Eesti Huumorimuuseum

28/08/2026

Suri kirjanik ja humorist Priit Aimla 😞

Reedel suri 85-aastasena humorist, kirjanik ja poliitik Priit Aimla (19.04.1941-28.08.2026).

Aimla töötas aastatel 1968–1988 Eesti Raadio meelelahutussaadete toimetajana. Töö kõrvalt hakkas ta kirjutama humoreske raadiosaatele "Meelejahutaja". 1988. aastast tegutses Aimla vabakutselise ajakirjaniku, kirjaniku ja lavaesinejana.

Ta on kirjutanud humoreske, näidendeid, estraadikavasid, libretosid ja laulusõnu. Aimla on lastelavastuste "Üle linna Vinski" ja "Onu Tik-Taki seiklused" (1981) laulusõnade autor., ta on kirjutanud stsenaariumid telesaadetele nagu "Päkapikula" (1980), "Evergreen-show" (1981), "Kuidas veab" (1989) ning "Teeveejahutaja" (2004).

Alates 1970. aastatest on ta andnud välja hulga teoseid, nende hulgas "Kahe kuhja vahel" (1976), "Läbi lagede" (1989), "Seitse korda seitse" (1990), "Me käisime seaduste mäel" (2000) ja "Igal linnul oma laul" (2009).

Priit Aimla kuulus Eesti kongressi liikmete hulka ning kahel korral riigikogu koosseisu (1992-1995 ning 1995-1999). 2006. aastal pälvis ta ka Riigivapi IV klassi teenetemärgi.

Priit Aimla poeg on muusik ja pedagoog Siim Aimla, lapselaps on näitleja Laura Võigemast.

FOTO: Triin Aimla-Laid | Erakogu

09/08/2026

11th INTERNATIONAL CONTEST ANIMALCARTOON, 2026


RULES

Portal ANIMALCARTOON, Belgrade (www.animalcartoon.net)

INFORMATIKA, Belgrade

ZOOLOGICAL GARDEN, Belgrade

are organizing cartoon contest on theme "DOMESTIC ANIMALS".

A. Participation 2

The contest is open to all cartoonists all over the world, over the age of 18, regardless of nationality, religion, gender and education.

B. Cartoon theme: DOMESTIC ANIMALS

C. Artworks - Send by e-mail on address: [email protected] .

Only the original artworks (up to 5) in digital form send by e-mail will be accepted.
Digital works (A4, up to 300 dpi, JPEG or TIFF (NOT Png!) , the maximum length per one artworks 3 MB - Biggest artworks than 3 MB will not be opened niether accepted) with personal information - name, address, e-mail, cartoonist photo and brief CV (.doc format, NOT PDF) should be sent by e-mail.

Condensed file zip, rar, etc... WILL NOT BE ACCEPTED.

The cartoons must not be previously awarded.

Arrived submissions that passed the pre-selection will be immediately published on the portal Animalcartoon.

D. Deadline

Entry deadline is August 31, 2026.

E. Prizes and awards

First prize 300 € - neto

Second prize 200 € - neto

Third prize 150 € - neto
Special Prize "Lazo Sredanović Dikan" 200 € - neto, only for Serbian cartoonists.

It will be also awarded 10 diplomas.

F. Exhibition

The exhibition will be staged in Zoological Garden Belgrade (BEO ZOO VRT) from

October 02, 2026 to October 02, 2027.

The exhibition will be shown in other towns in Serbia and abroad.

G. Catalogue

All participants of the competition will be able to download the catalog in PDF format from our portal.

H. Other conditions

The organizers reserve the right to use them for various purposes without any obligation to compensate for it. The works will be included in the permanent exhibition and archive portal Animal Cartoon.

By submitting works is considered that the authors accept these rules.

Arrived artworks remain the property of the organizers.

Špiro RADULOVIĆ, cartoonist

Manager of Portal Animalcartoon

[email protected]

03/08/2026

Kiidjärvel esietendus lavalugu Eino Baskinist. Lavastaja Marko Matvere ütles "Ringvaatele", et kui tal oleks lubatud, oleks ta Baskinist veelgi rajuma lavastuse teinud.

