Tallinna Koolijuhtide Ühendus

06/04/2026

Eelmisel teisipäeval, 31. märtsil toimus Tallinna Koolijuhtide Ühenduse üldkogu Karjamaa Põhikoolis, kus Tallinna koolijuhid arutasid tulevikuplaane.

Üldkogul tänati samal päeval ameti maha pannud ühenduse senist tegevjuhti Mari-Liis Sultsile suure panuse eest ühenduse arengusse. Tänusõnad panuse eest Tallinna haridusellu ütles ka abilinnapea Andrei Kante.

Samuti valiti ühenduse eestseisusesse Tallinna Prantuse Lütseumi juht Peter Pedak. Soovime talle palju jõudu ja häid mõtteid

25/03/2026

Õpime kolleegidelt – Austria kogemus 🇦🇹

Ja saigi läbi Erasmus+ projekt “Õpime kolleegidelt” (2025-1-EE01-KA122-SCH-000333439), mille raames külastasime Austria koole ning osalesime töövarjutamistes.

Need päevad andsid meile väärtusliku sissevaate erinevatesse juhtimis- ja õppekorralduse mudelitesse.

Töövarjutamise keskmes oli mentorlus. Meie peamentoriks Viinis oli Romy Höltzer, kelle eestvedamisel toimus kogu protsessi sidumine ja suunamine.

Teised mentorid olid koolide direktorid:
Marion Serdaroglu-Ramsmeier, Irene Jagersberger, Arpad Krämer, Bettina Leitgeb, Franz Anreiter, Sabine Holl-Blauensteiner ja Erika Tiefenbacher.

Täname siiralt kõiki mentoreid avatud suhtumise, ausate arutelude ja praktiliste kogemuste jagamise eest.

Lõpetuseks kohtusime Eesti kogukonnaga Austrias:
• Triinu Viilukas – eesti keele lektor
• Madis Raspel – õpetaja Austria koolis
• Annika Luiga – Eesti saatkonna ll Sekretär

Sellised kogemused aitavad meil edasi arendada oma kooli – toetada juhendajaid, tugevdada koostööd ning pakkuda õppijatele veelgi kvaliteetsemat õpikeskkonda.

💡 Meie jaoks tähendab õppimine ka õppimist teistelt – sest just nii sünnib areng.

20/03/2026

Tallinna Koolijuhtide Ühendus Viinis – külastus Berlgymnasiumis

Tallinna Koolijuhtide Ühenduse delegatsioon külastas Viinis tegutsevat akadeemilist gümnaasiumi Berlgymnasium, mis annab hea ülevaate Austria haridussüsteemi ühest olulisest suunast – varajane akadeemiline haridus koos paindlike õpiteedega.
Koolis õpib ligi 1100 õpilast ning esindatud on koguni 52 erinevat emakeelt, mis teeb sellest väga mitmekeelse ja rahvusvahelise õpikeskkonna. Erinevalt mitmest teisest Viini koolist eeldatakse siia õppima asumisel juba head saksa keele oskust.
Üheks huvitavamaks praktikaks on emakeeleõppe korraldus. Näiteks poola keele tundides osalevad õpilased üle kogu Viini – sageli õpitakse koos erinevate koolide õpilastega ning tundides käiakse ka teistes linnaosades. Vanemates klassides muutub emakeeleõpe valikaineks, mida saab hinnata ja isegi lõpetada tasemeeksamiga.
Külastuse praktiliseks osaks oli poola keele tund Marie Skłodowska-Curie teemal, kus fookuses olid mitte ainult teadmised, vaid ka väärtused – sihikindlus, distsipliin ja eesmärgistatus. Õpilased arutlesid aktiivselt ning seostasid teemat oma isiklike kogemustega.
Berlgymnasiumis pööratakse suurt tähelepanu ka sotsiaalsete oskuste arendamisele – nooremates klassides on eraldi tund, kus õpitakse koostööd, suhtlemist ja konfliktide lahendamist. Direktori sõnul on just need oskused tuleviku võtmekompetentsid.
Arutelu käigus tuli esile ka Austria haridussüsteemi eripära – õpilased suunatakse erinevatele õpiteedele juba pärast 4. klassi. Samas rõhutati vajadust paindlikkuse järele, et õpilased saaksid oma arenguteel liikuda nii üles- kui ka allapoole vastavalt võimekusele ja motivatsioonile.
Koolielu on mitmekesine: toimivad õpilasesindus, rahvusvahelised õpilasvahetused, spordi- ja teatriprogrammid ning aktiivne koostöö kogukonnaga. Ligikaudu 90% lõpetajatest jätkab õpinguid ülikoolis.
Külastus andis Tallinna koolijuhtidele hea võimaluse mõtestada, kuidas erinevad haridussüsteemid tasakaalustavad akadeemilist taset, õpilaste valikuvabadust ja mitmekeelse õpikeskkonna väljakutseid.

