Eesti Huumorimuuseum

06/05/2026

AINULT ENTUSIASTIDELE!
NÄITUS
OSORi kogukonnakeskus, Mali Lošinji linn, Horvaatia
Juuni – november 2026

OSALEMINE
Näitus on avatud kõigile kunstnikele, olenemata rahvusest, vanusest, soost või elukutsest.

TEEMA
PIDUSTUS üksikul saarel
(sünd, sünnipäev, aastapäev, pulm, pühad, uusaasta...)

Me tähistame ühe erakordse ilmingu täisealiseks saamist: OSCARfest Osoris.
Mida veel saab tähistada ja kas üksikul saarel on üldse võimalik midagi tähistada?
Rahu? Visadust? Igavust? Üksindust? Segadust elu ees?
Õigusi, mis kaasnevad täisealiseks saamisega? Hääletusõigust? Juhilube? Abiellumist?
Mida tähendab tordi toimetamine üksikule saarele? Trooja hobust? Tordist välja hüppavat seltskonda? Külalislahkust? Nalja üle naermist? Ellujäämisrõõmu? Ühtsust?
Kas täisealiseks saamine tähendab ka vastutuse võtmist maailma probleemide eest?
Täisealisus toob kaasa ka maailmavalu (Weltschmerz). Ärgem laskem oma pidustusel lõppeda pisaratega.
Me tähistame tugevaimat ravimit lolluse ja ebaõigluse vastu – KARIKATUURI.
Universaalne ja sõnadeta. Kõikjal. Me tähistame inimsust!

TÖÖD
1–3 karikatuuri ILMA SÕNADETA.

Vastu võetakse ka töid, mis on varem teistel konkurssidel auhinnatud.

Tehisintellekti (AI) loodud töid vastu ei võeta!

FORMAAT
A4 (210x297 mm), RGB, .jpg (JPEG), 300 dpi, kõrge resolutsioon.

TÄHTAEG
15. mai 2026

E-POSTI AADRESS
[email protected]

Manustele tuleb panna nimed järgmiselt:
Eesnimi-Perekonnanimi-KUNSTNIKUNIMI-Riik-1 (2, 3, osalemisvorm)
(Näide: Dragutin-Kovačević-DADO-Croatia-1)

VALIKUPROTSESS
1. valik:
Näituse kuraator Branka Hlevnjak (kunstiajaloolane ja -kriitik, Horvaatia) valib igalt registreerunud autorilt ühe karikatuuri vastavalt kriteeriumidele: teema, idee originaalsus, kunstiline kvaliteet, nõutud formaat, täidetud avaldus ja tähtaeg.

2. valik:
2025. aasta 17. OSCARfesti võitjad: Mladen Oljača (Serbia), Tao Liu LT (Hiina) ja Tin Horvat (Horvaatia); ning komisjon: Branka Hlevnjak, Dragutin Dado Kovačević ja Zdenko Puhin, valivad näitusele maksimaalselt 200 karikatuuri.
Valijad osalevad konkursil automaatselt.

ŽÜRII
RAHVUSVAHELINE KÜLASTAJATE ŽÜRII
Näituse külastajad valivad salajase hääletuse teel 3 parimat karikatuuri.
(1. koht = 3 punkti, 2. koht = 2 punkti, 3. koht = 1 punkt)

KATALOOG
Kõigile osalejatele saadetakse tulemused ja digitaalne kataloog e-posti teel. Osalemise kinnitus saadetakse soovi korral.

AUHINNAD
Esimese, teise ja kolmanda koha saavutajad ning parim Horvaatia karikaturist saavad:
Isikunäitus 19. OSCARfestil 2027, diplom, sponsori auhinnad ja koht 19. OSCARfesti (2027) valikukomisjonis.

MUUD REEGLID
Esitatud tööd jäävad korraldaja käsutusse, kes võib neid kasutada reklaami- ja muul mittetulunduslikul eesmärgil (auhinnad hääletajatele, sponsoritele jne) koos autori ja festivali nimega ilma autoritasudeta ning jätkata nende eksoneerimist.

Ootame põnevusega teie osalemist!
PALUN EDASI SAATA SEE KUTSE ka oma karikaturistidest kolleegidele!