Lavastaja Marko Matvere meenutas enda kohtumist Baskiniga. "See oli Vanalinnastuudios, tema Sakala tänava kontoris. Ma ei tea, miks ta mind sinna kutsus. Ma mängisin külalisena Vanalinnastuudios üht kaheinimese tükki. Ma tagantjärgi oletan, et ta võib-olla oleks tahtnud pakkuda mulle näitleja kohta oma teatris, aga mul olid siis juba plaanid tehtud ja ma olin ka üsna noor," rääkis ta.

Kui oleks lubatud, oleks Matvere enda sõnul veelgi rajuma lavastuse teinud. "Võib-olla tänase publiku jaoks, kes armastab Kiidjärve etendusi, oleks see liig olnud. Aga ma ei usu, et Eino Baskin oleks seda mulle pahaks pannud," sõnas lavastaja.

Terve lugu👇

28/07/2026

NII❗️

Raimo Aas — mees, kes on Eesti huumorile andnud palju — on jälle millegi kallal. Tema viimane avaldatud teos on "Aasiv troika" (2026).

Nüüd aga tõesti viimane raamat!

Sest valmimas on uus käsikiri „Sparring iseendaga“ — raamat, mis pole veel kuskil kirjastuse riiulis, aga Raimo peas ja arvutis on ta juba ammu valmis. Nüüd on vaja ainult üht: raha, et see asi päriselt trükki jõuaks.

Milleks raha läheb?
• toimetajale, kes kujundab Raimo mõtted mõtted paberile
• kujundajale, kes toimetab raamatu välja nägema nii, et seda ei häbeneks isegi kingituseks anda
• trükikojale, kes toimetab kujunduse päris raamatuks

Miks toetada?
• Sest Raimo Aas on Eesti kultuuri üks omapärasemaid hääli.
• Sest ta on alati olnud üks ja ainus Raimo Aas.
• Sest „Sparring iseendaga“ on esimene ja viimane raamat ausalt temast endast.
• Sest kui sa toetad, kindlustad endale lisaks kuulsusele ka selle raamatu!

Kuidas toetada?

Otse ülekandega:

Saaja: Raimo Aas
IBAN: EE762200221006442975
Selgitus: Raimo Aasa raamatu väljaandmine

05/07/2026

Naermine on meile nii loomuomane tegevus, et igapäevaselt me selle kõlale suuremat tähelepanu ei pööra. Kuid meile tuttav naeru rütm peidab endas tegelikult vihjeid selle kohta, kuidas on tekkinud inimese kõne ja keel.

Inimese ja meie lähimate sugulaste naerusid võrreldes joonistub välja, et hominiidide ühine eellane naeris rütmiliselt juba 15 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni käigus on aga inimese naer muutunud kiiremaks, vaheldusrikkamaks ja kontekstitundlikumaks.

Sellise tõdemuseni jõudsid Suurbritannia teadlased, kes võrdlesid inimese ja kõigi nelja tänapäeval elava inimlase ehk šimpansi, bonobo, gorilla ja orangutani naeru. Töörühm analüüsis erinevaid helisalvestisi, mis olid kogutud noorte inimahvide ja laste mängimise ning kõditamise ajal.

Analüüs tõi esile, et nii ahvide kui ka inimeste kõditamisel tekkiv naer püsib äärmiselt korrapärase rütmiga, kuid mürades ja mängides kaob naerust range isokroonsus ehk ühtlane taktimõõt. Seejuures selgus, et vaid inimene suudab oma naeru tempot vastavalt olukorrale reguleerida.

Inimesed naeravad kõditamise ajal kiiremini kui mänguhoos, samas kui teistel inimahvidel selline paindlikkus puudub. Teadlaste sõnul peitub seletus osaliselt meie keha anatoomias ja evolutsioonilises arengus. Mängimine ja müramine hõlmab keha väänamist ja muud füüsilist tegevust, mis lööb tavapärase hingamisrütmi sassi, muutes ka naeru ebaregulaarsemaks.