20/03/2026

Tallinna Koolijuhtide Ühendus Viinis – kakskeelne kool ja mitmekeelne reaalsus

Tallinna Koolijuhtide Ühenduse delegatsioon külastas Viinis kooli, kus põimuvad kakskeelne õpe, mitmekultuuriline õpilaskond ja tugevad tugisüsteemid.
Kool tegutseb kiiresti kasvavas piirkonnas ning on arenenud väikesest 20. sajandi alguse koolist tänaseks mitmekesiseks õpikeskkonnaks. Austria haridussüsteemi eripärana tehakse õpilaste edasine haridustee valik juba pärast 4. klassi, mis seab nii õpetajatele kui peredele varakult olulise vastutuse.
Külastuse keskmes oli Vienna Bilingual Schooling (VWS) programm, kus õpe toimub paralleelselt saksa ja inglise keeles. Tegemist ei ole lihtsalt keeleõppega, vaid aineõppega kahes keeles – üks õpetaja suhtleb ainult inglise, teine ainult saksa keeles. Klassides hoitakse teadlikult tasakaalu erineva keeleoskusega laste vahel, mis loob loomuliku keelekeskkonna ja toetab õppimist.
Kooli eripära on ka tugev individuaalne lähenemine ja tugisüsteemid. Mitte-saksakeelsete õpilaste jaoks kasutatakse varajast hindamist ning vajadusel määratakse eristaatus, mis võimaldab pakkuda täiendavat tuge. Oluline roll on tiimiõpetajatel, kes toetavad õpilasi igapäevaselt klassis – abi ei tule eraldi, vaid on integreeritud õppetöösse.
Pedagoogikas rõhutatakse, et keeli ei õpita keele pärast, vaid mõistmise ja sisulise õppimise eesmärgil. Õppetöö on struktureeritud, kuid samas paindlik – kasutatakse ka Montessori elemente, väiksemaid õpperühmi ning praktilisi tegevusi.
Külastus tõi esile ka mitmeid väljakutseid. Suur mitmekeelsus tähendab, et osa õpilasi alustab kooliteed piiratud saksa keele oskusega. Samuti mõjutab õpikeskkonda sotsiaal-majanduslik mitmekesisus ning vanemate ootused, mis nõuavad koolilt järjepidevat ja selget suhtlust.
Personalikorralduses paistab silma paindlikkus ja koostöine tööviis – õpetajate nappust leevendatakse üliõpilaste kaasamisega ning õpetamine toimub sageli meeskonnana. Samas on selgelt näha, et kakskeelne õpe ja individuaalne tugi nõuavad rohkem ressursse.
Kokkuvõttes näitas see kool külastajatele, et tänapäeva kooli edu ei seisne ainult õpitulemustes, vaid võimes luua toimiv tasakaal keeleõppe, individuaalse toe ja mitmekultuurilise keskkonna vahel.

