18/03/2026
Kuigi Hagaste kabeli hoone asub tõesti Puliste küla maadel, on see tihedalt seotud kõigi ümbritsevate külade ja nende elanike ajalooga. Täpsemalt saab lugeda allolevast postitusest.
🗝️Väike tagasivaade Hagaste kabeli saamislukku, illustreerimiseks kõrval 1922. aastal valminud hoone oma esialgselt kujul.
🗝️Palvemaja ehitamise mõte kerkis otsesest vajadusest, sest seni ümberkaudsetes talutubades jumalateenistusteks kogunenud suured inimhulgad ei mahtunud neisse enam lihtsalt ära.
🗝️Esimene nõupidamine maja ehitamise küsimuses peeti 1921. a Nuudi talus Hagastes vend Karl Kaupsi juhatusel. Mihkel Silde valiti asja peakorraldajaks, Peeter Uusmann töödejuhatajaks. Suurimate ohvrite toojad palvela ehitusel olid lisaks Johannes Sehver, Rudolf Männamaa, Juhan Havi, Peet Lunter jt. Ka Kärdla kogudus aitas jõudumööda ehitust, kuhu Hagaste sel ajal osakonnana kuulus. Palvela otsustati rajada Peet Lunteri maatükile, mille ta kogudusele annetas.
🗝️Algas materjali varumine. Palkmaja ehitus vajas palju puitu, mis tuli vedada 20-25 km kauguselt. Kõik ehitusmaterjal veeti hobustega Suuremõisa saeveski alla ja sealt jälle tagasi palvela ehitusplatsile. Peaaegu kõik ümbruskonna talumehed olid puid vedamas.
🗝️Palvela nurgakivi panek toimus 1921. a märtsis. Taevaminemise pühal oli pooleli ehituse juures suur vabaõhukoosolek. Toimus ka korjandus palvemaja ehituse jaoks, kus just uskmatud inimesed andsid tuntava osa. Samuti koguti korjandusi Tallinna kogudustes ja mujal, mis suuresti kaasa aitas.
🗝️1. oktoobril 1922. a toimus lõpuks palvemaja avamine. Hoone sisseõnnistamine oli suursündmuseks kogu ümbruskonnas. Tähistamiseks kogunes sõpru nii üle Hiiumaa kui ka väljaspoolt, nagu Ridalast, Haapsalust ja Tallinnast laulukooridega. Palvela ukse avas vend Karl Kaups, pidades ühtlasi ka avakõne. Laulis suur ühiskoor.
🗝️Majal ei olnud algul ahju ega mingeid kõrvalruume, mida talvel pikalt teelt jalgsi ja hobustega tulles oli väga vaja. Kõrvalruumide juurdeehitamist 50 inimese jaoks, kus saaks pidada palvetunde ja väiksemaid koosolekuid alustati 1931. aastal. 1936. a sai palvela välisvoodri ja veidi hiljem sisemise viimistluse. Suur saal, mis mahutab ligikaudu 200 inimest, sai uued pingid. 1967. a tehti vana õlgkatuse asemel uus eterniitkatus ja 1975. a ehitati suurde ruumi uus ahi. Kabelit on sestsaati pidevalt hooldatud ning hoonet pole rikutud liiga suurejooneliste remontidega. Nii on palvela praeguseni enam-vähem korras nii seest kui väljastpoolt ja on suuresti säilitanud oma esialgse välimuse.
Allikas: Kokkuvõte põhineb Hagaste kabeli ajalugu kajastavatel koguduseliikmete omakäelistel ülestähendustel.
Foto: Hagaste kabel ja koguduseliikmed 1922. aastal. Repro Kalev Kiviste pildikogust, mis on leitav veebilehel www.kirikud.ee
