtimisega on paljusid probleeme võimalik ennetada.

Lugejana jäi mulle eriti meelde raamatus toodud kanaarilinnu metafoor. Toon siinkohal ühe tsitaadi:

„Maslach palus mul mõelda söekaevandustes kasutatavatele kanaarilindudele. Need linnud on terved ning laulavad kaevandusse sisse lennates rõõmsalt. Seal all süsinikmonoksiidi sisse hinganuna nad enam ei laula… Kas me küsime nüüd, miks kanaarilinnud endale liiga tegid? Ei, sest vastus on ilmselge: hoopis söekaevandus oli see, mis nad haigeks tegi.”"

01/04/2026

Kas väikestes ettevõtetes on tulemused sageli inimeste heaolu arvelt?

Eile toimus TalTechis meie läbipõlemiskampaania lõpetav seminar, kus arutasime, kuidas hoida meeskonda toimimas nii, et seda ei peaks tegema inimeste arvelt.

Mõned mõtted, mis kõlama jäid 👇

👉 Tööheaolu ei ole eraldi teema, vaid osa igapäevasest juhtimisest
👉 Kui töökoormus ei ole paigas, ei aita ükski muu sekkumine
👉 Sageli on just kõige innukamad töötajad need, kes lõpuks läbipõlemist kogevad
👉 Juhi roll on märgata varajasi muutusi töötajate käitumises ja stressi esimesi märke
👉 Psühholoogilise nõustamise kasutamine peaks olema normaliseeritud – ja juhina võib olla isegi uhke, kui inimesed seda kasutavad

Ja võib-olla üks kõige olulisem mõte: juhi eeskuju ei saa vältida!

Kirjutasime seminarist ka pikema kokkuvõtte 👇
🔗 https://etop.ee/vaike-ettevote-suur-surve-mida-oppisime-seminaril-meeskonna-toimimisest-ja-tooheaolust/

Suur aitäh meie esinejatele väärtuslike mõtete ja praktiliste näidete eest:
Liina Randmann, Kenneth Jakobson, Eveli Karner, Oleg Juskov ja Kristiina Loodus ning arutelu modereerinud Riina Telling 🙏

31/03/2026

Liina Randmann PhD jagas tänasel väikettevõtetele ja juhtidele suunatud seminaril nelja kasulikku mõtet, millest võiks igale juhile ja töötajale kasu olla:

1. Juht vs töötaja 🎯�
Juhi ja töötaja töö ei ole sama – need on kaks erinevat rolli.�Juht loob süsteemi ja suuna, töötaja saavutab eesmärgid. Mõlemad on vajalikud, aga vastutus ja vaade on erinevad.

2. Hõivatus ei ole sama mis pühendumus ⚡�
Hea tööpäev ei tähenda, et oled lihtsalt “hõivatud”.�See tähendab, et oled pühendnud - keskendunud ja. huvitatud.

3. Vähem prioriteete = rohkem tulemusi ✅�
Kui sul on päevas mitu “kõige tähtsamat” asja, siis pole neist ükski päriselt prioriteet.�Igas päevas saab olla vaid üks prioriteet.

4. Hea tööpäev on teadlikult loodud 🌱�
Suur energia, sisukas töö, head suhted ja saavutustunne ei juhtu juhuslikult.�Need tekivad siis, kui sead prioriteedi ja piirid, planeerid ette ja hoolitsed nii enda kui töökeskkonna eest.
Hea tööpäeva aluseks on iseseisvus, uhkustunne oma töö üle ja positiivsed suhted kolleegidega.