19/03/2026

Tallinna Koolijuhtide Ühendus Viinis – külastus kooli Schop79

Tallinna Koolijuhtide Ühenduse delegatsioon külastas Viinis 18. linnaosas tegutsevat kooli Schop79, mis on tuntud oma mitmekultuurilise õpilaskonna ja tugevate integratsioonipraktikate poolest.
Koolis õpib väga rahvusvaheline õpilaskond – esindatud on üle 20 erineva keele. Paljud õpilased saabuvad kooli ilma saksa keele oskuseta, mistõttu on keeleõpe ja lõimimine kooli igapäevase töö keskmes. Uued õpilased läbivad keeleoskuse hindamise (Mika D test), mille alusel suunatakse nad saksa keele tugiklassi või otse tavaklassi. Keeleoskuse arengut hinnatakse regulaarselt ning eesmärk on võimalikult kiiresti toetada õpilaste liikumist tavaklassi õppesse.
Õppetöös kasutatakse diferentseeritud lähenemist. Põhiainetes on erinevad tasemerühmad, mis võimaldavad õpilastel õppida vastavalt oma võimetele ja õpitempole. Koolis kasutatakse süsteemi, kus õpilased võivad liikuda AHS taseme, tavataseme või integratsioonirühmade vahel.
Schop79 pöörab suurt tähelepanu ka digipädevuste arendamisele. Õpilastel on õppetöös kasutada iPadid ning digioskusi arendatakse eraldi õppeaines. Vanematel õpilastel on võimalik omandada ka rahvusvaheline ICDL digipädevuse sertifikaat.
Oluline osa kooli õppekavast on karjääriõpe, kus õpilased analüüsivad oma tugevusi ja huve ning tutvuvad erinevate õpiteede ja ametitega. Lisaks peavad lõpuklassi õpilased läbima 30-tunnise sotsiaalse projekti, näiteks töötades lasteaias või hooldekodus. Projekti läbimise eest antakse sertifikaat, mis on tööandjate seas kõrgelt hinnatud.
Kool teeb aktiivset koostööd kogukonnaga – õpilased osalevad praktikatel kohalikes ettevõtetes ning kool korraldab erinevaid kogukonnaüritusi.
Külastuse käigus jäi kõlama ka õpetajate töö keerukus: õpetajad täidavad sageli lisaks õpetamisele ka sotsiaaltöötaja ja vahendaja rolli. Samas rõhutati, et kooli eesmärk on toetada õpilasi terviklikult – aidata noorel liikuda lapsest iseseisva täiskasvanu suunas, mis nõuab suurt pühendumist nii koolilt kui ka kogukonnalt.

19/03/2026

Tallinna Koolijuhtide Ühendus Viinis – kuidas toetatakse mitmekeelses linnas õppivaid õpilasi?

Tallinna Koolijuhtide Ühenduse delegatsioon külastas Viinis Viini Haridusdirektsiooni Euroopa Bürood, kus tutvustati Austria haridussüsteemi ülesehitust ning Viini kogemust mitmekeelses õpikeskkonnas õppivate õpilaste toetamisel.
Viin on väga rahvusvaheline linn – ligikaudu 54% õpilastest on rändetaustaga. Seetõttu on haridussüsteemis loodud mitmetasandiline keeletoe süsteem, mille eesmärk on aidata õpilastel võimalikult kiiresti saksa keeles õppesse lõimuda. Kooli astumisel hinnatakse õpilaste saksa keele oskust ning vajaduse korral suunatakse nad kas intensiivsesse keeleõppesse või väiksema mahuga keeletoetusprogrammi.
Viinis tegutseb ka eraldi keeletoe keskus (Sprachförderzentrum Wien), mis toetab koole saksa keele kui teise keele õpetamisel, korraldab emakeele õpet mitmes keeles ning aitab arendada koostööd lapsevanematega mitmekeelses keskkonnas.
Huvitava praktikaga toetatakse õpilasi ka tavaklassis – mitmes koolis töötavad emakeele õpetajad koos aineõpetajatega, aidates õpilastel õppetööst paremini aru saada ning toetades suhtlust kooli ja perede vahel. Kui mõne keele õppijaid on vähem, korraldatakse emakeele tunnid mitme kooli õpilastele ühiselt.
Kohtumisel räägiti ka Viini koolide õppekorraldusest, kus lisaks traditsioonilistele poolpäevakoolidele on levinud ka täispäevakoolid, kus õppetöö, juhendatud õppimine ja huvitegevus on päeva jooksul omavahel seotud.
Külastus andis hea võimaluse tutvuda, kuidas suurlinna haridussüsteem otsib lahendusi mitmekesise õpilaskonna toetamiseks ning kuidas ühendatakse riiklik hariduspoliitika, linna tasandi juhtimine ja koolide praktilised lahendused.
Tallinna Koolijuhtide Ühendus jagab järgmistes postitustes ka muljeid Viini koolide külastustest ja seal nähtud praktikast.

06/02/2026

Tallinna koolijuhtide ühendus oli Haridusjuhtide aastakonverentsil.

Mõtted, mida omavahel arutasime olid järgmised.

👉 Mart Saarma
Eesti teadlased on tsiteerituse poolest maailmas kolmandad, kuid patentide registreerimises maailma alumises kolmandikus. Teadmised ei jõua praktikasse.

