12/06/2026
Räägime täna natuke sellest, kuidas aidata varvastel kõndivat last.
Kui laps on varvastel kõndija, tähendab see seda, et ta kõnnibki varvastel, mitte terve jalatalla peal. Tavaliselt kõnnivad sellised lapsed nii, kui nad on paljajalu või sokkides, aga seda võib juhtuda isegi erinevaid jalanõusid kandes.
Ja oluline on jõuda põhjusteni (mis võivad olla erinevad), sest see määrab, kuidas me aitame tal normaalselt kõndima õppida, mis on omakorda oluline, sest kui laps jätkab varvastel kõndimist, võib see hiljem põhjustada lihas- ja liigeseprobleeme. Aga jällegi - kõigepealt peame jõudma algpõhjuseni.
Üks 10-st sensoorsest ohumärgist, mida on lihtne märkamata jätta, on varvastel kõndimine.
Laps on näiteks viieaastane, kõnnib varvastel ja sa ei tea, mida teha. Lastearst soovitab alustada füsioteraapiaga. Tegevusterapeut soovitab kõrge tallaga kingade kandmist ja sa ise oled lugenud ortooside kohta. Järgmine spetsialist (kraniosakraalteraapia spetsialist) ütleb jälle, et kõrgeid jalanõusid ja ortoose ei tohi kanda ja et peab pidevalt venitusharjutusi tegema. Nii sa ei teagi, mida teha. Lapsel on mõningaid sensoorse regulatsiooni probleeme, aga sina oled selle teema teadmistega alles alguspunktis.
Kui sa oled mõne lapsega sellises olukorras, siis tea, et sa pole üksi. Seega räägime kõigepealt sellest, miks lapsed varvastel kõnnivad. Vahel neile meeldib see sisend, sest see annab palju propriotseptiivset (lihastunnetus) sisendit. Propriotseptsioon on üks meie varjatud meeltest, mis aitab meil kehateadlikkust tajuda. Üks info, mille me sealt saame, on kuidas keskkonnas ringi liikuda nii, et me asjade otsa ei põrkaks.
Paljud sensoorsete vajadustega lapsed otsivad propriotseptiivset sisendit, sest see rahustab süsteemi. Varvastel kõndimine on väga otsene viis propriotseptiivse sisendi pidevaks saamiseks, sest propriotseptiivse sisendi retseptorid asuvad liigestes. Ja kui laps varvastele tõuseb, siis varvastele ja jala päkale suureneb surve. Ka üleval pahkluu juurest, kus see on lukustatud, saab ta tohutult propriotseptiivset sisendit. Seega, kui näiteks lapsele meeldib asjade otsa põrgata, kitsastesse kohtadesse ronida või kui ta jookseb kogu aeg metsikult ringi, siis on see selge märk sellest, et ta otsib täiendavat propriotseptiivset sisendit. Ja varvastel kõndimine kuulub sellesse kategooriasse. Seega on see puhtalt sensoorsest vaatenurgast.
Nüüd vaatame veidi sügavamale, sest on võimalik, et laps kõnnib varvastel ka seetõttu, et tal on säilinud primitiivne refleks. Uuri selle kohta juurde, kui see on sulle uus kontseptsioon. Säilinud primitiivsed refleksid on refleksid, millega imikud sünnivad ja mis peaksid kaheaastaseks saades kaduma. Kui need kaheaastaseks saades ei kao, siis jätkavad nad ajus tegutsemist.
Mis on refleks?
Kujuta ette täiskasvanurefleksi, mis meil tekib, kui näiteks koputad oma põlve teatud kohta. Jalg hüppab automaatselt väljapoole. Kui sul on selline kogemus arsti juures olnud, siis sa ise ei liiguta ju oma jalga. Aju saadab automaatselt selle signaali, sest see refleks on olemas.
Seega refleks võib sundida last varvastele tõusma ja nii kõndima. See ei ole teadlik otsus. Võimalik, et see on ka mõlemad kokku - nii sensoorne vajadus kui ka säilinud refleks. Säilinud refleksid võivad põhjustada ka sensoorse töötlemise probleeme ja seega, kui see refleks ajus endiselt tegutseb, põhjustab see varvastele tõusmist. On palju erinevaid algseid reflekse, mis võivad jääda lukku või säilida, ja mis ajus erineval määral ikkagi käivituvad.
Mõnikord väga tugevalt, mõnikord vaid vähesel määral.
Aga tugevaim neist, ja neid võib olla mitu, on TLR. See lühend tähistab toonilist labürindirefleksi, mis aitab lapsel tasakaalu hoida. See on kaasatud lapse püstiasendisse tõusmisel. Ja seepärast on see arenguliselt vajalik. Seega, kui see refleks ikka veel käivitub, võib see olla näiteks üks põhjus, miks laps ikka veel varvastel kõnnib.
See on siis teine põhjus. Kolmas põhjus võib olla füüsiline. See ei ole sensoorne enam. See ei tulene refleksidest, vaid võib olla anatoomiline. Lapsel võib olla lühenenud Achilleuse kõõlus. Tal võib olla lihtsalt pinge sääremarjades. Tal võivad olla nõrgad jalalihased ja ta kompenseerib seda varvastel seistes.