Inimeste naeru suurem paindlikkus ja temponüansid peegeldavad aga meie kaugelearenenud häälekontrolli. Naeru kiirenemine viitab miljonite aastate jooksul tekkinud võimele oma hingamist ja häälepaelu üha täpsemalt juhtida, mis sillutaski lõpuks teed keerulise inimkeele arengule.

Lisaks aitab vabam ja varieeruvam rütm anda naeru kaudu edasi sotsiaalselt olulist teavet oma sügavamate emotsioonide ja kavatsuste kohta.

Teadlased kirjutavad tulemustest lähemalt ajakirjas Communications Biology.

16/06/2026

Polsat Newsi andmetel lasti esmaspäeva hommikul Ida‑Poolas Biała Podlaska linnas maha 44‑aastane Vene kodanik. Nexta ja SOTA teatel oli ohvriks karikaturist ja performance‑kunstnik Semjon Skrepetsky, kes elas viimastel aastatel Poolas.

Rünnak toimus umbes kell 10 Biała Podlaskas, Poola–Valgevene piiri lähedal. Politsei teatel tulistas tundmatu ründaja Skrepetsky suunas mitu lasku ja põgenes seejärel sündmuskohalt. Kunstnik suri saadud vigastustesse. Rünnaku motiiv ei ole praegu teada ning kahtlusalust pole tabatud.

Kuigi ametlikult on mõrva motiiv teadmata, leiavad paljud Skrepetsky loomingu tundjad, et tema tapmist on raske käsitleda juhusliku vägivallateona. Skrepetsky oli tuntud oma terava, groteskse ja poliitiliselt laetud satiiri poolest, mis kujutas Venemaa poliitilist eliiti, riigi propagandat ja ühiskonna allakäiku.

Tema karikatuurides ja performance’ites esinesid sageli Venemaa juhtfiguurid – Vladimir Putin, Sergei Lavrov, Ramzan Kadõrov ja teised – kujutatuna grotesksetes, hüperrealistlikes või absurdselt paljastavates olukordades. Kunstnik ise nimetas oma stiili «hüperrealistlikuks groteskiks», mis pidi näitama Venemaa poliitilise süsteemi moraalset lagunemist.

Tema loomingus leidus ka teravat kriitikat Vene õigeusu kiriku, propagandistide ja sõjakuritegude õigustajate aadressil. Skrepetsky videod, sealhulgas satiirilised klipid Kadõrovi väidetavast «eliitse geiklubi» elust Groznõis, kogusid sotsiaalmeedias laialdast tähelepanu.

Skrepetsky alustas poliitilise satiiriga juba Venemaal elades, kuid lahkus riigist pärast täiemahulise sõja algust 2022. aastal. Euroopas jätkas ta aktiivset loomingulist tegevust ning osales mitmes Venemaa agressiooni vastases meeleavalduses, sageli iseenda kujundatud putinismivastaste särkidega. Tema ekstravagantne välimus ja terav kunstiline keel tegid temast protestide ühe äratuntavama osaleja.

Kunstnik oli korduvalt rääkinud tapmisähvardustest, mis saatsid teda nii Venemaal kui ka paguluses. Tema sõnul olid ähvardused muutunud igapäevaseks, kuid ta jätkas oma tegevust, öeldes, et «hirm ei saa olla põhjus vaikimiseks».

Skrepetsky kasvav populaarsus ja kompromissitu stiil ei jäänud märkamata Kremlile lojaalsetes ringkondades. Tema toetajate hinnangul oli kunstniku tapmine vaid aja küsimus. 15. juunil lõppes tema elu mõrtsuka kuuli läbi. Tema viljakas looming aga jätkab Kremli kliki ja selle sabarakkude naeruvääristamist ja elab selle üle.

11/06/2026

11/06/2026

29/05/2026

Huumorimuuseumil käisid külas hiidlased ja tõid külakostiks huumorit kaasa 😊.

23/05/2026

Suvine ekskursioonide aeg on täie hooga pihta hakanud ja täna külastasid Eesti Huumorimuuseumi tõsised tsiklimehed/naised, kes lahkusid muuseumist näod laialt naerul nagu kõik, kes peavad heast huumorist lugu ja jõuavad Purkusse meile külla.

Tule ka sina, kui pead huumorit oluliseks osaks eesti kultuurist 🙃