👉 Zachary Walker
Küsimus pole selles, kuidas lahendada õpetaja töö probleeme, vaid kuidas luua töökeskkond, kus need ei domineeri, vaid on tavaline argipäev.

👉 Ursel Velve
Milline on hariduses madala väärtusega töö, mida saab õpetajatööst eemaldada? Ja kuidas saavad vanemad anda oma lastele õppimises tõelise kasvuhüppe?

👉 Elmo Nüganen (õpetaja Maurusena)
Inimene võib olla tark, aga kui aru saab otsa, siis pole enam midagi teha.

👉 Anett Numa
Loe küberturvalisuse aastaraamatut.

👉 Gert Tiivas
Ma olen aus – ja see ei sobi kõigile ning kõik ei saa sellest aru.

👉 Kristina Kallas
Vabandas koolijuhtide ees seoses SAIS3-ga, tunnistas koolijuhtide töö mitmetahulisust ja keerukust, kuid haridustoetuse juhtimiskomponendi toetuse tõstmist ei toonud lauale.

👉 Vahur Ausmees
Torm tuleb ja läheb, kuid on aeg enne ja pärast tormi. Tuleb harjutada koos tegemist ning hoida omavaheline sõnakasutus viisakas ja lugupidav.

👉 Rita Rätsepp
Emotsioonid lülitavad ratsionaalse mõtlemise välja. Teisi saab juhtida see, kes oskab juhtida iseennast.

👉 Jakob Rosin
Kui planeerid õpet nii, et arvestad klassiruumis olevate erinevate õppijatega, on ligipääsetavus õppes tagatud.

👉 Peeter Koppel
Ebastabiilsel ajal ei ole vaja kiireid võite, vaid läbimõeldud ja järjepidevaid otsuseid.

04/02/2026

Õnnitleme ja teeme suurest rõõmust kummarduse TKJÜ ühenduse liikmetele Ritale ja Mehisele, kellele on osaks saanud Eesti Vabariigi tasemel tunnustus teenetemärgiga.

Koolijuhi töö iseloom on muutunud pöörase kiirusega. Kui kunagi piisas sellest, et koolijuht teadis, kus on koolimaja võtmed, miks printer ei tööta ja kuidas lahendada õpilaste ning kollektiivi „väikesi muresid“, siis täna juhime digiturvalisust, teeme väljavõtteid karistusregistrist, jälgime ja tagame töökeskkonna vaimset rahu, viime läbi ostumenetlusi ja hankeid ning väliürituste ajal püüame juhtida ka ilma.
Hea koolijuht oskab teha suuri otsuseid nii, et need tunduvad tagantjärele iseenesestmõistetavad. Ta hoiab kooli koos tarkuse, kannatlikkuse ja ühe väga tugeva kohvitassiga.

Oleme tänulikud, et sellist tööd märgatakse ka Kadriorus.

Palju õnne head Rita ja Mehis! 💙🖤🤍

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 203 inimest. Nii palju teenetemärke pole Karis varem oma ametiajal välja andnud.

17/01/2026

Tallinna koolijuhtidel on 2026. aasta algus olnud tihedalt toimetamisi täis - nimelt toimus meil erakorraline üldkogu, sest meie esimees liikus edasi suuri tegusid tegema Tallinna abilinnapea kohale. Hea Andrei me rõõmustame koos sinuga! 🤩

Üldkogul püüame alati pakkuda ka lisaväärtust. Sel korral jagas meiega teadmisi Bolt strateegilise kommunikatsiooni juht Mihkel Tamm, kes rääkis peamistest põhimõtetest, mida koolijuhil tasub silmas pidada ajakirjanikega suheldes. Ühenduse tasandil jäi kõlama mõte, et edaspidi hakkame eestseisuse eestvedamisel korraldama ajakirjanikega ühiseid lõunasööke, et rahulikus ja mitteametlikus keskkonnas jagada nii rõõme kui ka muresid ning luua omavahelisi kontakte. Individuaalsel tasandil, koolijuhina, tasub meelde jätta, et oluline on olla esimene, kes räägib meedias heast või keerulisest loost, ning alati tuleb anda ajakirjanikule kaasa lühike kirjalik kokkuvõte oma peamistest sõnumitest. Nii oled teinud kõik selleks, et just sinu vaade jõuaks avalikkuseni 🙂

Sellest kõigest palju olulisem on see, et meil on nüüd uus eestseisus, uus juhatus ja uus esimees.