Mida me siis nüüd ette võtame? Lapsevanemana ei pruugi sa aru saada, mis seda põhjustab. Rääkimata sellest, et mõnikord võivad kõik kolm tegurit mängus olla. Mida me peaksime siis tegema?
Erinevad spetsialistid räägivad erinevaid asju. Sa loed erinevaid asju. Mis on siis parim asi, mida teha?
Esiteks on oluline teha venitusharjutusi. Kui laps kõnnib varvastel, kas sensoorsetel põhjustel või säilinud reflekside tõttu, võivad ta säärelihased olla väga pingul ja seega kui tahame aidata tal varvastel kõndimise lõpetada, hõlmab see kindlasti venitusharjutusi, veendumaks, et säärelihased on piisavalt lõdvad, et suuta täistallal kõndida. Kui me seda ei tee ja ei aita lapsel sellest üle saada, võivad tekkida tal anatoomilised või füüsilised probleemid. Seega on see kindlasti meie aega väärt.
Ja esimene asi, mida teha saame, on venitusharjutused ja parim viis selleks on lasta tal istuda põrandale ja jalad ette sirutada. Selline harjutus venitab automaatselt jalgu, olenevalt ta vanusest. Samuti võib laps lamada selili põrandale või nõjatuda vastu seina ja tõsta jalad sirgelt õhku. Ja vaata, kas ta suudab seda asendit säilitada. Siit saab juba väga hea vihje. Kui saad lapse sellisesse asendisse, isegi kui ta lihtsalt istub jalad sirgelt ees, ja tal on väga ebamugav või ta ei suuda seda teha, võib see olla oluline märk sellest, et siin on mingi anatoomiline probleem. Sellisel juhul on füsioterapeudid sageli suurepäraseks abiks. Venitusharjutusi saab teha ka kodus, olenevalt lapse vanusest ja probleemi raskusastmest.
Mainima peab ka seda, et siin võivad olla ka neuroloogilised põhjused. Mõnikord näeme seda tserebraalparalüüsiga lastel. Ja isegi kui see tuleb neuroloogilisest vaatenurgast, on venitusharjutused ikkagi väga kasulikud, sest see pinge võib muutuda väga ebamugavaks.
Me kõik teame, mis tunne on, kui lihas on väga pinges, ja see võib olla üsna ebamugav. Seega on venitamine esimene asi, mida teha.
Teiseks, kui on kahtlus, et see on seotud lapse sensoorsete vajadustega, siis on lapsel ka teisi sensoorseid märke. Ta on ka teistes valdkondades propriotseptiivse sisendi otsija. Talle meeldib asjade otsa põrgata. Talle meeldib hüpata. Talle meeldivad kitsad kohad. Ta armastab tugevaid karukallistusi, talle meeldivad krõmpsuvad toidud. Kõik need on märgid, et see laps on propriotseptiivne otsija ja ta vajab seda rohkem kui keskmine laps ja talle meeldib see, sest see aitab tal reguleeruda.
Kui sa tegeled sellise lapsega, siis lisa teadlikult päeva jooksul teisi propriotseptiivseid tegevusi, nagu paljud asjad, millest ma just rääkisin, et ta saaks oma vajadused rahuldatud sel viisil, mitte varvastel kõndimise kaudu.
Samas olenemata algpõhjusest võib see muutuda ka harjumuseks. Sageli on lapsi, kellel algavad paljud teemad sensoorsete vajadustega. Olgu see siis pöidla imemine, särgi närimine, küünte närimine, juuste sikutamine, juuste lakkumine. On palju tajumeeltega seotud asju, mida lapsed teevad. Selliseid, mis meid vanematena puudutavad või millel on reaalsed tagajärjed ja mõjuvad põhjused, miks nendega peab tegelema.
Ja kuigi algselt oli neil sensoorne vajadus, siis lõpuks saab aja jooksul sellest lihtsalt see, mida nende aju on õppinud tegema. Nad on loonud ajus neuroraja ja see rada käivitub ning sellest on saanud harjumus.
Seega ei ole enam tingimata sensoorset vajadust iga kord, kui laps varvastel kõnnib, eriti kui ta on seda juba pikka aega teinud. Lastele on vaja anda täiendavat propriotseptiivset sisendit konkreetsete tegevuste kaudu, nagu hüppamine, jooksmine, ronimine, tagurpidi rippumine ja kätel kõndimine nagu kärukõnd. Kõik need asjad on laste arengule suurepärased. Need on neile imelised.
Aga kui ta neid asju juba teeb ja sa ei näe muutust ning tead, et see kas on seotud sensoorse funktsiooniga või kahtlustad seda, siis on siin juures tõenäoliselt suur harjumuse tegur.
Seega, varvastel kõndimisel võivad olla mitmed põhjused, ja kõige parem on seda algpõhjust leida koos mõne tugispetsialistiga, aga arvestades mitmeid võimalikke tegureid, mis selle võivad põhjustada.