03/05/2026

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Viljandi jaoskonna juht Margus Sass ja PPA logistikabüroo juht Andres Sinimeri on töötanud politseis ligikaudu 35 aastat. Nende sõnul on huumor politseinike töös oluline kaaslane, mis aitab keeruliste kogemustega toime tulla.

Sinimere sõnul on nali politseitöös oluline tasakaalustaja. "See töö on ju natukene raske ja ega seda ei ole vahel emotsionaalselt mõnus taluda, aga nali on see, mis meid välja toob ja aitab politseinikel olukordadega toime tulla. Ma olen kogu aeg öelnud, et kui enam nalja ei saa, siis mina lähen kohe minema. Siiamaani on saanud, olen veel alles," ütles ta saates "Hommik Anuga".

Sass lisas, et ka tema jaoks on huumor töö lahutamatu osa. "Ikka võib vahel raskeid hetki ette tulla, aga pigem ma võin enda kohta öelda seda, et kui su töö on su hobi, siis vahet ei ole, kui raske mingi hetk on. Seda, et huumorit peab saama, see on minu meelest okei."

22/04/2026

87-aastasel Kaarel Tuvikesel on alati varuks mõni anekdoot, tabav mõistujutt või killuke elutarkust. Aastakümneid konferansjee ja pulmaisana tegutsenud mees on näinud igasuguseid pidusid ja tõestab siiamaani, et unistustel pole vanusepiiri.

Sel suvel on Tuvike taas suure publiku ees. 65 aastat pärast Vanemuise õppestuudiosse astumist teeb ta kaasa teater Temufi suvelavastuses "Kolhoos Vesiroos", mille toob lavale Peeter Volkonski. Tee selleni viis läbi ühe raadiointervjuu. Lavastuse aluseks on Paul Kilgase näidend aastast 1959. Ajastuhõnguga lugu, mis saab nüüd uue elu.

Vahetult enne esietendust saab Kaarel Tuvike 88-aastaseks ja hoog ei rauge. Lisaks etendustele juhib ta augustis Tartu lauluväljakul suurt rahvapidu, millega tähistatakse ansambli Suveniir 50. sünnipäeva.

Loe rohkem 👇

19/04/2026

Pühapäeval kell 12 on kõik oodatud Palamuse rahvamajja, kus Tõnu Ojale antakse üle 38. Oskar Lutsu huumoripreemia.

Tõnu Ojat tuntakse kui näitlejat, kirjanikku ja laulusõnade autorit ja seekordse preemia kandidaatidest edestas ta teisi ehk siis Andres Dvinjaninovit ning Haide Männamäed ning Toomas Trossi märkimisväärselt suure häälte arvuga.

Laureaadile antakse üle ka rahaline preemia, millesse on panustanud paljud eraisikud ja ettevõtted. Kui suur on preemia summa, see selgub preemia üle andmise hetkel.

Tunnustamissündmus pole vaid preemia üle andmine, vaid laureaat saab ka ise sõna. Hea meeleolu, naer ja nali ning teravmeelsed hetked on garanteeritud.

Oskar Lutsu huumoripreemiat antakse stipendiumina välja 1987. aastast.

Esimene huumoripreemia laureaat kuulutati välja Oskar Lutsu 100. sünniaastapäeva pidustustel 5. jaanuaril 1987 ja selleks oli Priit Aimla.

Humoristide oma aastapreemia väljaandmise mõte tekkis 1986. aastal huumoriajakirja Pikker toimetusel. Ettepanekuga oli kohe nõus tolleaegse Kevade kolhoosi juhatus. Preemia žürii koosseisus oli peale Kevade kolhoosi ja Pikri toimetuse esindatud ka Kirjanike Liit. Preemiasummast pani kolm viiendikku välja kolhoos ja kaks viiendikku Pikri toimetus. Ka diplomi kujundas Pikri toimetus.

11/04/2026

Eesti Huumorimuuseum sai kümneaastaseks ning tähistamine võeti suurejooneliselt ette kolmapäeval, 1. aprillil. Tähtpäeva puhul avati Purku vana koolimaja teisel korrusel uus näitus, mis võtab kokku kümne aasta tipphetked ja parimad karikatuurid. Pidustuste üheks tipphetkeks oli elutööpreemiate üleandmine kahele teenekale karikaturistile Raimo Aasale ja Heiki Maibergile.