Palju õnne Õnnela Leedo-Küngas (ühenduse esimees), Imbi Viisma (juhatuse liige) Mihkel Tikerpalu (juhatuse liige) ja teistele tegusatele eestseisuse liikmetele Liina Altroff, Natalja Vergun, Ulla Kamp, Deniss Presnetsov, Rando Kuustik ja Kaja Laanmäe.

Mõnusat toimetamist meile! 🥳

15/12/2025

Novembri lõpus toimus Tallinna Haridustöötajate Võrkpalliturniir 🤾‍♀️🤾🤾‍♂️

Osales 14 kooli ja kõik kohad mängiti välja.

2025 lõplik paremusjärjestus:
1. Lilleküla gümnaasium
2. Gustav Adolfi gümnaasium
3. Arte gümnaasium
4. Mahtra põhikool
5. Kuristiku gümnaasium
6. Mustamäe riigigümnaasium
7. Audentese erakool
8. Järveotsa gümnaasium
9. Emili Kool
10. Laagna gümnaasium
11. Vabaduse Kool
12. Ehte humanitaargümnaasium
13. Kadrioru saksa gümnaasium
14. Mustamäe reaalgümnaasium

Sellel aastal rändas karikas tagasi Lilleküla Gümnaasiumisse. PALJU ÕNNE! 🏆🥇
Suured tänud kõikidele osalejatele, selle meeleoluka laupäeva eest.

Täname toetajaid: lisaks meile endale ka, Viking Line,
4Sport, Mild and Wild, Eesti Võrkpalli Liitu ja Arte gümnaasiumit korraldamise eest!

Järgmise aasta juubeliturniiri "10 aastat" korraldab Tallinna Lilleküla Gümnaasium.

01/12/2025

Esitame siinkohal pressiteate täies mahus, mille koostasime koos Tallinna Haridustöötajate Liit u ja alushariduse juhtide ühendusega.

29.11.2025

Tallinna haridustöötajate esindajad: ootame linnalt õpetajate töö väärtustamist

Tallinna Haridustöötajate Liit, Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus ja Tallinna Koolijuhtide Ühendus on seisukohal, et Tallinna linnal tuleb täiendavalt panustada õpetajate palkadesse, et hoida praeguseid õpetajaid ja värvata uusi õpetajaid.

Tallinna haridustöötajate esindajad on üksmeelel, et Tallinn peab näitama selget tahet väärtustada õpetajate tööd.

Paljud omavalitsused leiavad täiendavaid võimalusi, et õpetajatele maksta motiveerivat töötasu. Nii on ka Tallinna õpetajatel järgmise aasta palgatõusuks õigustatud ootus.

Tallinna Haridustöötajate Liidu esimehe Andero Vaariku sõnul on oluline, et uus koalitsioon jätkab täiendavate vahendite eraldamist õpetajate palga alammäära tõstmiseks.

Tallinna Koolijuhtide Ühenduse eestseisuse liige Rando Kuustik tõdeb, et Tallinna haridusvõrgustiku jaoks ei ole õpetajate palk pelgalt kulu, vaid linna konkurentsivõime ja hariduse kvaliteedi alus. „Just seetõttu on varasemate lubaduste järjepidev täitmine ülioluline. Ühtlasi on hädavajalik, et linna täiendav panus ei tuleks haridusasutuste olemasolevate fondide arvelt, vaid eraldi sihtotstarbelise ressursina, mis tagab stabiilsuse ja usalduse,” täpsustas Kuustik.

Kolme ühenduse esindajad rõhutavad, et Tallinna haridustöötajatel on jätkuvalt ootus lisaks riiklikule õpetaja palgamäära kasvule ka linna täiendavale panusele.

Nii kutsuvad ühenduse esindajad Tallinna linna eraldama igal aastal täiendavaid linna eelarvelisi vahendeid õpetaja alampalga tõstmiseks 100 euro võrra lisaks riiklikule palgatõusule, sest Tallinna linna jaoks on õpetajate palk strateegiline investeering.

Tallinna Haridustöötajate Liit, Tallinna Alushariduse Juhtide Ühendus ja Tallinna Koolijuhtide Ühendus on seisukohal, et Tallinna linnal tuleb täiendavalt panustada õpetajate palkadesse, et hoida praeguseid õpetajaid ja värvata uusi.