Möödunud kümnendist andis ülevaate Huumorimuuseumi juhatuse liige Andrus Tamm. Millal siis veel asutada huumorimuuseumit, kui mitte 1. aprillil? See temp tehti ära täpselt kümme aastat tagasi ehk 1. aprillil 2016.

04/04/2026

03/04/2026

Eesti Huumorimuuseumi 10-ndal sünnipäeval käis meil külas TV3.

🎥Virgo Pärn

01/04/2026

Eesti Huumorimuuseum tähistab Raplamaal Purkus oma 10. tegevusaastat

Nali naljaks, aga tõsi see on: Eesti ainus vaid huumorile, satiirile ja karikatuurile pühendatud muuseum tähistab 1. aprillil 2026 oma tegevuse 10. aastapäeva.

Eesti Huumorimuuseumi algse idee taga seisis karikaturist Heiki Maiberg, kelle visioon sai teoks tänu koostööle Eesti Huumoriliiduga, mille esimees ja huumorikollektsionäär Andrus Tamm on muuseumi asutamisest saadik olnud selle üks peamisi eestvedajaid. Heiki Maiberg korraldas Purkus huumoriõhtuid, mille raames jõudsid sinna erinevate karikaturistide poolt loodud originaalkarikatuurid. Sellega pandi alus unikaalsele kollektsioonile, mis on aastate jooksul jõudsasti täienenud.

2016. aastal asutatud Huumorimuuseumi loojate ühine veendumus oli lihtne: eesti huumor, kui üks osa eesti kultuurist, väärib oma muuseumi. Huumorientusiastide eestvedamisel on sinna kogutud tuhandeid huumoriga seotud esemeid: dokumente, karikatuure, ajakirju, raamatuid, heli- ja videosalvestisi jms. mis kajastavad eestlaste naljameelt läbi aastakümnete. Kümnendi jooksul on muuseum kasvanud tagasihoidlikust ideedest Eesti kultuurielu lahutamatuks osaks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust tutvuda kodumaise huumori ajalooga.

"Meie eesmärk pole olnud lihtsalt naerda, vaid mõista, mille üle ja miks eestlased naeravad – see räägib meie rahvast rohkem kui ükski entsüklopeedia," ütleb muuseumi kaasasutaja ja EHMi juhatuse liige Heiki Maiberg.

Huumorimuuseumi eestvedaja ja juhatuse liige Andrus Tamm lisab: "Kümme aastat on möödunud silmapilguga – iga näitus, iga ekskursioon ja iga külastaja naer on kinnitanud, et see muuseum on vajalik. Huumor on eestlastele alati olnud hingeabi – olgu siis raskel ajal või igapäevaelus. Muuseum on andnud võimaluse koguda kokku karikatuure, nalju, raamatuid ja mälestusi. Oleme tänulikud Purku kogukonnale toetuse ja abi eest ning täname kõiki teisi toetajaid, külastajaid ja annetajaid, kes on meid nende aastate jooksul aidanud.“

Oma tegutsemise ajal on Eesti Huumorimuuseumisse kogutud üle 5 000 eesti huumoriga seotud eksponaadi, EHMi juhatuse liige ja karikaturist Priit Koppel on loonud unikaalse huumori andmebaasi, korraldatud on erinevaid näituseid, mis on jõudnud ka erinevatesse Eesti kohtadesse, läbi on viidud rahvusvahelisi karikatuurivõistluseid ja meeleolukaid sündmuseid, sealhulgas käiakse muuseumi tutvustamas mööda Eestit estraadikavaga „Kes naeris?“

10. aastapäeva tähistamiseks avab Eesti Huumorimuuseum 1. aprillil 2026 uue püsiekspositsiooni ja 10 aasta jooksul toimunud näituste parimate karikatuuride näituse, mis jääb avatuks suve lõpuni.

31/03/2026

Tallinna bussijaamas näeb karikatuurivõistluse "Bussiga" parimaid töid

Alates kolmapäevast muutub Tallinna bussijaam karikatuurigaleriiks, kus on väljas rahvusvahelise karikatuurivõistluse "Bussiga" parimad tööd.

"Ühistransport on koht, kus kohtuvad tuhanded erinevad inimesed. Meil on siiralt hea meel, et saame oma reisijatele pakkuda lisaks mugavale reisimisele ka intellektuaalset ja humoorikat elamust," ütles Lux Expressi nõukogu esimees Hugo Osula. "Karikatuurid on keeleülesed ja toovad naeratuse näole igaühele, olenemata sellest, kas tegemist on kohaliku pendelrändaja või väliskülalisega."

Huumorimuuseumi eestvedaja Andrus Tamme sõnul näitab võistluse rahvusvaheline haare, et bussisõiduga seonduv on universaalne teema, mis ühendab inimesi üle riigipiiride.

"Karikatuuril on omadus tabada hetkega olulist ja tuua esile eluliste olukordade koomiline pool," märkis Tamm. "Bussireis pakub alati ainest huumoriks ja karikaturistid on need hetked tabanud meisterlikult ja ma usun, et igaüks leiab siit näituselt midagi, mis paneb muigama või lausa laginal naerma."

Rahvusvahelise karikatuurivõistluse "Bussiga" võitjaks tuli Marco De Angelis Itaaliast, teise koha sai Tarmo Vaarmets Eestist, kolmandale kohale asetus Oleg Gutsol Ukrainast.

Eestist pälvisid veel eripreemiad Priit Koppel ja Erki Evestus. Auhinnafond oli kokku 1800 eurot, millest I kohale kuulub 750 eurot, II kohale 500 eurot, III kohale 250 eurot, lisaks eripreemiad kumbki 150 eurot.

Žüriisse kuulusid Andrus Tamm Eesti Huumorimuuseumist, Hugo Osula Lux Expressist ja Tallinna bussijaamast ning karikaturistid Heiki Ernits, Valdek Alber, Heino Prunsvelt, Heiki Maiberg ja Gatis Šļūka, Lätist.

Rahvusvahelise karikatuurivõistluse "Bussiga" korraldas huumorimuuseum koos Lux Expressi ja Tallinna bussijaamaga. Võistlusele laekus 695 tööd 243 karikaturistilt 51 riigist.

Näitus Tallinna bussijaamas avatakse 1. aprillil kell 12 ja see jääb avatuks kuni 31. augustini.

31/03/2026

Heinz Valgu näitusel tehakse kuraatorituur

7. märtsil tähistas oma 90. sünnipäeva nõmmekas Heinz Valk ning sel puhul on Nõmme Maja infosaalis avatud näitus "Ükskord me naersime niimoodi", mis toob publikuni valiku tema karikatuuridest ja šaržidest ning 1. aprillil ehk näituse viimasel päeval, toimub kell 16 kuraatorituur.

Heinz Valk on Eesti kultuuriloos tuntud eelkõige kunstniku ja poliitikuna, kelle nimi seondub vahetult taasiseseisvumise aja emotsionaalse kõrghetkega. Käesolev näitus pakub aga võimaluse vaadata sellele legendaarsele isikule teisest vaatenurgast –teravmeelselt ja kunstipäraselt.

Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad ajavahemikust 1960–1990 – perioodist, mil Valk kujunes üheks Eesti mõjukamaks visuaalse huumori loojaks. Tema karikatuurid käsitlevad ühiskondlikke kitsaskohti, absurdseid paradokse ning inimlikke nõrkusi nõukogude süsteemi reaalsuses.

Näituse pealkiri mängib teadlikult ajaloolise mäluga: kui 1988. aastal kõlas loosung "Ükskord me võidame niikuinii" kui tõsine ja kõikehaarav vabadusehüüe, siis käesolev väljapanek osutab, et naer ja iroonia olid osa vastupanust juba ammu enne poliitilisi läbimurdeid.

1.aprill on näituse viimane päev. Sel puhul toimub kell 16 kuraatorituur, kus Peeter Kodar tutvustab Heinz Valgu loomingut ning räägib lähemalt näitusele valitud karikatuuridest. Kõik huvilised on oodatud näitust külastama ja kuraatorituurist osa saama.